Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. (1Jh 2:15)
- Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest. (1Jh 3:16)
- Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega! (1Jh 3:18)
- Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. (1Jh 4:7)
- Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. (1Jh 4:9)
- Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:10)
Pühendunud elu
Jumala Sõna tõed täidavad inimese jaoks olulise praktilise vajaduse – hinge pöördumise usu kaudu. Neisse põhimõtetesse ei tohi suhtuda nii, nagu nad oleksid liiga puhtad ja pühad selleks, et neid igapäevasesse ellu rakendada. Need on tõed, mis ulatuvad taevani ja juhivad igavikku, kuid ometi peab nende elutähtis mõju olema läbi põimitud inimese kogemusega. Need peavad läbi tungima kõigist elu suurtest ja väikestest asjadest.
Südamesse vastu võetud tõe haputainas valitseb soove, puhastab mõtteid ja pehmendab iseloomu. See ergutab mõistuse võimeid ja hingejõudu. See avardab võimet tunda ja armastada.
Selle põhimõttega täidetud inimest peab maailm imeasjaks. Isekas, raha armastav inimene elab ainult selleks, et kindlustada endale selle maailma rikkus, au ja naudingud. Igavene maailm kaob ta silmist. Kuid Kristuse järgija jaoks ei ole need asjad kõikehaaravad. Kristuse pärast teeb ta tööd ja salgab end, et võiks kaasa aidata õilsas hingede päästmise töös nende heaks, kes on maailmas ilma Kristuse ja ilma lootuseta. Maailm ei suuda niisugust inimest mõista, sest too peab silmas igavest reaalsust. Südamesse on tulnud Kristuse armastus koos lunastava väega. See armastus valitseb kõiki teisi motiive ning tõstab sellise inimese maailma hukutavast mõjust kõrgemale. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
23. laste ja noorte laulupäev oli Põltsamaal
15. juunil oli Põltsamaal 23. laste ja noorte laulupäev. Laulupäeva avas koguduste liidu lastetöö juht Aiki Pärna, kes tervitas kõiki lauljad, pillimängijaid ja kontserdi külastajaid.
Nagu ikka, esines laulupäeval nii mudilaskoor kui ka lastekoor, kuid tänavu sai lisaks laulule üle mitme aasta kuulata ka laste- ja noorteorkestrit. Aiki sõnas, et kuigi orkestrit sooviti esinema paluda ka eelmisel aastal, siis toona see ei õnnestunud, aga tänavu küll. „Raeli (Florea, toim) kirjutas orkestri liikmetele ja nad said tulla. Nii tore on näha orkestris uusi pillimängijaid,“ väljendas Aiki oma rõõmu. Orkester alustas laulupäeva juba laupäeva pärastlõunal, et valitud palad koos läbi harjutada ja pillid kokku kõlama saada.
Lastele kõneles Karin Miller, kes rääkis ootustest. Kõigepealt kutsus ta lapsi ühtse võistkonnana tehisaru vastu võistlema. „Küsisin tehisarult, kui mitu võimalust ta suudab kümne sekundi jooksul ootamise koht anda. Meie võtame 20 sekundit ja teie hüüdke mulle, mida saab oodata ja mida te ootate,“ selgitas Karin. Lapsed võitsid selle võistluse, hüüdes, mida nemad ootavad: tüdrukute laager, järgmine nädalavahetus, sünnipäev, kool, sügis, reis, ujumine… Karin rääkis, kuidas meil on palju ootusi ja teinekord on meie palved väga täpsed. „Mõnikord ei täitu meie palved ja asjad lähevad hoopis teistmoodi ja see võib päris kurb olla,“ rääkis Karin. „Piiblis on lugu sellest, kuidas inimesed ootasid, et Jeesus hakkab valitsema, aga Jeesus hoopis suri ristil. Neil inimestel, Jeesuse jüngritel võis olla suur südamevalu ja segadus. Aga huvitav on see, et see lugu ei lõpe Jeesuse surmaga, vaid ootuste lugu läheb edasi. Jeesusel oli hoopis parem plaan: Tema tahab päästa kogu maailma ja et kõik Tema lapsed saaksid kõigest heast osa.“
Aiki sõnas laulupäeva proovidele ja kontsertidele tagasi vaadates, et see on aasta parim sündmus. „Mulle väga meeldib laste ja noorte laulupäev, sest mulle meeldib laulmine. Need laulud on kõik nagu palved. Kui enam ise ei oska või kui on suur jama või kui oled isegi rõõmus, siis lauldes palvetad. Kui laulud on meie sisse jäänud, siis need jäävad meid saatma,“ rääkis Aiki ja lisas, et laulmine ühendab. „Laulupäev annab meile ühise ruumi – me tuleme siia kokku ja siin on laulud, mida oskame koos laulda.“
Mudilaskoori juhatas Helin Kalmis, lastekoori Helerin Lehtla ja orkestrit Raeli Florea. Saateansmablis mängisid Rein Kalmus, Toomas Lukk, Martin Suits ja Meelis Lehtla. Laulupäevast tuleb ajapikku ka videosalvestis.
Pildid: Kaile Tuvi ja Vello Vähi
Julgustav tsitaat Piiblist
Selgitav mõttetera
Loodust vaadeldes
Kristlane näeb Jumala armastust ja heatahtlikkust igas Tema kingituses. Looduse ilu on hea mõtteaine. Kui me vaatleme end ümbritsevat loomulikku ilu, siis kandub meie mõte üles kõige hea ja ilusa Autori juurde. Kõik Jumala tööd kõnelevad meiega, kiidavad Tema väge ja ülistavad Tema tarkust. Igal loodud asjal on oma võlu, mis paelub Jumala last ning paneb tunnetama, et see kui tõestusmaterjal Jumala armastusest on kaugelt üle igast inimlike oskuste meistritööst.
Prohvet kiidab Jumala ja Tema tööde suurust tuliste sõnadega: “Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled?” (Ps 8:4-5)
Maailm, mis on täidetud spordi ja meelelahutusega, januneb alati uue ja huvitava järele. Kui vähe aega ja tähelepanu pööratakse maailma ja taeva Loojale! Jumal kutsub oma loodolevusi vaatama mööda neid ümbritsevast segadusest ja probleemidest ning imetlema Tema kätetööd. Taevased olevused väärivad neist mõtlemist. Jumal on nad loonud, et nad teeksid inimestele head ning kui me uurime Tema töid, siis on nad meie kõrval, et meie meeli valgustada. EGW “Jumala pojad ja tütred”










