Igavene tunnistus
Taevatrooni ümbritsev tõotusevikerkaar on igaveseks tunnistuseks, et “nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh 3:16) See tunnistab universumile, et Jumal ei hülga iialgi oma lapsi võitluses kurjaga. See on meie jõu ja kaitse kinnitus nii kauaks, kuni püsib troon. EGW “Tervise teenistuses”
Ammendamatu allikas
Taevase rahu ja rõõmu allikad, mis on õpetaja hinges inspireeritud Sõna abil avatud, muutuvad võimsaks mõjujõeks, mis saab õnnistuseks kõigile, kellega ta kokku puutub. Piibel ei muutu õppuri jaoks tüütuks raamatuks. Targa juhendaja käe all muutub Sõna aina huvitavamaks. Sellest saab eluleib ja see ei vanane iial. Selle värskus ja ilu köidab ning lummab lapsi ja noori. See on nagu maa peale paistev päike, mis jagab lõpmatult valgust ja soojust, kuid on ikka ammendamatu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Suhtlemine taevaga
Palve on taeva poolt määratud vahend, et saavutada edu võitluses patuga ning arendada kristlikku iseloomu. Jumalik vägi, mis antakse vastusena usu palvele, teostab paluja hinges kõik, mida ta palub. Me võime paluda andestust patu pärast, Püha Vaimu, Kristuse-sarnast iseloomu, tarkust ja jõudu Tema tööd teha – ükskõik millist tõotatud andi; Tema tõotus on: “Te saate.”
Jumalaga mäel olles vaatles Mooses selle imeväärse ehitise kuju, mis pidi olema Tema au asupaigaks. Jumalaga mäel olles – selles salajases suhtlemispaigas – vaatleme me Tema aulist ideaali inimkonna jaoks. Suhtlemine taevaga on kõikidel aegadel olnud Jumala vahend oma plaanide elluviimiseks oma laste jaoks, avades järk-järgult nende meeltele oma armu õppetunnid. Meetodit, kuidas Ta neid tõdesid jagab, illustreerivad hästi sõnad: “Tema tulek on kindel nagu koit”. (Ho 6:3) See, kes laseb Jumalal end valgustada, sammub justkui koidiku hämarusest keskpäeva täieliku valguse poole. EGW “Apostlite teod”
Jumalik eeskuju andmises
Kuigi patt on rikkunud Jumala täiusliku töö, paistab sellest siiski veel läbi Jumala käekiri. Veel praegugi kuulutab kogu loodus Tema ülevat au. Ainult isekas inimsüda elab enesele. Iga lind ja iga loom teenib omamoodi kedagi teist. Igal puulehel ning rohuliblel on oma ülesanne. Igas puus, põõsas ja lehes tulvab see elujõud, milleta ei saaks elada inimene ega loom; inimene ja loom omakorda aitavad kaasa puu, põõsa ja lehe elule. Lilled pakuvad meeldivat lõhna ja avavad oma ilu õnnistuseks maailmale. Päike särab valgust tuhandete silmapaaride rõõmuks. Ookean, arvutute veesoonte läte, võtab vastu jõgesid kõikidelt maadelt, kuid võtab selleks, et anda. Selle rüpest tõusev udu langeb vihmahoogudena niisutama maad.
Valguseriigis elavate inglite rõõmuks on anda, jagada armastust ja väsimatut hoolt langenud ja ebatäiuslikele inimlastele. Taevased olevused püüavad võita inimsüdameid; nad toovad sellesse pimedasse maailma valgust taevastelt õuedelt; oma õrna ja kannatliku teenimisega mõjutavad nad inimmeeli, et tuua kadunuid nii lähedasse ühendusse Kristusega, kui on neil endil. EGW “Ajastute igatsus”
Hüüa Jumala poole
Kui me tuleme Jumala juurde, tundes oma abitust ja sõltuvust, nagu me tegelikult olemegi, ja alandlikus usaldavas usus esitame oma vajadused temale, kelle tarkus on piiritu, kes näeb kõike kogu maailmas ja kes valitseb kõike oma tahte ja sõna läbi, siis tema suudab ja tahab vastata meie hüüdele ja laseb valgusel paista meie südamesse. Siiras palves saame ühenduse Igavesega. Meil ei tarvitse olla mingit käegakatsutavat tõendit, et Lunastaja on kaastundlikult ja armastuses meie poole kummardunud, kuid see on nii. Võib-olla ei tunne me tema nähtavat puudutust, kuid ta käsi on meie peal armastuse ja kaastundliku õrnusega. EGW “Tee Kristuse juurde”
Valgus Jumalalt
See, kes on omandanud isikliku kogemusega teadmised Jumalast ja Tema Sõnast, on valmis uurima loodusteadust. Kristuse kohta on kirjutatud: “Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus.” (Jh 1:4) Enne pattulangemist olid Aadam ja Eeva Eedeni aias ümbritsetud selge ja kauni valgusega, Jumala valgusega. See valgus valgustas kõike, millele nad liginesid. Nende arusaama Jumala iseloomust ja kätetöödest ei varjutanud miski.
Aga kui nad alistusid kiusajale, siis lahkus valgus neist. Pühaduse rüüd kaotades kaotasid nad valguse, mis oli loodust valgustanud. Nad ei suutnud seda enam õigesti mõista. Nad ei suutnud enam märgata Jumala iseloomu Tema kätetöös. Seega ei suuda inimene tänapäeval ise looduse õpetusi õigesti lugeda. Kui teda ei juhi jumalik tarkus, tõstab ta looduse ja loodusseadused looduse Jumalast kõrgemale. Sestap ongi üksnes inimeste ideed teaduses nii sageli Jumala Sõna õpetustega vastuolus. Kuid nende jaoks, kes võtavad Kristuse elu valguse vastu, on loodus taas valgustatud. Ristilt säravas valguses võime looduse õpetusi õigesti tõlgendada. EGW “Tervise teenistuses”
Rajalt kõrvalekaldumata
Kui heldekäeline oli And, mille Jumal inimkonnale andis. Ta armastas maailma niivõrd, et andis ainusündinud Poja, “et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh 3:16) Issand Jeesus andis oma elu maailma eest, et inimesel võiks olla täiuslik eeskuju. Ta jättis maha oma kuningliku rüü ja krooni ning tuli inimesena maa peale. Teda kiusati kõigis asjus nii, nagu inimest kiusatakse, kuid Ta ei astunud kordagi kõrvale rajalt, mille Ta oli valinud. Teda hoidis Jumala vägi, Teda toetas See, kes tahab olla abiks kõigile, kes Teda armastavad ja Tema käske peavad. EGW “Pilk ülespoole”
“Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat, kes käib tema teedel.” (Ps 128:1)