Kindlus Kristuses
Kuigi me hindame õnnistuse tõotust, peab meil olema täielik kindlus Jeesuses Kristuses ja me peame uskuma, et Tema teeb õigesti ja annab meile tasu vastavalt meie tegudele. Jumala and on igavene elu, kuid Jeesus soovib, et me ei oleks tasu pärast mures, vaid täidaksime Jumala tahet sellepärast, et nii on õige, vaatamata kogu kasule. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Üksnes Jumala Vaimu läbi
Jumala kogudust ei rajatud inimliku jõu või väega ja inimliku jõu ega väega ei saa seda ka hävitada. Kogudus pole rajatud inimlikule kaljule, vaid Jeesusele Kristusele, igavesele Kaljule “ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.” (Mt 16:18) Jumala ligiolek tagab Tema töö püsivuse. “Ärge lootke vürstide peale, inimlaste peale,” on meile öeldud. (Ps 146:3) “Rahus ja lootuses oleks teie jõud.” (Js 30:15) Jumala suur töö on rajatud õiguse igavestele põhimõtetele ja see ei jookse iial liival. See läheb edasi jõust jõusse.
EGW “Prohvetid ja kuningad”
Aste-astmelt ülespoole
Apostel Peetrus esitas usklikele kristliku elu edu saladuseredeli, mille iga aste kujutab edasiminekut Jumala tundmises ning mida mööda ülespoole pürgides ei tohi iial seisma jääda. Usk, vooruslikkus, tunnetus, kasinus, kannatlikkus, jumalakartus, vennaarmastus, armastus kõikide vastu – need on astmed sellel redelil. Meid päästetakse, kui tõuseme aste-astmelt ülespoole Kristuse ideaali suunas. Nii saab Kristus meile tarkuseks, õiguseks, pühitsuseks ja lunastuseks.
Jumal on kutsunud oma rahva aulikkusele ja vooruslikkusele. Need omadused ilmnevad kõikide elus, kes on Temaga tõelises ühenduses. Saades osa taevasest annist, peavad nad arenema pidevalt täiuslikkuse suunas, hoituna “Jumala väega … usu läbi”. (1Pt 1:5) Selles seisneb Jumala au – anda oma lastele vooruslikkus. Ta soovib, et inimesed saavutaksid kõrgeima taseme: kui nad usu läbi haaravad kinni Kristuse väest, kui nad toetuvad Tema kindlatele tõotustele, kui nad tungivalt otsivad Püha Vaimu väge, siis tehakse nad täiuslikuks Temas. EGW “Apostlite teod”
Õige Temas
Kristus on ülestõusnud Päästja. Kuigi Ta oli surnud, tõusis Ta üles ja elab ikka selleks, et meie eest kosta. Me peame uskuma südamega õiguseks ja tunnistama suuga päästeks. Need, keda usu läbi õigeks mõistetakse, tunnistavad Kristusest.
Õigeksmõistmine on võimas töö, mis tehakse kurjusega määrdunud patuse heaks. Tema, kes räägib tõtt, kuulutab patuse õigeks. Issand ise paneb uskliku arvele Kristuse õiguse ja kuulutab ta õigeks universumi ees. Ta kannab patuse patud patuse esindajale ja asemikule Jeesusele. Issand paneb iga uskuva inimese ülekohtu Kristusele. “Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.” (2Kr 5:21)
Kristus maksis kogu maailma patuvõla ja kõik, kes tulevad usus Jumala juurde, võtavad omaks Kristuse õiguse, “kes kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks.” (1Pt 2:24) Meie patuvõlg on tasutud, meie patt on kõrvaldatud ja heidetud meresügavusse. Kahetsemise ja usu läbi oleme vabad patust ning vaatame Issandale, meie õigusele. Jeesus kannatas; õige kannatas ülekohtuse eest. EGW “Tõeline uussünd”
Mõistuse avardumine
Me ei tohiks ühegi inimese tunnistust võtta nagu Pühakirja õpetust, vaid peaksime enda jaoks ise uurima Jumala Sõna. Kui me lubame teistel enda eest mõtelda, halvab see meie jõu ja meie võimed ahenevad. Mõistuse õilsad jõud võivad nendele väärilise uurimise puuduses nii känguda, et kaob võime mõista Jumala Sõna sügavat tähendust.
Mõistus avardub, kui seda kasutatakse Piibli õpetuste omavaheliste suhete uurimiseks, kui Kirja võrreldakse Kirjaga ja vaimulikke asju vaimulikega. EGW “Tee Kristuse juurde”
