Näide Paulusest
Paulus oli innukas tõe suhtes, julge Kristust kaitstes, ent viisakusreeglite järgimine ja tõelise peenetundelisuse and märgistasid tema käitumist.
Paulus tõmbas ligi sooje südameid kõikjal, kuhu ta läks, tema hing oli seotud oma vendade hingega. Kui ta neist lahkus, teades ja kinnitades, et nad ei näe tema palet enam iial, täitusid ta vennad kurbusega ja palusid teda sedavõrd siiralt nendega jääda, et ta kuulutas: “Mis te teete, et nutate ja rõhute minu südant?” Tema kaastundlik süda murdus, kui ta nägi ja koges nende kurvastust sel viimasel lahkuminekul. Nad armastasid teda ja tundsid, et nad ei suuda temast lahkuda. Milline kristlane ei imetleks Pauluse iseloomu? Kaljukindel, seistes tõe kaitseks väljas, kuid lapse kombel tundeline ja õrn oma sõprade ringis.
Kõige enam Kristuse-sarnased on need Tema järgijad, kes on kõige lahkemad, kaastundlikumad ja peenetundelisemad. Nende veendumused on kindlad ja iseloom tugev, miski ei suuda heidutada nende usku või kõigutada nende kohusetunnet.
Kristlane arendab endas tasaduse ja alandlikkuse vaimu, ta on rahulik, tähelepanelik teiste suhtes ning heas meeleolus, mida haigus ei riku ning ilmaolud ega tingimused ei kõiguta. Jumala lapsed ei unusta iialgi head teha. Head teod ilmnevad nende juures spontaanselt, sest Jumal on kujundanud nende iseloomu oma armu läbi. EGW “Elu tänasel päeval”
Innukatele palvetele vastatakse
Just siis, kui jõuame elu kitsaskohtadeni, ilmutab Jumal oma väge ja tarkust, vastates innukatele palvetele. Olge kindlad Temas kui palvetekuuljas ja neile vastajas Jumalas. Ta ilmutab end teile isikuna, kes võib aidata igas hädaolukorras.
Tema, kes lõi inimese ja andis talle imelised füüsilised, vaimsed ja vaimulikud võimed, ei astu tagasi, kui on vaja hoida elu, mille Ta on andnud. Tema, kes on meile andnud oma Sõna – elupuu lehed – ei hoia endale teadmisi, kuidas toita inimlapsi, kes on vaimulikus näljas. EGW “Usk, millest ma elan”
Jumal on tõeline
Apostel Paulus ütleb, et Jumal on meid “kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki”. (Kl 1:13) Igaüks, kes on läinud surmast ellu, võib kinnitada, “et Jumal on tõeline”. (Jh 3:33) Ta võib tunnistada: “Ma vajasin abi ja leidsin selle Jeesuses. Ta rahuldas iga vajaduse ja kustutas hinge nälja ning nüüd on Piibel mulle ilmutus Jeesusest Kristusest. Sa küsid, miks ma usun Jeesusesse? Sellepärast, et ta on minule jumalik Päästja. Miks ma usun Piiblisse? Sellepärast, et ma olen leidnud selles Jumala hääle oma hingele.” Meie südames võib olla tunnistus sellest, et Piibel on tõde, et Kristus on Jumala Poeg. Me teame, et me ei järgi meeldivalt kujundatud väljamõeldisi. EGW “Tee Kristuse juurde”
Nõuandja, kes näitab teed
Jumal on valmis andma oma teenritele niipalju jõudu kui nad vajavad ning tarkust, mida nõuavad erinevad elus ette tulevad olukorrad. Ta teeb enam kui kõik, et täita Teda usaldavate inimeste kõrgemaid lootusi.
Jeesus ei kutsu meid endale järgnema, et meid seejärel unustada. Kui me allutame oma elud Teda teenima, ei satu me kunagi olukorda, mida Jumal ette poleks näinud. Mis olukorras me ka iganes poleks, meil on Juht, kes meile teed näitab. Kui nõutuina me end ka ei tunneks, meil on olemas kindel Nõuandja. Milline poleks ka meie kurvastus, üksildustunne või kaotus, meil on olemas kaastundlik Sõber. Ka siis, kui me oma põikpäisuses satume valele teele, ei jäta Kristus meid maha. “Sest tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest.” (Ps 72:12) EGW “Usk, millest ma elan”
Kuninglik perekond
“Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist,” ütleb Issand, “ja ärge puudutage rüvedat, siis ma võtan teid vastu ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks,” ütleb Kõigeväeline Issand. (2Kr 6:17.18) Missugune tõotus! See lubab, et teist saavad kuningliku perekonna liikmed, taevariigi pärijad. Kui keegi maapealsetest monarhidest austab mõnd inimest või võtab temaga ühendust, kuidas leiab see siis ajakirjanduses kajastamist ja äratab nende kadedust, kes arvavad, et neil pole nii vedanud. Kuid siin on Keegi, kes on Kuningas kõige üle, universumi Monarh, iga hea asja Looja, ja Tema ütleb meile: ma teen teist oma pojad ja tütred. Ma ühendan teid endaga, te saate kuningliku perekonna liikmeteks ja Taevakuninga lasteks.
Miks me ei peaks seda tegema, kui meil on niisugune ajend, eesõigus saada Kõigekõrgema lapseks, eesõigus nimetada taeva Jumalat oma Isaks? Kas sellest ei piisa? Ja seda te nimetate kõigest väärtuslikust loobumiseks? Kas see on loobumine kõigest, mis on omamist väärt? Ma tahan ühineda Jumala ja pühade inglitega, see on mu kõrgeim püüdlus. EGW “Tunnistused kogudusele” II








