Lõikus oleneb külvist
Külvatud seemnest kasvab vili, mis omakorda seemendub ja nii mitmekordistub lõikus. Sama seadus kehtib meie suhetes üksteisega. Iga tegu, iga sõna on seeme, mis kannab vilja. Iga lahke tegu, kuulekus või enesesalgamine paljuneb teistes ja nende läbi omakorda teistes.
Samuti on seeme iga kadedus, kurjus, lahkheli, mis kasvab “kibedaks juureks”. (Hb 12:15) Ja kui tohutut hulka need “paljud” omakorda mürgitavad! Selliselt ulatub headuse ja kurjuse külvamine käesolevast ajast igavikku. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Jumala käsu muutumatus
Kristus tuli maa peale kannatama ja surema mitte ainult selleks, et lunastada inimene. Ta tuli, et “teha õpetus suureks ja võimsaks” ja seda mitte ainult selleks, et selle maailma elanikud suhtuksid käsuõpetusse nii nagu nad sellesse peaksid suhtuma, vaid ka selleks, et näidata universumi kõigile maailmadele Jumala käsu muutumatust. Kui käsu nõudeid oleks saanud eirata, poleks Jumala Pojal olnud vaja anda oma elu käsust üleastumise lepitamiseks. Kristuse surm tõestab käsu muutumatust. Ohver, milleks lõpmatu armastus Isa ja Poega sundis, näitab kogu universumile nii nagu ainult lunastusplaan näidata saab, et õiglus ja halastus on Jumala käsu ja valitsuse aluseks. EGW “Suur võitlus”
Aluskiviks Kristus
Jesaja prohvetikuulutuses on öeldud, et Kristus on kindel alus, kuid ka komistuskivi. Apostel Peetrus kirjeldab Pühast Vaimust inspireerituna neid, kellele Kristus on aluskiviks, ja neid, kellele Ta on pahandusekaljuks.
“Kui te olete tunda saanud, et Issand on helde. Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline, laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage pühaks preesterkonnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu. Seepärast seisabki Pühakirjas: “Ennäe, ma panen Siionisse kivi, valitud, hinnalise nurgakivi, ja see, kes usub temasse, ei jää iial häbisse.” Teile siis, kes te usute, on see au, uskmatuile aga “kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, ning just see on saanud nurgakiviks”, ning “komistuskiviks” ja “pahanduskaljuks””. (1Pt 2:3-8)
Ühenduses Kristusega, elava kiviga, saavad kõik, kes sellele alusele ehitavad, elavateks kivideks. Paljud inimesed võivad oma jõupingutustega end tahuda, poleerida ja kaunistada; kuid nad ei saa muutuda “elavateks kivideks” siis, kui nad pole ühenduses Kristusega. Ilma selle ühenduseta ei saa ükski inimene päästetud. Kui meis puudub Kristuse elu, ei suuda me vastu panna kiusatustele ja tormipäevadele. Meie igavene saatus sõltub sellest, kas me toetume kindlale alusele. Paljud ehitavad alusele, mis ei ole läbi proovitud. Kui tuleb paduvihm, raevutseb torm või mühisevad tulvaveed, siis sellised kojad langevad. Need pole rajatud igavesele Kaljule, tõelisele nurgakivile Jeesusele Kristusele. EGW “Ajastute igatsus”
Ustavus väikestes asjades
Tõeline armastus ei ole tugev, tuline, keevaline kirg. Vastupidi, see on oma olemuselt rahulik ja sügav. See vaatab pelgalt välisest kaugemale ja seda köidavad üksnes väärtused. See on arukas ja peene otsustusvõimega ning selle pühendumine on reaalne ja püsiv. Jumal paneb meid proovile ja katsub läbi elu tavaliste juhtumitega. Väikesed asjad ilmutavad südame olemust. Väikesed kiindumused, arvukad väikesed juhtumused ja elu lihtsad lahked teod moodustavad kokku elu õnne ning lahkete, julgustavate, südamlike sõnade ja elu väikeste lahkete tegude hooletusse jätmine aitab muuta elu õnnetuks. Viimaks leitakse, et enesesalgamine meid ümbritsevate inimeste hüvangu ja õnne nimel moodustab suure osa taevas asuva eluraamatu sissekannetest. Samuti selgub tõsiasi, et teiste hüvangut ja õnne silmas pidamata enese eest hoolitsemine ei jää meie taevasel Isal märkamata. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Risti jalamil
Kuidas me siis pääseme? “Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas”, nii on ülendatud Inimese Poeg ning igaüks, keda madu on salvanud, võib vaadata ja elada. “Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patud!” (Jh 1:29) Ristilt paistvas valguses näeme Jumala armastust. Tema armastus tõmbab meid enda poole. Kui me ei osuta vastupanu, juhitakse meid risti jalamile, et me võiksime kahetseda patte, mille pärast Õnnistegija risti löödi. Siis loob Jumala Vaim inimhinges usu kaudu uue elu. Mõtted ja tahe alistuvad Kristusele. Süda ja mõistus uuendatakse Tema sarnaseks, kes tegutseb Püha Vaimu kaudu meis. Me usaldame kõik Temale. Siis kirjutatakse Jumala käsk meie mõistusesse ja südamesse ning me ütleme koos Kristusega:
Vestluses Nikodeemusega avas Jeesus lunastusplaani ja oma maise missiooni. Mitte üheski hilisemas jutluses ei seletanud Ta nii üksikasjalikult seda tööd, mis peab tingimata tehtud saama kõigi südames, kes tahavad pärida taevariiki.
Kui Jeesus viimaks risti löödi, meenutas Nikodeemus Õlimäel öeldud sõnu: “Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas, nõnda ülendatakse Inimese Poeg, et igaühel, kes usub Temasse, oleks igavene elu.” (Jh 3:14.15) Selle salajase vestluse helk valgustas tema jaoks risti Kolgatal. Nikodeemus nägi Jeesuses maailma Lunastajat. EGW “Ajastute igatsus”
Luba Jumalal juhtida
Usk on Jumala usaldamine – uskumine, et Ta armastab meid ja teab kõige paremini, mis meile hea on. Niisiis juhib see meid enda tee asemel Tema teed valima.
Meie teadmatuse asemel võtab see vastu Tema tarkuse, meie nõrkuse asemel Tema jõu, meie patususe asemel Tema õiguse. Meie elu on juba Tema oma; usk tunnustab Tema omandiõigust ja võtab vastu selle õnnistuse. Elu edu saladustena on välja toodud tõde, ausameelsus ja puhtus. Usk on see, mis annab need põhimõtted meie käsutusse. EGW “Te saate väe”