Näide tammetõrust
Usu ellurakendamine tuleb teha väga selgeks. Igal Jumala tõotusel on tingimused. Kui oleme valmis Tema tahet täitma, on kogu Tema jõud meie päralt. Kõik annid, mida Ta tõotab, sisalduvad juba tõotuses endas.
Sama kindlalt nagu tammetõrus sisaldub tamm, on Jumala tõotuses Tema and. Kui võtame tõotuse vastu, on meil and.
Usk, mis võimaldab Jumala andi vastu võtta, on iseenesest juba and, millest mingi osa on igale inimesele juba antud. See kasvab vastavalt Jumala Sõna omandamisele. Usu tugevdamiseks peame seda sageli Sõnaga ühendama. EGW “Te saate väe”
Ära allu vaenlasele
Iga inimene, kes keeldub andumast Jumalale, laseb end kontrollida teisel võimul. Inimene ei kuulu endale. Ta võib rääkida vabadusest, olles samal ajal kõige rängemas orjuses. Ta ei suuda näha tõe ilu, sest Saatan kontrollib tema mõistust. Kuigi ta arvab ise otsustavat, täidab ta tegelikult pimedusevürsti tahet. Kristus tuli purustama ahelaid. “Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses” teeb meid vabaks “patu ja surma seadusest”. (Rm 8:2)
Lunastustöö pole sunduslik. Jumala Vaimu mõjul võib inimene vabalt valida, keda ta soovib teenida. Muutus, mis toimub inimhinges, kes annab end Kristusele, on vabatahtliku valiku tulemus.
Patu mahajätmine oleneb inimese soovist. On tõsi, et meil ei ole jõudu vabaneda Saatana kontrolli alt, ent siis, kui me igatseme vabaneda patust ja anume hädas kõrgemat väge väljastpoolt, täitume Püha Vaimu jumaliku jõuga ning me alistame oma tahte Jumala tahtele.
Inimese ainus võimalus saada vabaks on saada üheks Kristusega. “Tõde teeb teid vabaks” ja Kristus on tõde. Patt võidutseb seal, kus ta saab nõrgestada mõistust ja hävitada sisemise vabaduse. Jumalale allumine taastab inimese tahte, tõelise au ja väärikuse. Jumalik seadus, millele me siis kuuletume on “vabaduse seadus”. (Jk 2:12) EGW “Ajastute igatsus”
Looduslik ilu
Kristus suunab meie tähelepanu looduslikule ilule ja kinnitab, et maa peal kunagi valitsenud kõige suurema kuninga kõige uhkem riietus ei ole võrdne sellega, mida kannab kõige tagasihoidlikum lill. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Vaimulik mõistmine
Tõe kalliskivid on puistatud kõikjale ilmutuse väljale, kuid need on maetud inimeste traditsioonide, ütluste ja korralduste alla ning taevane tarkus jääb tähelepanuta, sest Saatanal on õnnestunud panna maailm uskuma, et inimeste sõnad ja saavutused on suure tähtsusega.
Issand Jumal, maailmade Looja, on andnud maailmale evangeeliumi määratu suure hinna eest. Selle jumaliku tööriista kaudu on avatud taevase lohutuse ja pideva tröösti rõõmsad, värskendavad lätted neile, kes eluallika juurde tulevad. Veel on tõemaagi sooni, mida avastada, kuid vaimulikke asju tuleb mõista vaimulikult. EGW “Te saate väe”
Paluge igal ajal
Me peame viibima sageli palves, kui me soovime taevastes asjades edeneda. Kui me tõesõnumit esmakordselt kuulsime, kui sageli me siis palvetasime! Kui sageli võis meie palvesosinat kuulda toas, heinaküünis, lilleaias või aasal. Sageli veetsime me kahe- või kolmekaupa tunde siiras palves, tuginedes Tema tõotustele. Sageli kõlas seal nuukseid ning seejärel tänuhäält ja ülistuslaulu. Nüüd on Issanda päev lähemal kui me esmalt arvasime ning me peaksime olema puhta südamega, innukamad ja palavamad kui neil varajastel päevadel. Meid ümbritsevad ohud on praegu tõsisemad kui tollal ning inimsüdamete pinnas enam paadunud. Just praegu peame me laskma Kristuse Vaimul endasse imbuda ning me ei tohiks puhata enne, kui oleme Tema Vaimu kätte saanud.
Arenda endas harjumust vestelda Päästjaga. Tõsta oma süda jätkuvalt üles vaikses palves abi, valguse, jõu ja arusaamise järele. Olgu iga su hingetõmme kui üks palve. EGW “Elu tänasel päeval”
Lambad ja karjane
Karjase elu on vaevarohke ja hooltnõudev. Tal tuleb hellalt hoolitseda abitute olevuste eest. Mõnedki inspireeritud kirjutajad on seda kujundit kasutanud evangeeliumi kalleima tõe illustreerimiseks. Kristust võrreldakse karjasega. Ta nägi, kuidas Tema lambad ekslesid pärast pattulangemist pimedatel patuteedel hukatuse suunas. Selleks, et eksinuid päästa, jättis Ta oma Isamaja au ja helguse. Ta ütleb: “Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra /…/ Ma karjatan neid, nagu on õige. Ma tahan oma lambad päästa, et nad enam ei oleks saagiks.” (Hs 34:16.22) Kristus kutsub lambaid enda juurde “varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.” (Js 4:6) Väsimatult hoolitseb Ta karja eest. Ta kinnitab nõrku, leevendab kannatajate vaeva, võtab tallesid oma kätele ja kannab neid süles. Tema lambad armastavad Teda. “Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.” (Jh 10:5)
Kristus ütleb: “Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -, ta on ju palgaline ega hooli lammastest. (Jh 10:11-13)
EGW “Patriarhid ja prohvetid”