Ristimine Püha Vaimuga
Me peame palvetama rohkem kui kunagi varem Püha Vaimuga ristimise pärast, sest kui üldse kunagi on aeg, mil seda ristimist vajame, siis on see praegu. Issand ei ole midagi muud nii sageli meile anda lubanud kui Püha Vaimu ja miski muu ei austa Tema nime rohkem kui selle andmine.
Kui me saame osa sellest Vaimust, siis sünnivad mehed ja naised uuesti. Kord kadunud hinged on leitud ja tuuakse tagasi. EGW “Pilk ülespoole”
Pühitsus
Pühakirjas esiletoodud pühitsus hõlmab kogu olemuse – vaimu, hinge ja ihu. Paulus palvetas tessalooniklaste eest, et nende “kogu… vaim ja hing ja ihu” säiliksid “laitmatuina meie Issanda Jeesuse Kristuse tulekuks”. (1Ts 5:23) Teises kohas kirjutab ta usklikele: “Mina manitsen teid nüüd, vennad, Jumala suure südamliku halastuse tõttu andma oma ihud elavaks, pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks.” (Rm 12:1) Kristus ütles: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest.” Need, kes armastavad Jumalat kõigest oma südamest, soovivad anda Tema teenistusse parima oma elust ja püüavad pidevalt tuua iga oma hinge- ja ihujõu kooskõlla käskudega, mis edendavad võimet teha Tema tahtmist. EGW “Suur võitlus”
Talle vere läbi
Mõelgem meie kalli Päästja elule ja kannatustele meie pärast ning pidagem meeles, et kui me ei ole nõus taluma katsumusi, vaeva ja võitlust, kui me ei ole valmis osa saama Kristuse kannatustest, ei leita meid väärt olema Tema troonile istuma. Meilt ei nõuta kunagi nii palju kannatamist kui Kristus kannatas, sest Kristuse peale pandi kogu maailma patud, mitte ühe inimese omad. Ta talus alandust, süüdistusi, kannatusi ja surma, et me võiksime Tema eeskuju järgides kõik pärida.
Kristus on meie eeskuju, täiuslik ja püha eeskuju, mis on meile järgimiseks antud. Me ei saa iial eeskujuga võrdseks, kuid me võime seda vastavalt oma võimekusele jäljendada ja sellega sarnaneda. Kui me langeme abitult, kannatame oma patu patususe mõistmise tõttu, kui alandame end Jumala ees, vaevame hinge tõelise kahetsuse ja meeleparandusega, kui esitame Isale Kristuse nimel innukaid palveid, siis võtab Isa meid kindlasti vastu, kui anname kõik puhtsüdamlikult Jumalale. Peame hingepõhjas mõistma, et kõik meie jõupingutused ja me ise oleme ülimalt väärtusetud, sest ainult Võitja nimel ja Tema jõus saavad meistki võitjad. EGW “Te saate väe”
Sajandist sajandisse voolav armastus
Issand õpetas meid Jumalat oma Isaks nimetama, suhtuma Temasse kui vanemliku kiindumuse lättesse, kui armastuse allikasse, mis on voolanud sajandist sajandisse inimsüdame kanali kaudu. Kogu osavõtlikkus, kaastunne ja armastus, mida on maa peal ilmutatud, on välja voolanud Jumala troonist ning võrreldes selle armastusega, mis täidab Tema südant, on see kui allikas ookeani kõrval. Tema armastus voolab pidevalt, et teha nõrgad tugevaks, arad kindlaks ja anda moraalset julgust kõhklejatele.
Jumal tegutseb Kristuse kaudu ja inimene võib Poja nimel tulla Isa juurde. Meie teadmine ja laul on: “Kuulake, mida Issand on minu hingele teinud!” EGW “Te saate väe”
Ustav majapidaja
Jumal on andnud meeste ja naiste omandusse väärtuslikke ande. Erinevatele inimestele on Ta andnud eri annid. Kõigil ei ole ühesugune iseloomutugevus või teadmiste sügavus. Kuid kõiki neid tuleb kasutada Meistri teenistuseks, ükskõik kui väiksena võib see and paista. Ustav majapidaja kaupleb talle usaldatud kaupadega arukalt.
Mõistuse ja ihu ande tuleb hoolikalt kaitsta. Ande ei tohi enesehellitamises nõrgestada. Iga võimet tuleb hoolikalt hoida, et see oleks silmapilkseks kasutamiseks valmis. Ühtki füüsilise organismi osa ei tohi väärkasutamisega nõrgestada. Igal osal, ükskõik kui väiksel, on mõju tervikule. Ühe närvi või lihase väärkohtlemine vähendab kogu keha kasulikkust. Need, kelle eest on Kristus oma elu andnud, peaksid tooma oma harjumused ja kombed Tema tahtega kooskõlla.
Jumala Sõna teatab: “Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hs 18:20) Kuid Jumal ei soovi kellegi surma. Lõpmatult suure hinna eest andis Ta inimesele teise prooviaja. Ta on maailma nii väga armastanud, “et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh 3:16) EGW “Pilk ülespoole”
Juurdepääs Isale
“Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme, aga me teame, et me Tema ilmudes oleme Tema sarnased, sest me näeme siis Teda, nagu Tema on.” (1Jh 3:2) Meie Lunastaja on avanud tee, nii et suurim patune, suurim abivajaja, rõhutuim ja põlatuim võib leida juurdepääsu Isale. Me kõik võime olla selles kodus, mida Jeesus on läinud valmistama. “Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti ja kes avab ja ükski ei sule, kes suleb ja ükski ei ava. (Ilm 3:7)
EGW “Ajastute igatsus”