Advendiaja tervituseks
Sünnipäevad on hea võimalus järelemõtlemiseks ja elust kokkuvõtete tegemiseks. Siis tulevad tihtipeale kokku ka sõbrad ja sugulased ja see on tore.
Jeesuse, Jumala Poja sündimise aega me ei tea, kuid on võetud üks eriline päev aasta lõpul, et selle peale mõelda. Kasulik on mõelda sellele, kuidas ta sündis ja sai maailmade valitsejast väga väikeseks ja abituks, pisikeseks beebiks sugugi mitte rikastele vanematele. Kasulik on mõelda sellele, milline oli tema elu ja õpetus: täis armastust, eneseohverdamist ja headust. Kasulik on mõelda tema lubadusele tulla tagasi, mitte enam väikese lapsena, vaid sellena, kes ta tõepoolest on: maailmade kuningana.
Kui sünnipäeva pidada, siis käivad sinna juurde paratamatult ettevalmistused. Kogu kristlik ja isegi mittekristlik maailm on astunud jõuluettevalmistuste aega. Olgu siiski meie ülim tähelepanu koondunud temale endale: Jeesusele. Lugegem temast Piiblist, mõelgem, kuidas tema eeskuju ja õpetusi järgida ja viigem need õpetused ellu. See oleks parim advendiaja veetmine. Seda enam, et elame maailma ajastu advendiajas, Kristuse teise saabumise ootuses.
Olgu sellest teemast kantud meie kodused toimetused, lugemised ja vaatamiste valikud! Jätkugu meil silma ja südant kaasinimeste jaoks! Ja võtkem rõõmuga ette tee Jumala kotta. Põltsamaa adventkoguduses (Kreutzwaldi 1) on jumalateenistused kogu jõulukuu vältel igal reede õhtul kell 7 ja igal laupäeva hommikul kell 10 ja kell 11. Teemakohane noortekas on 21. detsembril kell 2 päeval ning eriline jumalateenistus Kristuse sündimise mälestuseks on 25. detsembril kell 4 pärastlõunal. Kiriku uksed on kõikidele avatud.
Külas Türi kogudusel
29.novembril võõrustas Türi adventkogudus õdesid ja vendi Põltsamaa kogudusest. Pärast vaimulikku osadust saadi osa ka rikkalikust toidulauast. Türi koguduse noored otsustasid alates sügisest kutsuda iga kuu ühel hingamispäeval külla kaaskristlasi teistest Eesti kogudustest. Oktoobris rõõmustas türilasi laulu ja sõnaga Viljandi naisansambel.
Õhtuse koosviibimise avas Hans Soosaar üleskutsega mitte kaasa joosta kihutamisega hukatusse. Tsiteerides selle aasta hommikvalveraamatu mõtet, et hävingusse kihutavas maailmas paistab selles liikumises mitte osaleda sooviv inimene kui seisev täpp, kutsus Hans meid olema need seisvad täpid – nii nagu omal ajal oli Ristija Johannes.
Põltsamaalased olid kaasa toonud küllusliku valiku laulu ja muusikat, samuti sõna – pastor Hele Kulp innustas kuulama hästi tähelepanelikult Püha Vaimu häält ja tutvustas Põltsamaa koguduse tegemisi. Vallo Põldaru, kes on kaks viimast aastat elanud Austraalias, jagas muljeid seal kogetust ja erinevates kogudustes nähtust.
Põltsamaa pallipäev oli heategevusliku suunitlusega
16. novembril pidas kaheksa võrkpallimeeskonda maha pallimängudele pühendatud sõbraliku lahingu, milles ei selgitatud ei kaotajaid ega võitjaid. Eelmine sarnane pallipäev oli veebruaris, mis omakorda kasvas välja kunagisest piibli- ja pallipäevaformaadist.
Pallipäeva üks korraldajaid Ardo Rosin peab päeva kordaläinuks. „Kui kevadel oli üheksa võistkonda, siis nüüd oli kaheksa. Oleme tahtnud nii teha, et me ei mängi võidu peale, vaid selle peale, et midagi koos ühiselt teha. Kõik mängisid kõigi võistkondadega läbi ja muude tegevuste jaoks eriti aega ei jäänudki.”
