Ära mine maailmaga kompromissile
Kristus, taeva Majesteet, tuli siia maa peale inimlihasse, väljendades inimperekonna ees seistes jumalikku headust, kaastunnet ja armastust. Ta tuli, et lunastada patuseid ja rüütada neid oma õigusega.
Maailma Päästjana oli Kristus kiusatuste tulejoonel. Vaenlane ründas Teda igas asjas. Pidevalt tuli ta Tema juurde ettepanekuga, et maailmaga kompromissile minnes võiks Ta maailma võita. Kristus on meie eeskuju. … Kuigi Kristus oli maailmas, ei olnud Ta maailmast. Ta ei kohandanud oma elu eesmärgi saavutamiseks ilmalike tavadega. Ta ei pidanud enda meele järele elama. Kõrgeim eeskuju pidi säilima. Rangest moraalist ja sirgjoonelisusest kõrvalekaldumine oleks kogu Tema elutöö nurjanud. EGW “Pilk ülespoole”
Rõõm Jumala loomingust
Seesama Looja, kes rajas meie esivanemate jaoks kauni Eedeni aia, kes istutas meile ilusad puud ja lilled ning andis kõik, mis on looduses ilus ja suurepärane, inimeste rõõmuks, kavandas nii, et inimesed seda naudiksid.
Ärge siis arvake, et Jumal soovib, et loobuksime kõigest, mis peaks meie õnne nimel alles jääma. Ta nõuab, et loobuksime üksnes sellest, mida meil pole vaja enda heaolu ja õnne nimel säilitada.
Seesama Jumal, kes istutas need suursugused puud ja rüütas nad rikkaliku lehestikuga, kes andis meile lillede säravad ja kaunid värvitoonid ning kelle meeldivat kätetööd näeme kõikjal looduse, ei taha, et oleksime õnnetud. Tema plaan ei ole, et me ei saaks neist asjadest osa ega tunneks neist rõõmu. Tema plaan on, et peaksime neist rõõmu tundma ja olema õnnelikud looduse kauniduses, mille Ta ise lõi. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Õnnistegija tervitajad
Hommikumaa targad olid näinud taevas salapärast helendust sel ööl, mil Jumala au valgustas Petlemma künkaid. Kui valgus kadus, ilmus nähtavale särav täht, mis jäi taevasse. Kuna see ei olnud kinnistäht ega planeet, äratas nähtus suurimat huvi. Targad ei teadnud, et see oli kauge särav inglihulk. Ometi tundus neile, et tähel oli nende jaoks eriline tähtsus. …
Tarkade kaudu juhtis Jumal Juuda rahva tähelepanu oma Poja sündimisele. Võõramaalaste küsitlused Jeruusalemmas, rahva huvi tõus ning Heroodese kadedus, mis äratas preestrite ja rabide tähelepanu, suunasid inimeste mõtted prohvetikuulutustele Messiast ja sellele suurele sündmusele, mis oli just toimunud. …
Hommikumaa targad olid esimeste seas, kes tervitasid Õnnistegijat. Nende and oli esimene, mis asetati Tema jalgade ette. Milline teenimise eesõigus avanes neile selle anni kaudu! Jumalat austab alati armastavast südamest antu. Kui oleme andnud Jeesusele oma südame, siis kuuluvad ka meie annid Temale. EGW “Ajastute igatsus”
Tõene tsitaat Piiblist
Messia tulek
Kristuse esimese tuleku ajal võinuks püha linna preestrid ja kirjatundjad, kellele Jumala prohvetlik sõna oli usaldatud, märgata aja märke ja kuulutada Messia tulekust. Miika ennustus osutas Tema sündimiskohale ja Taaniel ilmutas Tema tuleku aja. Jumal oli andnud need ettekuulutused juudi juhtide valdusse. Sellepärast ei võinud nad millegagi vabandada, et nad ei teadnud ega kuulutanud rahvale Messia tulekust. Nende teadmatus oli patuse hoolimatuse tagajärg. /…/
Kogu rahvas oleks pidanud valvama ja ootama, et olla valmis esimesena Maailma Vabastajat vastu võtma. Kuid vaata, kaks väsinud rändurit Naatsareti küngastelt kõnnivad piki Petlemma kitsast tänavat kogu pikkuses kuni linna idapiirini välja, otsides asjatult ööbimispaika. Ükski uks pole avatud neid vastu võtma. Viimaks leiavad nad viletsas majas puhkepaiga ja seal sünnib maailma Vabastaja.
Ei olnud mingit märki sellest, et Kristust oodatakse või valmistutakse Elu Vürsti tulekuks. Hämmastunud sõnumitooja taevast kavatseb minna häbiväärse teatega taevasse tagasi. Kuid siis näeb ta rühma karjaseid, kes hoiavad öösel karja, arutledes tähistaevast vaadeldes Messia tulekust maa peale. Nad igatsevad maailma Lunastaja ilmumist. Siin on rühm, kes on valmistunud vastu võtma taeva sõnumit. Ja äkki ilmub ingel karjastele ja kuulutab neile suurt rõõmu.
Oo, milline õpetus on selles Petlemma imelises jutustuses! Kuidas õhutab see meid ettevaatusele, et ajamärgid meie patuse hoolimatuse pärast ei jääks tundmatuks, nii et me ei tunne oma võimaluste aega. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”








