Risti saladus
Risti saladus seletab kõik teised saladused. Valguses, mis voolab Kolgatalt, paistab Jumala iseloom, mis täitis meid hirmu ja aukartusega, kauni ja kütkestavana. Arm, õrnus ja vanemlik armastus segunevad pühaduse, õigluse ja väega. Jumala üleva trooni majesteetlikkust vaadeldes näeme me Tema iseloomu meeldivust ja mõistame nii nagu ei kunagi varem nime “Meie Isa” tähendust.
Igavikus mõistetakse, et Tema, kel on piiritu tarkus, ei saanud meie päästmiseks välja mõelda mingit teist teed, kui et ohverdada oma Poeg. Tasuks selle ohvri eest on Jeesusel rõõm asustada Maa lunastatud pühadega, õnnelike surematute inimestega. Päästja võitlus pimeduse jõududega on toonud lunastatutele rõõmu, mis austab Jumalat läbi igaviku. Nii suur on Jumala silmis inimhinge väärtus, et Isa on rahul makstud hinnaga. Ja Kristus ise, vaadeldes oma suure ohvri vilju, on rahuldatud. EGW “Suur võitlus”
Looduse õpperaamat
Issand Jeesus avab mõistusele looduse suurepärase õpperaamatu tõelise mõttetarkuse. Meil on vaja töölisi, kes ammutaksid mõistusele avarust, uurides raamatut, mille Jumal on meile oma loodu kaudu andnud. Inglid teevad koostööd nendega, kes kuulutavad looduses esitatud tõdesid. Need asjad ei ole Jumal, kuid need on Jumala kätetöö näidised. EGW “Pilk ülespoole”
Määratud õpetajaks
Püha Vaim ülistab ja austab Päästjat. Tema ülesanne on esile tuua Kristust, tema õiguse puhtust ja suurt lunastust, mis meil on temas.
Jeesus ütleb: “Ta võtab minu omast ja kuulutab teile.” (Jh 16:14) Tõe Vaim on ainus tõhus jumaliku tõe õpetaja. Kuidas peab küll Jumal inimsugu hindama, et ta andis selle eest surma oma Poja ja määras oma Vaimu inimese õpetajaks ja alaliseks juhiks! EGW “Tee Kristuse juurde”
Seaduse muutumatus
Palju on neid, kes väidavad, et Kristuse surmaga tühistati Seadus, kuid sellega räägivad nad vastu Kristuse enda sõnadele: “Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma.” (Mt 5:17)
Kristus andis oma elu selleks, et lunastada inimese üleastumine Seadusest. Kui Seadust oleks saanud muuta või tühistada, siis ei oleks Kristus pidanud surema. Ta austas Jumala Seadust oma maapealse eluga. Oma surmaga pani Ta selle maksma. Ta andis oma elu ohvriks, mitte Jumala Seaduse hävitamiseks, mitte madalamate standardite loomiseks, vaid selleks, et säiliks õiglus, et Seadus oleks ilmutatud muutumatuna ja et see võiks püsida igavesti. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Jumala Sõna kujundab mind
Oma tõotustes ja hoiatustes peab Jeesus silmas just mind. Jumal armastas maailma niivõrd, et Ta andis oma ainsa Poja, et mina – uskudes Temasse – ei hukkuks, vaid saaksin igavese elu. Jumala Sõnas jutustatud kogemused peavad saama minu kogemusteks. Palved ja tõotused, õpetused ja hoiatused kuuluvad mulle. “Ma olen ühes Kristusega risti löödud; nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.” (Gl 2:19.20)
Kui usk niiviisi võtab vastu ja omastab tõe põhimõtted, siis saavad need osaks minust ja muutuvad minu elu liikumapanevaks jõuks. Jumala Sõna vormib siis mõtted ja kujundab iseloomu. EGW “Ajastute igatsus”
Näide viljast
Puu vili näitab, kas tegemist on hea või halva puuga. Hea puu ei saa kanda halba vilja ega halb puu tuua esile head vilja. Te tunnete nad ära nende viljast.
Kõnelegem ja töötagem nii, et meie vili võiks olla õiguseks ja me laseksime oma valgust paista heades tegudes. Ainult usutunnistus ei ole midagi väärt. Jumal kiidab heaks üksnes jumalakartliku elu. EGW “Pilk ülespoole”