Usk ühendab taevaga
Usk ühendab meid taevaga ja annab jõu võidelda pimedusejõudude vastu. Kristuses on abi iga patuse iseloomujoone ja kõige tugevama kiusatuse võitmiseks. Kuid paljud tunnevad, et neil ei ole usku ning hoiavad Kristusest kaugele. Andku sellised inimesed oma abitus kaastundliku Päästja armu hoolde. Ärgu vaadaku nad endale, vaid Kristusele. Tema, kes oma maapealse elu jooksul tervendas haigeid ja taltsutas kurje vaime, on sama vägev Lunastaja ka tänapäeval. Usk tuleb Jumala Sõnast. Haarakem kinni Tema tõotusest: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei lükka ära”. Viskugem Tema jalge ette palvega: “Ma usun, aita Sina mu uskmatust!” Kui me nii teeme, ei hukku me iialgi, mitte iialgi. EGW “Ajastute igatsus”
Rõõmsad uudised
Me peame olema Jumalale palju lähedasemad. Meie igapäevaelus peab olema palju vähem iseennast ning palju rohkem Jeesust Kristust ja Tema armu. Me elame selle maailma ajaloo olulisel perioodil. Kõigi asjade lõpp on lähedal, ajaliiv saab varsti otsa, peagi öeldakse taevas: “See on sündinud!” “Püha pühitsegu ennast veel enam”, “kes on rüve, saagu veelgi rüvedamaks”. (Ilm 21:6, 22:11)
Ülejäänud, kes puhastavad oma hinge tõele kuuletudes, saavad katsumustes jõudu, näidates pühaduse ilu ümbritseva ärataganemise keskel. Jeesus ütleb, et kõik need on Ta “märkinud oma peopesadesse”. (Js 49:16) Nad on igavene hävimatu mälestus. Me soovime praegu usku, elavat usku.
Armsad, Issand tuleb. Suunake oma mõtted ja pead üles ning rõõmustage. Võiksime mõelda sellele, et need, kes kuulevad rõõmsaid uudiseid, kes väidavad, et armastavad Jeesust, saavad täidetud kirjeldamatu ja täieliku rõõmu ja auhiilgusega. EGW “Pilk ülespoole”
Ükski palve ei lähe kaduma
Ükski siiras palve ei lähe kaduma. Taevakooride kiidulauludest ümbritsetud Jumal kuuleb nõrgima inimolevuse hüüdeid. Me valame oma südamesoovid välja salajases kambris, me sosistame palveid teed kõndides ning meie sõnad jõuavad universumi Valitseja trooni ette.
Need võivad olla inimkõrvale kuuldamatud, kuid need ei hääbu vaikusesse ega kao toimetuste saginas. Miski ei saa lämmatada hinge igatsust. See tõuseb kõrgemale tänavamürast ja rahvahulga segadusest, üles taevastesse õuedesse. Me kõneleme Jumalaga ja meie palvet kuuldakse. “Issand, kõik mu igatsus on sinu ees, ja mu ohkamine pole peidetud sinu eest.” (Ps 38:10) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Loojale kuulub au
Paljudele meeldivad kaunid maalid ning nad on valmis kummardama talenti, mis suudab luua ilusa joonistuse, aga kust said need, kes pühendasid oma elu sellele tööle, oma kavandid? Kust saavad kunstnikud idee, mida lõuendile panna? Looduse kaunist vaatepildist, loodusest, üksnes loodusest. Inimesed pühendavad kogu oma olemuse jõu ja kiindumused eelistustele selles suunas. Paljud ei pööra enam tähelepanu sellele, kui kaunis ja suurepärane on loodus, mille Looja on nende rõõmuks loonud, ja pühendavad kõik oma olemuse võimed kunsti täiustamisele. Ometi on kõik need asjad ainult looduse ebatäiuslik koopia. Kunst ei suuda ealeski saavutada looduses nähtavat täiust.
Unustatakse kõigi looduse ilusate asjade Looja. Olen näinud paljusid, kes satuvad vaimustusse päikeseloojangu pildist, samas kui neil võiks olla eesõigus näha peaaegu aasta igal õhtul tegelikku ja suurepärast loojangut. Nad võivad näha kauneid värvitoone, mille looduse nähtamatu Meisterkunstnik on jumaliku osavusega maalinud võrratuteks vaatepiltideks taeva muutlikul lõuendil, ja ometi pöörduvad nad taevase päritoluga pildist hoolimatult ära maalikunsti poole, mida on teinud ebatäiuslikud sõrmed, ning peaaegu langevad maha ja kummardavad neid. Mis on selle põhjus? Vaenlane püüab peaaegu kogu aeg pöörata tähelepanu Jumalalt kõrvale. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Armastuse suurus
Jeesus armastab meid; Isa on meid Talle kinkinud ja me oleme Tema töö palk. Ta armastab meid nagu oma lapsi. Lugeja, Ta armastab ka sind! Taevas ei saa anda midagi enamat, midagi paremat. Ole siis julge!
“Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta.” See tähendab, et Isa armastab inimlast nii, et Ta andis oma parima tema lunastamiseks. Saades inimese asemikuks ja käemeheks, surres inimese eest, võttes enda kanda inimese võlad ja üleastumised, on Poeg saanud Isale veel kallimaks. EGW “Ajastute igatsus”








