Usaldage Issandat
Ma ütlen taas: olge julged! Usaldage Issandat!
Ärge laske vaenlasel endalt tõotusi röövida! Kui olete end maailmast eraldanud, on Jumal öelnud, et Tema on teie Isa ja teie Tema tütred ja pojad. Kas sellest ei piisa? Missugust suuremat stiimulit saaks teile anda? Kas olla liblikas ilma püüdluste ja sihita elus on mingi suur eesmärk? Oh, lubage mul seista igavese tõe alusel. Andke mulle kadumatu väärtus. Lubage mul kinni haarata kuldsest ahelast, mis on taevast maa peale lastud, et ma saaksin tõmmatud üles Jumala juurde ausse. See on minu püüdlus, see on minu eesmärk. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Jumala tõotused
Vahel tundub usu käsivars olevat liiga lühike, et puudutada isegi Päästja rüüd, kuid on olemas tõotus, mille taga on Jumal: “Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: “Vaata, siin ma olen!” Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne, kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev. Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.” (Js 58:9-11)
Võitu ei too meie jõupingutused. Selle saame siis, kui näeme tõotuse taga Jumalat ning usume ja usaldame Teda. Haara usus kinni lõputu väe käest. Issand, kes on andnud tõotuse, on ustav. EGW “Pilk ülespoole”
Teel taeva väravateni
On inimesi, kes püüavad tõusta kõrgemale kristliku arengu redelil. Kuid tehes edusamme, hakkavad nad toetuma inimlikule jõule ning kaotavad peagi silmist Jeesuse – oma usu alustaja ja täidesaatja. Tagajärjeks on kaotus – kõige senivõidetu kaotamine. Tõesti kurb on nende olukord, kes teest väsinuina lubavad hingevaenlasel röövida endalt kristlikud voorused, mis on hakanud arenema nende südames ja elus. “Kuid kellel seda pole,” teatab apostel, “on pime ja lühinägelik; ta on unustanud, et on puhastatud oma endistest pattudest.” (2Pt 1:9)
Apostel Peetrusel olid Jumala asjades pikaajalised kogemused. Tema usk Jumala päästvasse väesse oli aastatega tugevnenud, kuni ta oli jõudnud kindlale veendumusele, et iial ei lange see, kes usus edasi minnes tõuseb astmelt astmele, ikka ülespoole, kuni jõuab redeli tippu, mis ulatub taeva väravateni. EGW “Apostlite teod”
Ustavus väikestes asjades
Tõeline armastus ei ole tugev, tuline, keevaline kirg. Vastupidi, see on oma olemuselt rahulik ja sügav. See vaatab pelgalt välisest kaugemale ja seda köidavad üksnes väärtused. See on arukas ja peene otsustusvõimega ning selle pühendumine on reaalne ja püsiv. Jumal paneb meid proovile ja katsub läbi elu tavaliste juhtumitega. Väikesed asjad ilmutavad südame olemust. Väikesed kiindumused, arvukad väikesed juhtumused ja elu lihtsad lahked teod moodustavad kokku elu õnne ning lahkete, julgustavate, südamlike sõnade ja elu väikeste lahkete tegude hooletusse jätmine aitab muuta elu õnnetuks. Viimaks leitakse, et enesesalgamine meid ümbritsevate inimeste hüvangu ja õnne nimel moodustab suure osa taevas asuva eluraamatu sissekannetest. Samuti selgub tõsiasi, et teiste hüvangut ja õnne silmas pidamata enese eest hoolitsemine ei jää meie taevasel Isal märkamata. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Risti jalamil
Kuidas me siis pääseme? “Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas”, nii on ülendatud Inimese Poeg ning igaüks, keda madu on salvanud, võib vaadata ja elada. “Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patud!” (Jh 1:29) Ristilt paistvas valguses näeme Jumala armastust. Tema armastus tõmbab meid enda poole. Kui me ei osuta vastupanu, juhitakse meid risti jalamile, et me võiksime kahetseda patte, mille pärast Õnnistegija risti löödi. Siis loob Jumala Vaim inimhinges usu kaudu uue elu. Mõtted ja tahe alistuvad Kristusele. Süda ja mõistus uuendatakse Tema sarnaseks, kes tegutseb Püha Vaimu kaudu meis. Me usaldame kõik Temale. Siis kirjutatakse Jumala käsk meie mõistusesse ja südamesse ning me ütleme koos Kristusega:
Vestluses Nikodeemusega avas Jeesus lunastusplaani ja oma maise missiooni. Mitte üheski hilisemas jutluses ei seletanud Ta nii üksikasjalikult seda tööd, mis peab tingimata tehtud saama kõigi südames, kes tahavad pärida taevariiki.
Kui Jeesus viimaks risti löödi, meenutas Nikodeemus Õlimäel öeldud sõnu: “Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas, nõnda ülendatakse Inimese Poeg, et igaühel, kes usub Temasse, oleks igavene elu.” (Jh 3:14.15) Selle salajase vestluse helk valgustas tema jaoks risti Kolgatal. Nikodeemus nägi Jeesuses maailma Lunastajat. EGW “Ajastute igatsus”
