Meile pakutakse parimat
Oh et kõik, kes pole veel valinud Kristust, võiksid mõista, et Temal on neile pakkuda midagi kaugelt paremat kui see, mida nad ise taotlevad. Mõeldes ja tegutsedes vastupidiselt Jumala tahtele, teeb inimene oma elule suurimat kahju ja kurja. Tema poolt keelatud teedelt ei ole võimalik leida tõelist õnne, sest Tema teab, mis on meile parim ja Tema kavandab kõik oma loodolevuste heaks. Ülekohtutee viib viletsusse ja hukatusse, kuid tarkuse “teed on armsad teed ja kõik selle rajad on rahu”. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Vaadeldes Jumala au
“Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha: Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et turgutada alandlike vaimu ja elustada rõhutute südameid.” (Js 57: 15)
Mooses oli peidetud kaljulõhesse, kui ta vaatles Jumala au. Meie peitume lõhenenud Kaljusse, kus Kristus katab meid oma läbitorgatud käega, ning me kuuleme, mida ütleb Issand oma teenijatele. Jumal ilmutab ennast meile nii nagu Mooseselegi, näidates, et Ta on “halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu. (2Ms 34:6.7) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Elu, mis kestab igavesti
Meie elutöö siin on ettevalmistus igaveseks eluks. Siin alustatud õppimine ei saa selles elus lõpetatud, see jätkub läbi igaviku – alati edenedes, mitte iialgi lõpule jõudes. Aina täielikumalt ilmneb Jumala tarkus ja armastus lunastusplaanis. Päästja jagab oma lapsi eluvee allikatele viies külluslikke teadmiste varusid. Päev-päevalt avanevad mõistuse ees uues ilus Jumala imelised teod, Tema väe tõendid universumi loomisel ja ülalhoidmisel.
Troonilt paistvas valguses kaovad saladused ning hing täitub hämmastusega, kui lihtsad on asjad, mida iial varem ei mõistetud.
“Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.” (1Kr 13:12) EGW “Tervise teenistuses”
Eeskuju palvetamisel
Mitte kellegi elu ei olnud nii tegevusrohke ja vastutusrikas kui oli Jeesuse elu. Ometi võttis Ta sageli aega palveks! Tema lävimine Isaga oli pidev. Ikka ja jälle leiame Tema maise elu kirjeldusest sõnad: “Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.” “Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.” (Lk 6:12; Mk 1:35)
Pühendanud kogu päeva teiste heaks, tundis Kristus vajadust eemalduda rahvasaginast. Ta tõmbus tagasi elu lakkamatust askeldusest ja tegelemisest abivajajatega ning otsis vaikust, et olla segamatus ühenduses Isaga. Olles inimene nagu meie, oli Ta täiesti sõltuv Jumalast. Varjatud palvepaigas ammutas Ta jumalikku jõudu, et kohata katsumusi ja kohustusi. Patuses maailmas talus Jeesus hingelisi heitlusi ja piinu. Ühendus Jumalaga vabastas Ta muredest, mis Teda rõhusid; siit leidis Ta lohutust ja rõõmu.
Kristuse kaudu jõudis inimkonna hädahüüd halastava Isani. Inimesena viibis Ta põlvedel Jumala trooni ees, kuni Tema inimlikkust kinnitas taevane jõud, mis ühendas inimlikkuse jumalikkusega. Jumalalt saadu andis Ta edasi maailmale. Tema kogemus peab korduma meie elus. EGW “Ajastute igatsus”
Olles kaetud õiguse rüüga
Kui me anname end Kristusele, ühineb süda Tema südamega, tahe sulandub Tema tahtesse, mõistus saab üheks Tema mõistusega ja mõtted on Tema kontrolli all – me elame Tema elu. Seda tähendabki Tema õiguse rüü kate.
Kui siis Issand vaatab meie peale, ei näe Ta viigilehtedest riiet ega patu alastust ja moonutust, vaid oma õiguse rüüd. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
