Tsitaadid õndsatest Uues Testamendis
Piiblis Uues Testamendis on kirjakohad, mis räägivad, milline inimene on õnnis. Jumal teeb enda poolt kõik, et inimene võiks õnnis olla. Ta annab selleks ka soovitused, kuidas õndsaks saada ja jääda.
- Ja omavahel olles ütles Jeesus jüngrite poole pöördudes: „Õndsad on silmad, mis näevad seda, mida teie näete, sest ma ütlen teile, palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.” (Lk 10:23, 24)
- Õnnis on see, kes minust iial ei pahandu! (Lk 7:23)
- Õndsad olete teie, kui teid teotatakse Kristuse nime pärast, sest siis hingab teie peal kirkuse Vaim, Jumala Vaim. (1Pt 4:14)
Ülempreester
Kristuse vahendajatöös avaldus Jumala armastus kogu oma täiuses nii inglitele kui ka inimestele.
Ta seisab vahendajana ka sinu ja Jumala vahel. Ta on suur Ülempreester, kes palub sinu eest. Sinu osa on vaid tulla ja esitada end läbi Kristuse Jumalale. Nii leiad sa juurdepääsu Jumalale ning kuigi sa oled patune, on sul lootust. “Ja kui keegi pattu teeb, siis on meil Eestkostja Isa juures – Jeesus Kristus, kes on õige.”
Isale esitab Ta meid riietatuna Tema enda iseloomu valgesse rüüsse. Ta palub meie eest Jumalat, öeldes: “Mina olen patuse asemel. Ära vaata sellele isemeelsele lapsele, vaata minule.” Ka Saatan nõuab meie hinge endale, kuulutades meid enda saagiks, … kuid Kristuse veri on temast tugevam.
Kristuse töö taevases pühamus, kus ta esitab oma verd pidevalt armuaujärje ees, on toonud meile lepituse ning sellel peaks olema täielik mõju meie südameile, nii et me mõistaksime iga hetke olulisust. Jeesus elas selleks, et meid Jumalaga lepitada, kuid iga hetk, mida me hoolimatult kasutame, võib teha selle töö tühjaks.
Mõtle Jeesusest. Tema on taevases pühaduses, ja mitte üksinda – vaid Teda ümbritsevad kümme tuhat korda kümme tuhat taevast inglit, kes ootavad Tema korraldusi. Ja ta käsib neil minna ja aidata kõige jõuetumat inimlast, kes usaldab Jumalat. Tähtsad ja tähtsusetud, rikkad ja vaesed – kõik saavad võrdselt abi. EGW “Usk, millest ma elan”
Lepitus Jeesuses
Jeesus tunneb inimhinge salasoppe. Sa võid öelda: Ma olen patune, väga patune. Sa võid seda ka olla, kuid mida halvem sa oled, seda enam sa vajad Jeesust. Tema ei lükka kõrvale ühtki nutvat, kahetsevat inimest. Ta ei räägi kellelegi kõike, mida Ta võiks paljastada, kuid Ta soovib, et iga kõikuv inimlaps saaks julgust. Ta tõotab rohket andestust kõigile, kes tulevad Tema juurest lepitust ja uuendust otsima.
Kristus võiks anda korralduse, et taeva inglid valaksid maailma peale nuhtlustekarika ja hukkaksid Jumalat vihkavad inimesed. Ta võiks pühkida ära meie planeedi kui universumi häbipleki, kuid Ta ei tee seda. Ta seisab praegu veel taevases templis suitsutusohvri altari juures, et kanda Jumala ette nende palveid, kes ootavad Temalt abi.
Jeesus vabastab inimhinged, kes Teda igatsevad, süüdistustest ja keelepeksust. Ükski inimene ega kuri ingel ei saa neid kahjustada. Kristus ühendab nad oma jumaliku-inimliku olemusega. Nad seisavad suure pattudekandja kõrval Jumala troonilt lähtuvas valguses. “Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on, kes õigeks teeb. Kes on, kes võib hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel, kes meie eest palub.” (Rm 8:33, 34) EGW “Ajastute igatsus”





