Omakasupüüdmatult töötades
Kasvame armus ainult siis, kui teeme omakasupüüdmatult just seda tööd, mille Kristus on meile määranud – kui püüame oma võimete kohaselt olla abiks ja õnnistuseks neile, kes vajavad abi, mida meie saame neile anda. Jõud tuleb harjutamisest; tegutsemine on just samasugune elutingimus. Need, kes püüavad kristlikku elu säilitada vaid Jumala armust tulenevaid õnnistusi passiivselt vastu võttes, tegemata midagi Kristuse heaks, sarnanevad neile, kes ainult söövad ega tee tööd. Nagu füüsilises, nii ka vaimses maailmas johtub tegevusetusest mandumine ja laostumine. Inimene, kes keelduks kasutamast oma jäsemeid, kaotaks peagi jõu neid kasutada. Samuti kristlane, kes ei kasuta Jumalalt saadud võimeid, pole mitte ainult võimetu kasvama Kristuses, vaid ta kaotab ka selle jõu, mis tal enne oli. EGW “Tee Kristuse juurde”
Kõigekõrgema täiuses
Paulus kirjutab efeslastele soovist, et vennad võiksid mõista kristlase eesõiguse suurust. Kõige ilmekamas keeles avab ta neile imelise väe ja tarkuse, mida nad võivad omada Kõigekõrgema poegade ja tütardena. Nad võivad saada “tugevaks Tema Vaimu läbi seespidise inimese poolest”, olla “juurdunud ja rajatud armastusse”, “mõista ühes kõigi pühadega, mäherdune on armastuse laius ja pikkus ja kõrgus ja sügavus, ja ära tunda Kristuse armastuse, mis ületab kõik tunnetuse.” (Ef 3:16-19) Ent apostli palve jõuab eesõiguse kõrgpunkti siis, kui ta palvetab,
Siin ilmutatakse kõrgusi, milleni me võime jõuda usu kaudu oma taevase Isa tõotustesse, kui me täidame Tema nõudeid. Kristuse teenete läbi on meil ligipääs Kõigeväelise troonile. “Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas Tema meie kõikide eest, kuidas Ta ei peaks siis Temaga meile kõike muud annetama?” (Rm 8:32) Isa andis Pojale oma Vaimu piiramatult ja meiegi võime selle täiusest osa saada. Jeesus ütleb: “Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad.” (Lk 11:13) EGW “Suur võitlus”
Näe Loojat Tema loomingus
Me ei suuda Jumala au ja majesteetlikkust õigesti väljendada. See on väljendamatu. Kuid me võime tunda rõõmu Jumala vaatlemisest ja Tema kohalolu tunnetamisest. Me võime teada Temast kõike, mida inimolevused suudavad taluda.
Ära mitte kunagi söanda astuda ühtki sammu sinnapoole, et asetad Jumala loodud asjad Tema asemele. “Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma au ja austust ja väge, sest Sina oled loonud kõik, kõik olev on loodud Sinu tahtmise läbi!” (Ilm 4:11) EGW “Pilk ülespoole”
Õppige minult
“Õppige minult,” ütles Jeesus, “sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele.” Meil tuleb astuda Kristuse kooli, õppida Temalt tasadust ja alandlikkust. Lunastus on protsess, mis kasvatab inimese taeva jaoks. See kasvatus tähendab Kristuse tundmist. See tähendab vabanemist vaadetest ja tavadest, mida on õpitud pimedusevürsti koolis. Inimesel tuleb vabaneda kõigest, mis takistab tal olemast ustav Jumalale.
Kristuse südames, kus valitseb täielik kooskõla Jumalaga, oli ka täielik rahu. Tähelepanuavaldused ei muutnud Teda uhkeks, hukkamõist ja pettumused ei masendanud. Ta säilitas julguse ka siis, kui Talle kõige rängemalt vastu seisti ja julmimalt koheldi. Kuid paljud end Tema järelkäijaiks tunnistavad inimesed on mures ja rahutud; nad kardavad usaldada Jumalat. Nad ei andu Talle täielikult; sest nad kardavad kaotada asju, mida selline andumine eeldab. Ent ilma Jumalale andumiseta ei leia nad rahu.
Enesearmastusega kaasneb rahutus. Kui oleme sündinud ülevalt, on meis sama meelsus, mis oli Jeesusel. Ta oli valmis alanduma selleks, et meie saaksime päästetud. Siis ei taotle me kõrgemaid kohti. Me igatseme istuda Jeesuse jalge ees ja õppida Temalt. Me mõistame, et meie töö väärtus ei seisne maailma ees lokku löömises või oma jõust askeldamises. Meie töö väärtus sõltub sellest, kui palju oleme saanud Püha Vaimu. Jumala usaldamine pühitseb meelsust ja aitab kannatlikkusega võita eluolukordi. EGW “Ajastute igatsus”
Kristuses
Kuidas siis selgeks teha, kelle poolel me oleme? Kellele kuulub meie süda? Kelle juures viibivad meie mõtted? Kellest armastame rääkida? Kelle päralt on meie soojemad kiindumused ja parimad jõud? Kui oleme Kristuse omad, on meie mõtted tema juures ja meie meeldivaimad mõtted on temast. Kõik, mis meil on ja mis me oleme, on pühendatud temale. Me igatseme peegeldada tema olemust, hingata tema vaimu, täita tema tahet, olla kõiges temale meelepärased. EGW “Tee Kristuse juurde”