Sel aastal kandis pallipäev heategevuse mõtet ja osavõtutasude eest osteti ühele Põltsamaa perele talveks küttepuud. „Pidime natuke juurde maksma, aga põhimõtteliselt sai selline kingitus tehtud raskes majanduslikus seisus emale, kel on kaks last. Neil ei olnud talveks midagi varutud,” ütles Ardo.
Perekonna juurde, keda aidata, juhatas pallipäeva korraldajaid Helena Nõmmiku palve, milles ta palus Jumalalt võimalusi, kuidas aidata oma töö juures noori inimesi. Helena töötab koolis huvijuhina.
„Meie kooli tuli eelmisel aastal uus poiss, hakkasin temaga suhtlema. Saime sõbraks ja ta hakkas minu kabinetis käima, jutustasime ning ta rääkis ka oma kodust. Tuli välja, et tal ei ole riideid, ei saa korralikult süüa. Organiseerisin talle riideid, rääkisin kirikus sellest perest ja sellest, kuidas ma olin palvetanud, et töö kaudu noori aidata,” rääkis Helena. „Jumal vastas sellele palvele nii otseselt. Alguses ma ei saanud aru, et see pere ongi palve vastus. Ardole läks minu tunnistus kirikus südamesse ja mõtlesime, kuidas seda perekonda aidata saaksime. Ardo pani ette, et uuriksin, kas sel perel on talvepuid vaja. Ma ei olnud jõudnud uurida, kui poiss päev hiljem ütles klassijuhatajale, et kodus on nii külm, sest puude jaoks ei ole raha. Siis saigi asi otsustatud,” on Helena palvevastuse üle rõõmus.
Küttepuud viidi perekonnale pallipäeva hommikul koduõuele, Ardo ämm Heli Ust küpsetas perele ka tordi.
Ardo selgitas, et ka tulevikus soovivad nad pallipäevaga heategevust jätkata. „Kutsusin lõputseremoonial üles, et kui inimesed oma kogudustesse lähevad, nad märkaksid neid, kes abi vajavad. Järgmisel aastal saame Põltsamaa pallipäeval aidata kedagi teist. Abivajaja ei pea tingimata olema koguduse liige.” Pallipäeva korraldusmeeskond tänab kõiki, kes andsid oma panuse, et sel perel oleks soe tuba.
Koguduste liidu noortejuht Andres Ploompuu vastas küsimusele, kas millalgi on tulemas ka piiblipäev, et noortenõukogus on seda asja arutatud ja praeguse plaani järgi tuleb varakevadel päev, mis on pühendatud eriliselt piibliuurimisele. „See päev ei kao kindlasti ära. Lahutasime piibli- ja pallipäeva, sest paljude meelest üks segas teist. Selline mulje oli ka minul.”
Järgmine pallipäev aga ei tule uue aasta veebruaris, nagu oli tänavu, vaid see jääb korraldajate sõnul hilissügisesse aega.
Allikas: Advent.ee
Eesõigus palvele
Meie taevane Isa ootab, et pidulikult anda meile oma õnnistuse täius. Meie eesõigus on külluslikult juua piiritu armastuse allikast. Kui imelik, et me palvetame nii vähe! Jumal on valmis ja tahab kuulda ka oma kõige silmapaistmatuma lapse siirast palvet ja sellegipoolest oleme väga tõrksad oma soove talle avaldama. Mida võivad küll taeva inglid mõelda vaestest, abitutest inimolevustest, kes on altid kiusatustele ja ometi paluvad nad nii vähe ja neil on nii pisut usku, kuigi Jumala piiritult armastav süda sirutub nende poole, valmis andma neile enam, kui nad oskavad paluda või mõtelda. Inglid armastavad kummarduda Jumala ees, neile meeldib olla tema läheduses. Nad peavad Jumalaga lävimist oma suurimaks rõõmuks; sealjuures maa lapsed, kes vajavad nii palju seda abi, mida võib anda üksnes Jumal, paistavad olevat rahul ilma tema Vaimu valguseta, tema läheduseta.
