Rajal, mis viib Jumala riiki
Kristus vaatab maailma, mis on täis maise varanduse otsimist. Ta näeb paljusid innukalt taotlemas üht asja ja seejärel teist, kuid oma innukates püüdlustes sammuvad nad mööda ainsast teest, mis viib tõelise rikkuseni.
Kristus kui see, kellel on meelevald, kõnetab niisuguseid ja kutsub neid enda järel käima. Ta pakub, et juhib neid aarete juurde, mis kestavad sama kaua kui igavik. Ta näitab neile kitsast enesesalgamise ja eneseohverduse rada. Need, kes tungivad sel rajal edasi ja ületavad iga takistuse, jõuavad auriiki. Risti üles tõstes leiavad nad, et rist tõstab neid üles ja nad saavad viimaks kadumatu aarde. Kui väärtuslik on teadmine, et meil on ustav Sõber, kes annab meile suursuguse, õilsa iseloomu, mille abil sobime taevainglite seltskonda taevastes õuedes. EGW “Pilk ülespoole”
Varane ja hiline vihm
Hommikumaades langeb varane vihm külviajal. Varane vihm on vajalik seemne idanemiseks. Varase vihma viljastavate voogude toimel tärkavad õrnad idud. Hilisvihm, mis langeb enne lõikust, aitab kaasa vilja küpsemisele ja valmistab selle lõikuseks. Issand on kasutanud neid looduslikke protsesse, et kujutada Püha Vaimu tööd.
Nii nagu vihm ja kaste langevad esmalt, et vilja idanema panna, seejärel aga seda lõikuseks küpsetada, nii teostab ka Püha Vaim vaimulikku kasvuprotsessi selle eri staadiumides. Vilja küpsemine kujutab Jumala armutöö lõpuleviimist inimhinges. Püha Vaimu väe läbi viiakse Jumala kuju inimese iseloomus täiuseni. Püha Vaim peab meid täielikult ümber muutma Kristuse kuju sarnaseks.
Hiline vihm, mis küpsetab maailma lõikuse, kujutab vaimulikku tööd, mis valmistab koguduse ette Inimese Poja tulemiseks. Kui aga varane vihm ei ole langenud, ei saa olla mingit elu, roheline oras ei ole üldse tärganud. Kui varase vihma vood ei ole oma tööd teinud, ei ole hilisel vihmal seemet, mida täiuslikuks teha. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Kõik kuulub Jumalale
Ka usk on Jumala and. Usk on inimese mõistuse nõusolek Jumala sõnadega, mis seob südame Jumala teenimisega. Ja kellele kuulub inimese mõistus kui mitte Jumalale? Kelle oma on süda, kui mitte Jumala? Usu omamine tähendab anda Jumalale mõistus ja energia, mille oleme Temalt saanud, seega need, kel on usk, ei ole ise mingit au väärt. Need, kes usuvad nii tugevasti taevasesse Isasse, et nad suudavad usaldada Teda piiritu usaldusega, need, kes suudavad usu kaudu vaadata hauast kaugemale igavest reaalsust, peavad tunnistama oma Looja ees:
Ühelgi inimesel ei ole õigust nimetada iseennast enda omaks. Ja kellelgi ei ole midagi head, mida ta saaks enda omaks nimetada. Kõik inimesed ja kõik asjad on Issanda omand. Kõik, mille inimene taeva küllusest vastu võtab, kuulub ikkagi Issandale. EGW “Te saate väe”
Ära jää seisma poolel teel
Kui soovime olla kasvavad taimed Issanda aias, peab meil olema pidev vaimuliku elu ja innukuse juurdevool. Siis on näha kasvu usus ja meie Issanda Jeesuse Kristuse tundmises. Poolel teel ei ole kohta, kus võiksime endalt vastutuse heita ja muuseas puhata.
Peame minema edasi taeva poole ja arendama kindlat vaimulikku iseloomu. EGW “Te saate väe”
Raja usk tõenditele
Jumal ei käsi meil kunagi uskuda, andmata küllaldasi tõendeid, millele oma usku rajada. Tema olemasolu, tema iseloom, tema Sõna tõepärasus – kõik see on kinnitatud tunnistusega, mis apelleerib meie mõistusele; ja see tunnistus on küllaldane. Siiski, Jumal ei ole kõrvaldanud kahtlemise võimalust. Meie usk peab rajanema tõenditele, mitte tõestusele. Need, kes soovivad kahelda, leiavad selleks võimaluse, need aga, kes tõepoolest soovivad tõde teada saada, leiavad küllaldaselt tõendeid, millele oma usku rajada.
Piiratud mõistusel on võimatu täielikult haarata Jumala iseloomu või tema tööd. Isegi kõige terasemale mõistusele, ülimalt koolitatud vaimule peab püha Jumal jääma alati saladuskattega varjatuks.
EGW “Tee Kristuse juurde”
Mälestuspäev Jumala tegudest
Jumala armastus on seadnud piiri vaevarikka töö poolt esitatavatele nõudmistele. Ta laotab oma halastava käe hingamispäeva kohale – Tema enda päeval on Ta jätnud perekonna jaoks võimaluse olla ühenduses Temaga, loodusega ja üksteisega.
Nii hingamispäev kui ka perekond loodi Eedenis ning Jumala plaanis on nad lahutamatult seotud. Sellel päeval on meil rohkem kui ühelgi teisel võimalik elada eedenlikku elu. Jumala plaan oli, et kõik perekonnaliikmed oleksid ühendatud nii töös kui ka õpinguis, nii jumalateenistustel kui puhkehetkedel.
Kuna hingamispäev on mälestus loovast väest, peaksime sel päeval rohkem kui ühelgi teisel tutvuma Jumalaga Tema tegude kaudu. Hingamispäeval peaksime vähemalt paar tundi viibima looduses. Laste jaoks pole paremat võimalust õppida tundma Jumalat kui veeta mõned tunnid looduses – mitte mängides, vaid koos vanematega jalutades. Lubage nende noorel mõistusel õppida Jumalat loodusega seostama. Inimese rõõmuks tehtud kaunist loodust nähes õpivad nad Jumalat tundma kui õrna, armastavat Isa. Kui nad näevad Jumalas armastust, headust ja ilu, tunnevad ka nemad armastust Tema vastu. EGW “Usk, millest ma elan”








