Vaadeldes Jumala au
“Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha: Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et turgutada alandlike vaimu ja elustada rõhutute südameid.” (Js 57: 15)
Mooses oli peidetud kaljulõhesse, kui ta vaatles Jumala au. Meie peitume lõhenenud Kaljusse, kus Kristus katab meid oma läbitorgatud käega, ning me kuuleme, mida ütleb Issand oma teenijatele. Jumal ilmutab ennast meile nii nagu Mooseselegi, näidates, et Ta on “halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu. (2Ms 34:6.7) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Elu, mis kestab igavesti
Meie elutöö siin on ettevalmistus igaveseks eluks. Siin alustatud õppimine ei saa selles elus lõpetatud, see jätkub läbi igaviku – alati edenedes, mitte iialgi lõpule jõudes. Aina täielikumalt ilmneb Jumala tarkus ja armastus lunastusplaanis. Päästja jagab oma lapsi eluvee allikatele viies külluslikke teadmiste varusid. Päev-päevalt avanevad mõistuse ees uues ilus Jumala imelised teod, Tema väe tõendid universumi loomisel ja ülalhoidmisel.
Troonilt paistvas valguses kaovad saladused ning hing täitub hämmastusega, kui lihtsad on asjad, mida iial varem ei mõistetud.
“Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.” (1Kr 13:12) EGW “Tervise teenistuses”
Olgem tänulikud
Me peame kogunema risti ümber. Ristilöödud Kristus peaks olema meie mõtiskluste ja vestluste teemaks, meie rõõmsaimate tunnete allikaks. Me peaksime meeles pidama iga Jumalalt saadud õnnistust. Kui tajume tema suurt armastust, peaksime olema tahtlikud usaldama kõik nendesse kätesse, mis olid meie eest risti külge naelutatud.
Hing võib kiituse tiivul tõusta taevale lähemale. Jumalat teenitakse taevases õukonnas laulu ja muusikaga ning kui me väljendame oma tänulikkust, sarnaneb meie teenistus enam taevaste hulkade teenistusele. “Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au.” Mingem oma Looja ette aukartliku rõõmuga, milles on “tänulaulu ja pillihäält”. (Ps 50:32, Js 51:3) EGW “Tee Kristuse juurde”
Muutunud Johannes
Isegi Johannesel, armastatud jüngril, kellest kõige täielikumalt peegeldus sarnasus Päästjaga, ei olnud selline hea iseloom loomupäraselt. Ta ei olnud ainult enesekindel ja auahne, vaid ka tormakas ja solvuv. Aga kui talle avanes jumalik iseloom, tajus ta oma puudulikkust, ja see teadmine pani ta alanduma. See tugevus ja kannatlikkus, vägi ja õrnus, majesteetlikkus ja alandlikkus, mida ta nägi Jumala Poja igapäevases elus, täitis ta hinge imetluse ja armastusega. Päev-päevalt tõmbus ta süda Kristusele üha lähemale, kuni ta armastuses oma Meistri vastu kaotas silmist iseenese. Tema vihakandev auahne loomus alistus Kristuse ümberkujundavale väele.
Püha Vaimu muutev jõud uuendas Johannese südame. Kristuse armastuse jõud kujundas ümber ta iseloomu. See on alati nii: kui Kristus elab südames, kujuneb ümber inimese kogu iseloom. Kristuse Vaim, tema armastus pehmendab südame, muudab inimese sõnakuulelikuks oma tahtele ning suunab mõtted ja soovid Jumala ja taeva poole. Jeesus ütles: “Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” (Jh 18:37b) EGW “Tee Kristuse juurde”
Apostli üleskutse
Äärmiselt tõsine ja liigutav on apostel Pauluse üleskutse Korintose vendadele – tuletada meelde oma Lunastaja võrratut armastust: “Sest te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai vaeseks teie pärast, et teie Tema vaesusest saaksite rikkaks.” (2Kr 8:9) Te teate, missugusest kõrgusest Ta alla astus; te teate alanduse sügavust, millesse Ta laskus.
Olles kord astunud enesesalgamise ja ohverdamise teele, ei pöördunud Jeesus sellelt teelt kõrvale, kuni oli andnud oma elu. Taevasest troonist kuni ristini ei olnud Tema jaoks mingit puhkust. EGW “Apostlite teod”