Saagikoristus
Jumala loodusseadustes järgneb põhjusele alati tagajärg. Saagikoristus näitab, missugune oli külv. Laisa töölise mõistab hukka tema oma töö. Saak tunnistab tema vastu. Nii on ka vaimulike asjadega: iga töölise ustavust mõõdetakse tema töö tulemustega. Tema töö iseloom, kas hoolas või laisk, ilmneb saagikoristusel. Niimoodi otsustatakse tema igavene saatus.
Iga külvatud seeme annab oma saagi. Samamoodi on ka inimese elus. Meil kõigil tuleb külvata kaastunde, osavõtlikkuse ja armastuse seemneid, sest me lõikame seda, mida külvame. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Märgitud peopesadesse
Kristus hoiab alles kõigi nende nimed, kes ei pea ühtki ohvrit liiga väärtuslikuks, et tuua see Tema usu ja armastuse altarile. Tema ohverdas langenud inimkonna eest kõik. Kuulekate, ennastohverdavate ustavate nimed on Tema peopesadesse märgitud.
Ta võtab nad oma huultele ja palub nende pärast eriliselt Isa ees. Kui isekad ja uhked unustatakse, peetakse neid meeles; nende nimed muudetakse surematuks. Et ise õnnelik olla, peame elama selleks, et teisi õnnelikuks teha. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Vaata Jeesusele
Kui kahetsev patune hoiab pilgu Jumala Tallel, “kes võtab ära maailma patu” (Jh 1:29), ta muutub. Hirmu asemele tuleb rõõm, kahtluse asemele lootus. Ärkab tänumeel. Kivine süda mureneb. Hinge voolab armastus. Kristus saab temas eluvee allikaks, mis voolab igavesse ellu.
Kui vaatleme Jeesust, Valudemeest rändamas kadunute, põlatute ja pilgatute päästmiseks linnast linna, kui näeme Teda Ketsemanis higistamas suuri verepisaraid või ristil surmaagoonias, siis ei taha me enam ennast austada. Kui vaatame Jeesusele, häbeneme oma külmust ja isekust. Me soovime olla ükskõik kes või mitte keegi, et vaid südamest teenida Meistrit. Tunneme rõõmu võimalusest kanda risti Jeesuse jälgedes. EGW “Ajastute igatsus”
Ohver, Eestkostja, Vend
Mitte keegi peale Jumala Poja ei saanud teostada meie lunastamist. Ainult tema, kes oli Isa rinna najal, võis teda ilmutada. Ainult tema, kes tundis Jumala armastuse kõrgust ja sügavust, võis seda avaldada. Isa armastust kaotatud inimkonna suhtes ei saanud väljendada miski vähesem kui lõpmatu ohver, mille Kristus tõi langenud inimese eest.
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” Isa ei andnud teda mitte ainult selleks, et ta elaks inimeste hulgas, vaid selleks, et ta kannaks nende patud ja sureks nende eest. Jumal kinkis oma Poja langenud inimkonnale.
Kristus pidi ennast samastama inimesega, arvestama tema huvide ja vajadustega. Tema, kes oli üks Jumalaga, ühendas end inimlastega sidemetega, mis ei katke iialgi. “Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks.” (Hb 2:11) Ta on meie Ohver, Eestkostja, Vend, kes kannab inimkuju Isa trooni ees ja on lunastatud inimsooga üks läbi igaviku – Inimese Poeg. Ja seda selleks, et inimene saaks patu laostavast mõjust ja hävingust kõrgemale tõstetud, et ta võiks peegeldada Jumala armastust ja osa saada pühaduse rõõmust. EGW Tee Kristuse juurde”
Elav usk
Igas usklikus peab ilmnema äratav vägi. Me ei tohi enam käituda patustena, sest kristlastena peame näitama elavat, päästvat usku. Elav usk Kristusesse Jeesusesse kannab vilja.
Toimub püha kõikumatu pühendumine Issandale. Üksnes Tema au silmas pidades töötades oleme viimaste päevade hädaohtude keskel hoitud.
Mis on hoidnud kristlasi igal ajal, etteheidete, kiusatuste ja kannatuste keskel? Puhas, usaldav usk, mida arendatakse pidevalt mõistma tõde, mis pühitseb selle vastuvõtja, hoiab hinge igasugustes olukordades Jumalas kui Selles, kes ei peta iial nende usaldust. Meie Looja hoiab seda, mis on Temale selleks päevaks usaldatud. EGW “Pilk ülespoole”
Mitmekesisuse ilu
Kõigis Issanda korraldustes ei ole midagi kaunimat kui plaan anda meestele ja naistele mitmekesised annid. Kogudus on Tema aed, mida kaunistavad mitmekesised puud, taimed ja lilled.
Ta ei oota, et iisop omandaks seedri mõõtmed või õlipuu jõuaks väärika palmi kõrgusesse. Paljud on saanud vaid piiratud vaimuliku ja haridusliku ettevalmistuse, kuid Jumalal on töö ka selle inimrühma jaoks, kui nad tegutsevad alandlikult ja Teda usaldades. “Aga kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriosa, nõnda nagu tema tahab.” (1Kr 12:11)
Erinevatele inimestele antakse erinevad annid, et töölised tunneksid vajadust üksteise järele. Jumal annab need annid ja neid tuleb kasutada Tema teenimiseks, mitte omaniku austamiseks, mitte inimese ülendamiseks, vaid maailma Lunastaja kõrgele tõstmiseks. Neid tuleb kasutada kogu inimkonna hüvanguks, et esitada tõde, mitte tunnistada valet.
Igas sõnas ja teos ilmnevad lahkus ja armastus ning kui iga tööline täidab ustavalt talle määratud kohta, saab Kristuse palve Tema järelkäijate ühtsuse pärast vastatud ja maailm tunneb, et need on Tema jüngrid. EGW “Te saate väe”
Usaldage Issandat
Ma ütlen taas: olge julged! Usaldage Issandat!
Ärge laske vaenlasel endalt tõotusi röövida! Kui olete end maailmast eraldanud, on Jumal öelnud, et Tema on teie Isa ja teie Tema tütred ja pojad. Kas sellest ei piisa? Missugust suuremat stiimulit saaks teile anda? Kas olla liblikas ilma püüdluste ja sihita elus on mingi suur eesmärk? Oh, lubage mul seista igavese tõe alusel. Andke mulle kadumatu väärtus. Lubage mul kinni haarata kuldsest ahelast, mis on taevast maa peale lastud, et ma saaksin tõmmatud üles Jumala juurde ausse. See on minu püüdlus, see on minu eesmärk. EGW “Tunnistused kogudusele” II