Viljakandmine
Astuge iga päev Jumala võimsa, tegutseva väe alla. Õiguse vili on rahulikkus ja kindlus igaveseks.
Kui me oleksime rohkem uskunud Jumalat ning usaldanud vähem oma mõtteid ja tarkust, siis ilmutaks Jumal oma väge inimsüdames silmatorkaval viisil. Temaga elava usu kaudu ühenduses olles on meil eesõigus tunda rõõmu Tema vahetalituse tõhususest ja mõjususest. Nüüdsest peale oleme Kristusega koos risti löödud, Kristusega koos surnud ja Kristusega koos üles äratatud, et elada uut elu koos Temaga. EGW “Pilk ülepoole”
Arm ja seadus
Kui me poleks langenud, ei oleks me iialgi õppinud sõna “arm” tähendust. Jumal armastab patuta ingleid, kes töötavad Tema teenistuses ja on kuulekad kõigile Tema käskudele, kuid Ta ei kingi neile armu. Need taevased olevused ei tea midagi armust; nad ei ole eales seda vajanud, sest nad ei ole patustanud. Arm on Jumala kingituseks seda mitte väärivaile inimolevustele. Meie ei ole seda otsinud, vaid see saadeti otsima meid. Jumal on rõõmuga valmis kinkima armu kõikidele seda janunevatele inimestele; ning mitte sellepärast, et oleksime selle väärilised, vaid sellepärast, et oleme läbinisti vääritud. Me vajame ettevalmistust, mis annab meile kindlustunde armu saamise kohta.
Jumala arm ja Tema kuningriigi seadus on täiuslikus kooskõlas; nad sammuvad käsikäes. Tema arm annab meile võimaluse läheneda Temale usus. Võttes seda vastu ja lastes sel töötada meie elus, tunnistame me käsu jõusolekust. Me tõstame üles käsu ja teeme selle austusväärseks, viies ellu selle elavaid põhimõtteid. EGW “Elu tänasel päeval”
Külalisterohke Põltsamaa aastapäev
5. augustil tähistas Põltsamaa adventkogudus 105. aastapäeva, ühtlasi täitus 65 aastat praeguse kogudusehoone kasutuselevõtust palvelana.
Aastapäeva hommik algas õppetükitunniga, mida juhtis Eesti liidu ja Balti uniooni laekur Jaanus-Janari Kogerman. Paralleelselt toimusid ka laste- ja noortetunnid.
Jumalateenistusel tegi lühikese ülevaate Põltsamaa koguduse rajamisest Ardo Rosin, lastejuttu rääkis Helena Nõmmik ning kõneles Toomas Lukk. Muusikaga teenisid meeskoor, Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett ja lapsed.
„Esimesed andmed adventkuulutuse levimisest siin kandis pärinevad juba aastast 1910,“ rääkis Ardo Rosin. „1917. või 1918. aastal saabus Põltsamaale August Klement, kelle jaoks oli see koht tuttav. Ta oli sündinud Tapikul ja ka Põltsamaal mõned aastad koolis käinud. Kuidas kuulutamine tollal käis? Peamiselt brošüüride ja traktaatide abil, mida inimestele jagati. Käidi majast majja, selgitati ja räägiti. Kirjandusevangelistide kaudu külvati seemet. Kui kogudus siia rajati, olid esimesed liikmed need, kes olid adventtõe traktaatide kaudu vastu võtnud.“
Jutluses keskendus Toomas Lukk aastapäeva motokirjakohale „Aga minu õnn on, et ma olen Jumala ligi“ (Ps 73:28) ning tõi välja kolm strateegiat, mida inimesed tavaliselt kasutavad oma isikliku õnne leidmiseks. Õnne otsitakse kas asjadest, saavutustest ja tunnustusest või suhetest.
„Nende auklike strateegiate kõrval on ka neljas võimalus: maksimaalne suhe kellegagi, kes on tõeliselt väärtuslik, kes tunneb meid läbi ja lõhki ning kes armastab meid sellisena, nagu me oleme ja kes kunagi ei sure. Selleks sõbraks on Jumal.“
„Õnn on olla koos sellega, kes sind armastab. Jumal on see, kes meid täiuslikult armastab,“ selgitas Toomas Lukk. „Otsigem Teda ja õppigem Teda armastama, Teda oma parimaks sõbraks pidama, et see õnn võiks olla igavene,“ julgustas ta.
Pärast lõunat olid kõik huvilised oodatud osalema linnamängus, mille käigus sai tutvuda kauni Põltsamaa linnaga. Iga sihtkoht sisaldas fakti Põltsamaa kohta ning väljakutset (nt tervita ja ütle head inimesele, keda sa igapäevaselt ei tunne; kirjuta etteantud sõnu kasutades luuletus; leia koolimaja pargist erinevaid maitsetaimi jne). Mängu korraldanud Helena Nõmmik ütles, et tagasiside oli armas. „Paljud tänasid, et oli selline rahuliku tempoga ja samas põnevate ülesannetega jalutuskäik,“ ütles ta.