Ilma lakkamatu palve ja usina valvamiseta varitseb oht muutuda ükskõikseks ja õigelt teelt kõrvale kalduda. Vaenlane püüab pidevalt tõkestada teed armuaujärje juurde, et me tõsise palve ja usu läbi ei saaks armu ega jõudu kiusatusele vastu seista. EGW “Tee Kristuse juurde”
Jumala pühitseva väe märk
“Inimese Poeg on hingamispäeva isand!” Neis sõnades on ühtaegu õpetus ja lohutus. Hingamispäev tehti inimese pärast, kuid see on Issanda päev. See kuulub Kristusele. Sest “kõik on tekkinud Tema läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud!” (Jh 1:3) Kuna Tema on kõik teinud, on Ta teinud ka hingamispäeva. Tema eraldas selle päeva loomistöö mälestuseks. See kuulutab Tema Loojaks ja Pühitsejaks. See kuulutab, et Tema, kes lõi kõik taevas ja maa peal ja kelle kaudu kõike säilitatakse, on koguduse pea ning et Tema väe läbi lepitatakse meid Jumalaga. Rääkides Iisraelist, ütles Ta: “Ja ma andsin neile ka oma hingamispäevad kui märgi minu ja nende vahel, et nad teaksid, et mina olen Jehoova, kes neid pühitseb!” (Hs 20:12) Hingamispäev on tõend Kristuse väest teha meid pühaks. See on antud kõigile, keda Kristus pühaks teeb. Tema pühitseva väe märgina on hingamispäev antud kõigile, kes Kristuse kaudu ühinevad Jumala Iisraeliga.
Jehoova ütleb: “Kui sa hingamispäeval peatad oma jalga ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks, Jehoova püha päeva austusväärseks… siis sa tunned rõõmu Jehoovast.” (Js 58:13.14) Kõigile, kes võtavad vastu hingamispäeva tõendina Kristuse loovast ja lunastavast väest, muutub see päev rõõmupäevaks. Nähes selle päeva kaudu Kristust, tunnevad nad rõõmu Temast. Hingamispäev osutab nii Tema loomistööle kui Tema väele lunastada. Meenutades Eedeni kaotatud rahu, kõneleb see rahust, mille taastab Kristus.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”
Väärtuslik õpperaamat
Piibel on Jumala väärtuslik õpperaamat, oluline kasvataja. Piiblis sisaldub kogu tõelise teaduse alus. Jumala Sõnast võib leida kõiki teadusharusid. Ning eelkõige sisaldab see kõigi teaduste teadust – lunastuse teadust. Piibel on Kristuse lõputute rikkuste kaevandus. Tõeline kõrgem haridus saavutatakse Jumala Sõna uurides ja sellele kuuletudes. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Kohtumõistmisest Jeesuse pilgu läbi
“Kits kärneriks”. See keeleliselt vananenud sõnapaar paneb alati muigama. (Nooremale rahvale selgituseks, et sõna “kärner” on laensõna saksa keelest ja tähendab aednikku (Gärtner).) Kits oleks kõige parem aiamaa rohimise asjatundja, ainult et sügisel poleks peenardelt küll mingit saaki võtta… Seega on need sõnad üksteist välistavad – kits ei sobi aednikuks.
Analoogiline sobimatus näib Jeesuse sõnul olevat inimese ja kohtumõistja rolli vahel. Oma mõtte illustreerimiseks kasutas Jeesus humoorikat näidet pinnust ja palgist inimese silmas. Mida Jeesus siin silmas pidas? Kas kohtus õigusemõistmine on midagi jumalavastast? Või heidab Jeesus siin taas pilku inimhinge sügavamate hoovuste poole ja annab mõista, et oma hinnangutes kaasinimese teguviisi, sõnade ja eriti just motiivide üle peaksime olema ettevaatlikud?
Võimalikust pinnust ja palgist inimese silmas mõtiskleme koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 14. detsembril kell 11.00. Kõik on oodatud!
