Vaimulik elu
Vaimuliku elu Looja on nähtamatu. Meetodeid, mille abil seda elu edasi antakse ning säilitatakse, ei ole võimalik inimliku teaduse abil täpselt seletada. Ometi tegutseb Vaim alati kooskõlas kirjutatud Sõnaga – nii looduses kui ka vaimuliku elu valdkonnas. Füüsilist elu hoitakse pidevalt alal jumaliku väe kaudu – mitte otsese ime abil, vaid nende õnnistuste kasutamise teel, mis meile kättesaadavaks on tehtud. Niisamuti säilitatakse ka vaimulikku elu nende vahendite tarvitamise teel, mida jumalik Juhtivus meie käsutusse on andnud.
Kui Kristuse järelkäija tahab kasvada täieks meheks “Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda” (Ef 4:13), peab ta sööma eluleiba ning jooma õnnistuse vett. Ta peab valvama, paluma ja töötama, pöörates kõigis asjus tähelepanu Jumala juhistele Tema Sõnas. “Sügavus hüüab sügavusele Sinu koskede kohisemises; kõik Su veevood ja Su lained käivad minust üle. Päeval annab Issand käsu oma heldusele ja öösel kostab minu laul Temale, palve mu elu Jumala poole.” (Ps 42:8,9) EGW “Apostlite teod”
Aegade tagatis
Iga rahvapõlve ajal ja igal maal on iseloomu ehitamise tõeline alus ja eeskuju olnud sama jumalik käsk: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega… ning oma ligimest kui iseennast.” (Lk 10:27) Sama suur põhimõte, mis ilmnes meie Päästja iseloomus ja elus, on ainus kõikumatu alus, ainus kindel juht. “Tema on su aegade tagatis, abi küllus, tarkus ja tunnetus.” (Js 33:6) Sellise tarkuse ja tunnetuse leiame üksnes Jumala Sõnast. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Võitjad Jumala armust
Jumal räägib meiega oma Sõna kaudu. Selles on meile selgemate joontega ilmutatud Tema iseloom, Tema suhe inimestega ja lunastustöö. Siin on meie ees avatud usuisade, prohvetite ja teiste muistsete pühade meeste elu, kes “tundsid samasuguseid kiusatusi kui meie.” Me näeme, kuidas nad rajasid teed läbi samasuguse julgusetuse nagu meiegi, kuidas nad langesid kiusatusse nagu meie ja siiski võtsid jälle julguse kokku ning võitsid Jumala armus – ja ennäe, me saame uut julgust oma püüdlustes õigluse järele. Kui loeme väärtuslikest kogemustest, mida neile lasti osaks saada, valgusest, armastusest ja õnnistusest, mida nad kogesid, ja tööst, mille nad tegid neile antud armu läbi, siis Vaim, kes neid innustas, süütab meiegi südames püha soovi saada iseloomult Tema sarnaseks – kõndida Jumalaga nagu nemadki. EGW “Tee Kristuse juurde”
Valguse lapsed
Me kuulume Jumalale, me oleme Tema pojad ja tütred – Tema omad loomise kaudu ja Tema omad Tema ainusündinud Poja lunastusanni kaudu. “Teie ei ole iseenese päralt, sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus ja vaimus, mis on Jumala omad.” (1Kr 6:19,20 KJV) EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Turvaline eluase
Jeesuse Mäejutlus on meie Issanda pikim kõne, mille apostel Matteus on talletanud oma evangeeliumis. Kas on tegu ühe pika jutlusega või on Matteus selle mitmest lühemast jutlusest kokku kirjutanud, pole täpselt teada. Küll aga võime olla kindlad, et oma kaalukuselt ületab see ilmselt kõik teised Jeesuse jutlused. Ega muidu poleks Mäejutlusele omistatud Jumala armuriigi põhiseaduse staatust.
Mäejutluse vaimulik sügavus on pannud inimesi nimetama selle kõnelemise mäge “teiseks Siinaiks”. Kuulajad olid selle lõppedes evangeeliumi sõnul “vapustatud” (Mt 7:28). Millega Jeesus selle suurima jutluse lõpetas? Mõistukõnede armastajana asetab meie Issand kõige lõppu tähendamissõna “turvalisest eluasemest”. Puusepast ehitusmeistrina räägib Jeesus eksperdina eluhoone turvalisusest – kuidas meil kõigil on võimalik seda tagada.
Mida Jeesus selle Mäejutlust lõpetava mõistukõnega silmas pidas, seda on võimalik videopildi vahendusel vaadata ja kuulata hingamispäeval 14. märtsil kell 11.15
Ülekannet näeb veebilehelt: http://otse.advent.ee
Õppetund puust
Puu juurel on kahekordne ülesanne. See peab hoidma oma harudega puud kõvasti maa küljes, kogudes samal ajal endasse vajalikke toitaineid. Nii on ka kristlasega. Kui tema ühendus Kristuse, peatüvega, on täielik, kui ta toitub Tema kaudu, siis voolavad okstesse vaimuliku jõu vood. Kas sellise oksa lehed närtsivad? Mitte iialgi.
Nii kaua kuni hing sirutub Kristuse poole, on väga väike oht, et lehed närbuvad, langevad maha ja kõdunevad. Ja kiusatused, mis võivad tema peale tulla nagu maru, ei kisu tema juuri välja. Tõelise kristlase tegevusmotiivid pärinevad sügavast armastusest oma Lunastaja vastu. Tema kiindumus oma Meistrisse on tõeline ja püha. EGW “Pilk ülespoole”
Ärka tõelisele usule
Kui me räägime usust, siis jälgigem ka erinevust, mida peaksime meeles pidama. On olemas selline usk, mis erineb täielikult õigest usust. Jumala olemasolu ja vägi ning tema Sõnas peituv tõde on faktid, mida isegi Saatan ja tema väehulgad ei saa oma südames eitada. Piibel ütleb, et “kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust,” see aga pole õige usk. (Jk 2:19) Kus pole ainult usk Jumala Sõnasse, vaid ka oma tahte allutamine temale, kus süda on loovutatud temale, kus kiindumused on püsivalt temale suunatud, seal on usk – usk, mis toimib armastuses ja puhastab hinge. Sellise usu läbi uuendatakse süda Jumala sarnaseks. Ja süda, mis oma uuendamatuses ei olnud ega saanudki olla Jumala käsule sõnakuulelik, rõõmustab nüüd selle pühade eeskirjade üle ja hüüab koos psalmikirjutajaga: “Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.” Ja käsu õigus on täidetud meis, kes me “ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi”. (Rm 8:4) EGW “Tee Kristuse juurde”