Õhtusel aiakontserdil esitasid kaunist muusikat Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett, Kristjan Kalmus ning koosseis Joosep Tuvi, Toomas Lukk ja Sander Kalmus. Aastapäeval liikluskorraldaja rolli täitnud Ants Kulp luges kokku, et õhtuse kontserdi ajal oli koguduse hallatavas parklas 59 autot. Inimesi koguduse aias oli umbes 170.
Pastor Priit Keel ütles, et aastapäev oli õnnistusterohke. „Koguduseliikmed on olnud toimekad ja tahtlikud asju korraldama. Jumal kinkis täiusliku ilma pealekauba.“
Püha Vaim kasvatajana
Idamaades sajab varajane vihm külviajal. See on vajalik seemne idanemiseks. Vihmahoogude mõjul tärkab õrn võsu. Hiline vihm, mis sajab hooaja lõpu lähedal, küpsetab tera ja valmistab seda lõikuseks. Issand kasutab neid looduse ilminguid, et kujutada Püha Vaimu tööd. Samamoodi nagu kaste ja vihm antakse kõigepealt seemne idanemiseks ja seejärel lõikuse küpsemiseks, antakse Püha Vaim vaimuliku kasvu edenemiseks ühest etapist teise.
Vilja küpsemine kujutab Jumala armu töö lõpuleviimist hinges. Püha Vaimu väe abil täiustatakse Jumala moraalset olemust iseloomus. EGW “Te saate väe”
Õnnistusi jagades saad ise õnnistatud
Igaüks, kes püüab jagada valgust teistega, saab ise õnnistatud. “Need on õnnistuse vihmad.” (Hs 34:26b)
Jumal oleks võinud saavutada oma eesmärgi ja päästa patused ka ilma meie kaasabita, kuid selleks, et meie iseloom areneks Kristuse iseloomu sarnaseks, tuleb meil osa võtta Tema tööst. Selleks, et saada kord osa Tema rõõmust – rõõmust näha Tema ohvri läbi lunastatud inimesi – peame me töötama koos Temaga nende päästmiseks. EGW “Ajastute igatsus”
Osalised tänu Jumala tõotustele
Iga tõotus Jumala raamatus sisaldab meie jaoks julgustust, et võime olla osalised jumalikust loomusest. Selles peitub võimalus – loota Jumala peale, uskuda tema Sõna, teha Tema tööd ning seda võime teha, kui haarame kinni Kristuse jumalikkusest. See võimalus on meie jaoks hinnalisem kui kõik aarded maa peal. Mitte miski siin maa peal pole sellega võrreldav. Kui me haarame kinni väest, mis selliselt on meie käeulatusse jäetud, võtame me vastu nii võimsa lootuse, et võime toetuda täielikult Jumala tõotusele. Haarates kinni Kristuses peituvatest võimalustest, saame me Jumala poegadeks ja tütardeks. /…/
Inimene, kes tõeliselt Kristusesse usub, saab osaliseks jumalikust loomusest ning ta saab väe, millega on võimalik võita kõiki kiusatusi. Ta ei lange kiusatuse võrku ning teda pole võimalik võita. Katsumuse tunnil haarab ta kinni tõotusest ning põgeneb seeläbi hukkumisest, mis maailmas on himude tõttu. /…/ EGW “Elu tänasel päeval”
Müüriga ümbritsetud
Alati kui loodolevused valivad oma tee, seavad nad end vastuollu Jumalaga. Nende jaoks ei ole taevariigis kohta, sest nad on taeva põhimõtetega sõjajalal. Jumala tahet eirates astuvad nad Saatana, Jumala ja inimkonna vaenlase poolele. Me peaksime elama mitte ühest sõnast, mitte paljudest sõnadest, vaid igast sõnast, mida Jumal on rääkinud. Me ei saa eirata ühte sõna, ükskõik kui tühine see võib meile tunduda, ja kaitstud olla. Seaduses pole ühtki käsku, mis ei oleks mõeldud inimeste heaolu ja õnne jaoks nii selles kui ka tulevases elus. Jumala seadusele kuuletudes ümbritsetakse Jumala lapsed kaitsemüüriga ja neid hoitakse kurja eest. Need, kes lõhuvad selle Jumala poolt püstitatud tõkke ühest kohast, on hävitanud selle suutlikkuse neid kaitsta, sest nad on avanud tee, mille kaudu saab vaenlane sisse tulla rüüstama ja hävitama. /…/
Kui Jumala rahvas järgiks kogu südamega Tema seadust, oleks antud maailmale kindel tõend, et need, keda Tema on oma rahvaks, oma eriliseks aardeks nimetanud, austavad Teda tõepoolest kõiges, mida teevad. Ustavus Jumalale, kõhklematu kuuletumine Tema seadusele teeks Tema rahva maailmas imeasjaks, sest Ta suudab täita oma rahvale antud rikkalikud ja külluslikud tõotused, nii et nad oleksid maa peal kiituseks. Nad oleksid Tema püha rahvas. EGW “Jeesuse sarnaseks”
