Hiline vihm
Idamaadel külvi ja lõikuse ajal langevat varast ja hilist vihma sümbolitena kasutanud heebrea prohvetid ennustasid sel viisil vaimuliku armu erilist väljavalamist Jumala koguduse peale. Vaimu väljavalamine apostlite päevil oli varane vihm ning selle tulemused olid aulised. … Kuid maailma lõikuse eel on meile tõotatud teine eriline Vaimu väljavalamine, et valmistada kogudust Inimese Poja tulekuks. See Vaimu väljavalamine on hiline vihm.
Hiline vihm, mis on vajalik vilja lõplikuks küpsemiseks, sümboliseerib vaimulikku armu, mis valmistab kogudust ette Inimese Poja tulekuks. Kuid kui varane vihm pole langenud, pole ka elu. Rohelised võrsed ei ilmu. Kui varane vihm pole oma tööd teinud, pole hilisel vihmal seemet, mida valmistada lõikuseks. …
Iga inimene peab mõistma oma vajadusi. Süda tuleb puhastada kõigest roojasest, et teha ruumi Jumala Vaimu jaoks. Apostlid valmistusid nelipühipäevil Vaimu väljavalamiseks pattude tunnistamise ja kõrvaleheitmisega, innuka palve ja pühendumisega. Sama töö tuleb teha ka nüüd, kuid palju suuremas ulatuses.
Me ei tohi eemale tõugata armu, mille on toonud varane vihm. Vaid need, kes elavad valguses, saavad veelgi suuremat valgust. Kui me ei viljele päevast päeva kristlikke voorusi, ei tunne me ära Püha Vaimu avaldumist hilise vihma ajal. See võib langeda kõikide südametele meie ümber, kuid me ei hooli sellest ega taha seda vastu võtta. EGW “Usk, millest ma elan”
Õige arusaamine Jumalast
Tuhandetel on Jumalast ja Tema iseloomust vale arusaamine. Nad teenivad ebajumalaid just niisamuti nagu seda tegid Baali kummardajad. Kas meie teenime tõelist Jumalat, kellest kirjutab Pühakiri ja kellest kõneles Kristus? Või kummardame mõnd filosoofilist ebajumalat Tema asemel? Jumal on tõe Jumal. Õiglus ja arm on Tema trooni alustugedeks. Ta on armastuse, kaastunde ja õrnuse Jumal. Just sellisena esindas Teda Tema Poeg, meie Lunastaja. Ta on kannatlik ja pikameelne Jumal. Kui just selline on Jumal, keda me teenime ja kelle sarnaseks me oma iseloomu kujundame, siis kummardame me tõelist Jumalat. EGW “Usk, millest ma elan”
Selgitav mõttetera
Tsitaadid armastusest Pauluse kirjades kogudustele
Piiblis Pauluse kirjades kogudustele on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Paulus avardab armastuse mõistet ja selgitab, milline peaks olema inimeste omavaheline armastus.
- Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. (Hb 10:24)
- Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. (Jk 1:12)
- Et te olete kuulekuses tõele oma hinged puhastanud siiraks vennalikkuseks, siis armastage raugematult üksteist puhtast südamest! (1Pt 1:22 )
- Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat ja austage kuningat! (1Pt 2:17)
- Kes tahab armastada elu ja näha häid päevi, see vaigistagu keelt kõnelemast kurja ja huuli rääkimast pettust. (1Pt 3:10)








