Usk ühendab taevaga
Usk ühendab meid taevaga ja annab jõu võidelda pimedusejõudude vastu. Kristuses on abi iga patuse iseloomujoone ja kõige tugevama kiusatuse võitmiseks. Kuid paljud tunnevad, et neil ei ole usku ning hoiavad Kristusest kaugele. Andku sellised inimesed oma abitus kaastundliku Päästja armu hoolde. Ärgu vaadaku nad endale, vaid Kristusele. Tema, kes oma maapealse elu jooksul tervendas haigeid ja taltsutas kurje vaime, on sama vägev Lunastaja ka tänapäeval. Usk tuleb Jumala Sõnast. Haarakem kinni Tema tõotusest: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei lükka ära”. Viskugem Tema jalge ette palvega: “Ma usun, aita Sina mu uskmatust!” Kui me nii teeme, ei hukku me iialgi, mitte iialgi. EGW “Ajastute igatsus”
Rõõmsad uudised
Me peame olema Jumalale palju lähedasemad. Meie igapäevaelus peab olema palju vähem iseennast ning palju rohkem Jeesust Kristust ja Tema armu. Me elame selle maailma ajaloo olulisel perioodil. Kõigi asjade lõpp on lähedal, ajaliiv saab varsti otsa, peagi öeldakse taevas: “See on sündinud!” “Püha pühitsegu ennast veel enam”, “kes on rüve, saagu veelgi rüvedamaks”. (Ilm 21:6, 22:11)
Ülejäänud, kes puhastavad oma hinge tõele kuuletudes, saavad katsumustes jõudu, näidates pühaduse ilu ümbritseva ärataganemise keskel. Jeesus ütleb, et kõik need on Ta “märkinud oma peopesadesse”. (Js 49:16) Nad on igavene hävimatu mälestus. Me soovime praegu usku, elavat usku.
Armsad, Issand tuleb. Suunake oma mõtted ja pead üles ning rõõmustage. Võiksime mõelda sellele, et need, kes kuulevad rõõmsaid uudiseid, kes väidavad, et armastavad Jeesust, saavad täidetud kirjeldamatu ja täieliku rõõmu ja auhiilgusega. EGW “Pilk ülespoole”
Ükski palve ei lähe kaduma
Ükski siiras palve ei lähe kaduma. Taevakooride kiidulauludest ümbritsetud Jumal kuuleb nõrgima inimolevuse hüüdeid. Me valame oma südamesoovid välja salajases kambris, me sosistame palveid teed kõndides ning meie sõnad jõuavad universumi Valitseja trooni ette.
Need võivad olla inimkõrvale kuuldamatud, kuid need ei hääbu vaikusesse ega kao toimetuste saginas. Miski ei saa lämmatada hinge igatsust. See tõuseb kõrgemale tänavamürast ja rahvahulga segadusest, üles taevastesse õuedesse. Me kõneleme Jumalaga ja meie palvet kuuldakse. “Issand, kõik mu igatsus on sinu ees, ja mu ohkamine pole peidetud sinu eest.” (Ps 38:10) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Avaruses
Selle asemel, et elada seal, kus on näha ainult inimeste kätetööd, kus vaatepildid ja helid sisendavad sageli halbu mõtteid, kus rahutus ja segadus toovad väsimust ja erutust, mine sinna, kus saad näha Jumala kätetööd. Leia vaimule rahu looduse ilus, segamatuses ja rahus. Lase pilgul puhata rohelistel väljadel, metsadel ja küngastel.
“Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud, ega lase ennast ka inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, – tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik.” (Ap 17:24-25)
Vaata üles sinisesse taevasse, mida ei varjuta linna tolm ja suits, ning hinga sisse taeva elustavat õhku. Mine sinna, kus sa saad linnaelu meelelahutustest ja lõbustustest eemal pakkuda lastele oma seltskonda, kus sa saad õpetada neid Jumalat tundma õppida Tema kätetöö kaudu ning harjutada rikkumatuks ja kasulikuks eluks. EGW “Tervise teenistuses”
Suur taaskohtumine
Kristus tuleb pilvedel suure auga. Teda saadab tohutu hulk ingleid. Ta tuleb surnuid äratama ja elavaid pühasid muutma aust ausse. Ta tuleb, et võtta endaga need, kes on Teda armastanud ja Tema käsusõnu pidanud. Ta ei ole unustanud neid ega oma tõotust. Üksteisest lahus olnud pereliikmed saavad taas kokku. Kui seisame siin oma kalli inimese põrmu juures, siis mõtelgem ülestõusmisehommikule, mil kõlab Jumala pasun ja ” surnud tõusevad üles kadumatutena ja me muutume”. (1Kr 15:52) Veel pisut, ja me näeme Kuningat Tema aus. Veel pisut, ja Ta pühib pisarad meie palgeilt. Veel pisut ja Ta seab meid “veatuina oma auhiilguse palge ette hõiskamisega”. (Jd 24) EGW “Ajastute igatsus”
Õppetund puust
Puu juurel on kahekordne ülesanne. See peab hoidma oma harudega puud kõvasti maa küljes, kogudes samal ajal endasse vajalikke toitaineid. Nii on ka kristlasega. Kui tema ühendus Kristuse, peatüvega, on täielik, kui ta toitub Tema kaudu, siis voolavad okstesse vaimuliku jõu vood. Kas sellise oksa lehed närtsivad? Mitte iialgi.
Nii kaua kuni hing sirutub Kristuse poole, on väga väike oht, et lehed närbuvad, langevad maha ja kõdunevad. Ja kiusatused, mis võivad tema peale tulla nagu maru, ei kisu tema juuri välja. Tõelise kristlase tegevusmotiivid pärinevad sügavast armastusest oma Lunastaja vastu. Tema kiindumus oma Meistrisse on tõeline ja püha. EGW “Pilk ülespoole”