Saagikoristus
Jumala loodusseadustes järgneb põhjusele alati tagajärg. Saagikoristus näitab, missugune oli külv. Laisa töölise mõistab hukka tema oma töö. Saak tunnistab tema vastu. Nii on ka vaimulike asjadega: iga töölise ustavust mõõdetakse tema töö tulemustega. Tema töö iseloom, kas hoolas või laisk, ilmneb saagikoristusel. Niimoodi otsustatakse tema igavene saatus.
Iga külvatud seeme annab oma saagi. Samamoodi on ka inimese elus. Meil kõigil tuleb külvata kaastunde, osavõtlikkuse ja armastuse seemneid, sest me lõikame seda, mida külvame. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Märgitud peopesadesse
Kristus hoiab alles kõigi nende nimed, kes ei pea ühtki ohvrit liiga väärtuslikuks, et tuua see Tema usu ja armastuse altarile. Tema ohverdas langenud inimkonna eest kõik. Kuulekate, ennastohverdavate ustavate nimed on Tema peopesadesse märgitud.
Ta võtab nad oma huultele ja palub nende pärast eriliselt Isa ees. Kui isekad ja uhked unustatakse, peetakse neid meeles; nende nimed muudetakse surematuks. Et ise õnnelik olla, peame elama selleks, et teisi õnnelikuks teha. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Vaata Jeesusele
Kui kahetsev patune hoiab pilgu Jumala Tallel, “kes võtab ära maailma patu” (Jh 1:29), ta muutub. Hirmu asemele tuleb rõõm, kahtluse asemele lootus. Ärkab tänumeel. Kivine süda mureneb. Hinge voolab armastus. Kristus saab temas eluvee allikaks, mis voolab igavesse ellu.
Kui vaatleme Jeesust, Valudemeest rändamas kadunute, põlatute ja pilgatute päästmiseks linnast linna, kui näeme Teda Ketsemanis higistamas suuri verepisaraid või ristil surmaagoonias, siis ei taha me enam ennast austada. Kui vaatame Jeesusele, häbeneme oma külmust ja isekust. Me soovime olla ükskõik kes või mitte keegi, et vaid südamest teenida Meistrit. Tunneme rõõmu võimalusest kanda risti Jeesuse jälgedes. EGW “Ajastute igatsus”
Ohver, Eestkostja, Vend
Mitte keegi peale Jumala Poja ei saanud teostada meie lunastamist. Ainult tema, kes oli Isa rinna najal, võis teda ilmutada. Ainult tema, kes tundis Jumala armastuse kõrgust ja sügavust, võis seda avaldada. Isa armastust kaotatud inimkonna suhtes ei saanud väljendada miski vähesem kui lõpmatu ohver, mille Kristus tõi langenud inimese eest.
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” Isa ei andnud teda mitte ainult selleks, et ta elaks inimeste hulgas, vaid selleks, et ta kannaks nende patud ja sureks nende eest. Jumal kinkis oma Poja langenud inimkonnale.
Kristus pidi ennast samastama inimesega, arvestama tema huvide ja vajadustega. Tema, kes oli üks Jumalaga, ühendas end inimlastega sidemetega, mis ei katke iialgi. “Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks.” (Hb 2:11) Ta on meie Ohver, Eestkostja, Vend, kes kannab inimkuju Isa trooni ees ja on lunastatud inimsooga üks läbi igaviku – Inimese Poeg. Ja seda selleks, et inimene saaks patu laostavast mõjust ja hävingust kõrgemale tõstetud, et ta võiks peegeldada Jumala armastust ja osa saada pühaduse rõõmust. EGW Tee Kristuse juurde”
Rikas Andja
Jumal kõneleb meiega looduses. Me kuuleme häält, kui vaatleme loodusmaailma ilu ja rikkalikkust. Me näeme Tema au kaunites asjades, mida Tema käsi on teinud. Me seisame ja vaatleme Tema tegusid ilma katva loorita. Jumal on andnud need asjad, et võiksime Tema kätetööd vaadates Teda tundma õppida.
Jumal on andnud meile need hinnalised asjad oma armastuse väljendusena. Issand armastab ilu ning meie rõõmuks ja heameeleks on Ta laotanud meie ette looduse ilu nagu maine vanem püüab anda ilusaid asju lastele, keda ta armastab. Issandal on alati hea meel näha meid õnnelikena. Issand on rikkalikult andnud patu tõttu ebatäiuslikule maale kasulikkust ja ilu. Kaunite värvitoonidega lilled kõnelevad Tema õrnusest ja armastusest. Neil on oma keel, mis meenutab meile Andjat. EGW “Pilk ülespoole”
Patukahetsus
Issand ütles Moosesele: “Kes minu vastu on pattu teinud, selle ma kustutan oma raamatust!” (2Ms 32:33) Prohvet Hesekiel ütles: “Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut… ühtki tema õiget tegu, mis ta on teinud, ei tule meeles pidada.” (Hs 18:24)
Kõik, kes on tõeliselt kahetsenud oma patte ja usu kaudu vastu võtnud Kristuse vere kui oma lepitusohvri, saavad patud andeks ja nende nimed jäävad taevaraamatutesse. Kui nad on saanud Kristuse õiguse osalisteks ja nende iseloom leitakse olevat kooskõlas Jumala käsuõpetusega, kustutatakse nende patud ja neid arvestatakse igavese elu väärilisteks. Issand teatab prohvet Jesaja kaudu:
Jeesus ütles: “Kes võidab, see riietatakse nõnda valgete riietega ja mina ei kustuta tema nime eluraamatust ja ma tahan tunnistada tema nime oma Isa ja kõigi Tema inglite ees.” (Ilm 3:5) EGW “Suur võitlus”
