23. laste ja noorte laulupäev oli Põltsamaal
15. juunil oli Põltsamaal 23. laste ja noorte laulupäev. Laulupäeva avas koguduste liidu lastetöö juht Aiki Pärna, kes tervitas kõiki lauljad, pillimängijaid ja kontserdi külastajaid.
Nagu ikka, esines laulupäeval nii mudilaskoor kui ka lastekoor, kuid tänavu sai lisaks laulule üle mitme aasta kuulata ka laste- ja noorteorkestrit. Aiki sõnas, et kuigi orkestrit sooviti esinema paluda ka eelmisel aastal, siis toona see ei õnnestunud, aga tänavu küll. „Raeli (Florea, toim) kirjutas orkestri liikmetele ja nad said tulla. Nii tore on näha orkestris uusi pillimängijaid,“ väljendas Aiki oma rõõmu. Orkester alustas laulupäeva juba laupäeva pärastlõunal, et valitud palad koos läbi harjutada ja pillid kokku kõlama saada.
Lastele kõneles Karin Miller, kes rääkis ootustest. Kõigepealt kutsus ta lapsi ühtse võistkonnana tehisaru vastu võistlema. „Küsisin tehisarult, kui mitu võimalust ta suudab kümne sekundi jooksul ootamise koht anda. Meie võtame 20 sekundit ja teie hüüdke mulle, mida saab oodata ja mida te ootate,“ selgitas Karin. Lapsed võitsid selle võistluse, hüüdes, mida nemad ootavad: tüdrukute laager, järgmine nädalavahetus, sünnipäev, kool, sügis, reis, ujumine… Karin rääkis, kuidas meil on palju ootusi ja teinekord on meie palved väga täpsed. „Mõnikord ei täitu meie palved ja asjad lähevad hoopis teistmoodi ja see võib päris kurb olla,“ rääkis Karin. „Piiblis on lugu sellest, kuidas inimesed ootasid, et Jeesus hakkab valitsema, aga Jeesus hoopis suri ristil. Neil inimestel, Jeesuse jüngritel võis olla suur südamevalu ja segadus. Aga huvitav on see, et see lugu ei lõpe Jeesuse surmaga, vaid ootuste lugu läheb edasi. Jeesusel oli hoopis parem plaan: Tema tahab päästa kogu maailma ja et kõik Tema lapsed saaksid kõigest heast osa.“
Aiki sõnas laulupäeva proovidele ja kontsertidele tagasi vaadates, et see on aasta parim sündmus. „Mulle väga meeldib laste ja noorte laulupäev, sest mulle meeldib laulmine. Need laulud on kõik nagu palved. Kui enam ise ei oska või kui on suur jama või kui oled isegi rõõmus, siis lauldes palvetad. Kui laulud on meie sisse jäänud, siis need jäävad meid saatma,“ rääkis Aiki ja lisas, et laulmine ühendab. „Laulupäev annab meile ühise ruumi – me tuleme siia kokku ja siin on laulud, mida oskame koos laulda.“
Mudilaskoori juhatas Helin Kalmis, lastekoori Helerin Lehtla ja orkestrit Raeli Florea. Saateansmablis mängisid Rein Kalmus, Toomas Lukk, Martin Suits ja Meelis Lehtla. Laulupäevast tuleb ajapikku ka videosalvestis.
Pildid: Kaile Tuvi ja Vello Vähi
Julgustav tsitaat Piiblist
“Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu.” (2Tm 1:7)
Selgitav mõttetera
Kui me otsime Jumalat looduses, tunneme südames sügavamat armastust, austust ja aukartust Tema vastu. EGW “Elu tänasel päeval”
Loodust vaadeldes
Kristlane näeb Jumala armastust ja heatahtlikkust igas Tema kingituses. Looduse ilu on hea mõtteaine. Kui me vaatleme end ümbritsevat loomulikku ilu, siis kandub meie mõte üles kõige hea ja ilusa Autori juurde. Kõik Jumala tööd kõnelevad meiega, kiidavad Tema väge ja ülistavad Tema tarkust. Igal loodud asjal on oma võlu, mis paelub Jumala last ning paneb tunnetama, et see kui tõestusmaterjal Jumala armastusest on kaugelt üle igast inimlike oskuste meistritööst.
Prohvet kiidab Jumala ja Tema tööde suurust tuliste sõnadega: “Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled?” (Ps 8:4-5)
Maailm, mis on täidetud spordi ja meelelahutusega, januneb alati uue ja huvitava järele. Kui vähe aega ja tähelepanu pööratakse maailma ja taeva Loojale! Jumal kutsub oma loodolevusi vaatama mööda neid ümbritsevast segadusest ja probleemidest ning imetlema Tema kätetööd. Taevased olevused väärivad neist mõtlemist. Jumal on nad loonud, et nad teeksid inimestele head ning kui me uurime Tema töid, siis on nad meie kõrval, et meie meeli valgustada. EGW “Jumala pojad ja tütred”
Laste ja noorte laulupäev Põltsamaa Kultuurikeskuses
23. Laste ja noorte laulupäev toimub Põltsamaa Kultuurikeskuses 15. juunil kell 14.
Näide Eenokist
Eenok käis Jumalaga kolmsada aastat. … Eenokil oli kiusatusi nagu meilgi. Ühiskond tema ümber ei suhtunud õiglusesse sugugi teisiti kui meie ajal. Õhk, mida ta hingas, oli patust ja kurjusest saastatud nagu tänapäeval. Siiski elas ta püha elu. Teda ei määrinud patud, mis olid tavalised tema ajastule. Meiegi võime püsida puhtaina. Eenok esindas neid pühasid, kes elavad lõpuajal patu ja eksituste keskel. Ta oli ustav ja kuulekas Jumalale, ja ta võeti Jumala juurde.
Just nii muudetakse ja võetakse taevasse need ustavad, kes on elus siis, kui Issand tuleb.
“Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.” Kolmsada aastat oli Eenok otsinud südamepuhtust, et tema iseloom oleks kooskõlas taevaga. Kolmsada aastat oli ta kõndinud Jumalaga. Päevast-päeva oli ta igatsenud järjest lähemat ühendust ja see oligi muutunud järjest lähedasemaks. Lõpuks võttis Jumal Eenoki enda juurde. Eenok oli seisnud kadumatu maailma künnisel; vaid samm oli lahutanud teda oodatud maast. Nüüd avanesid väravad ja juba ammu selle maa peal alanud rännak Jumalaga jätkus. Ta astus esimese inimesena sisse püha linna väravaist.
Sellisesse ühendusse kutsub meid Jumal. Eenoki iseloom oli püha. Püha peab olema ka nende iseloom, keda lunastatakse inimeste seast Issanda teisel tulekul. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”
Ülev tsitaat Piiblist
“Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu mu päästmise Jumal!” (Ps 18:47)
Piiblisalm
“Ent Iisraeli lapsed ohkasid ja kaebasid orjuse pärast; ja nende hädakisa orjuse pärast tõusis Jumalani. Ja Jumal kuulis nende ägamist, ja Jumal mõtles oma lepingule Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga. Jumal vaatas Iisraeli laste peale ja Jumal mõistis neid.” (2Ms 2:23-25)