Kristus tegutsemas
Kristus pakkus oma murtud ihu, et osta tagasi Jumala pärisosa ja anda inimesele veel üks võimalus. “Just seepärast ta võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda.” (Hb 7:25) Kristus kostis eksinud inimsoo eest oma veatu elu, sõnakuulmise ja ristisurmaga. Nüüd ei kosta meie Lepitaja meie eest enam üksnes päästeplaani juhina, vaid kuulutab ka Võitjana oma võitu. Tema ohver on lõplik ja meie Lepitajana lõpetab Ta endale võetud töö, hoides Jumala ees viirukipannil oma laitmatult puhtaid teeneid ning oma rahva palveid, patutunnistusi ja tänu. Koos tema õiguse aroomiga tõusevad need magusa lõhnana Jumala ette. Ohver on tervenisti vastuvõetav ja andestus katab kõiki üleastumisi.
Kristus on tõotanud olla meie asemik ja käendaja ning Ta ei jäta kedagi hooletusse. Tema, kes ei suutnud näha inimolevuse lõplikku hävingut, ilma et oleks nende pärast valanud oma hinge välja surmani, jälgib haleda meele ja kaastundega iga hinge, kes mõistab, et ei saa end ise päästa.
Ta ei vaata ühtegi värisevat palujat, ilma et Ta teda üles ei tõstaks. Tema, kes oma kannatuste ja surma kaudu andis inimeste kasutusse moraalse väe lõputud varud, ei kõhkle seda väge meie heaks kasutamast. Võime tuua oma patud ja mured Tema jalge ette, sest Ta armastab meid. Iga Tema pilk ja sõna palub meil uskuda. Ta kujundab ja vormib meie iseloomu oma tahte kohaselt. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Ära unusta väikeseid asju
Inimesed näitavad oma südame tõelist olemust. Meie ümber on neid, kes on tasased ja alandliku meelsusega, Kristuse meelsusega, kes teevad väikesi asju, et aidata ümberolijaid, ja kes ei pea seda tähtsaks. Lõpuks on nad hämmastuses, kui saavad teada, et Kristus on märganud julgusetule lausutud lahket sõna ja võtab arvesse vaeste abistamiseks antud kõige väiksema anni, mis nõudis andjalt mõningast enesesalgamist.
Issand hindab meelsust ja annab vastavalt sellele tasu. Puhas, alandlik, lapselikult armastav meelsus muudab ohvrianni Tema silmis väärtuslikuks. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Vaim palub meie eest
Palve on Jumalale vastuvõetav ainult siis, kui see on esitatud alandlikkuses ja kahetsuses ning Kristuse nimel. Tema, kes kuuleb palveid ja vastab neile, tunneb neid, kes palvetavad südame alandlikkuses. Tõeline kristlane palub ainult Kristuse nimel ja ootab vastust üksnes Tema vahemehetöö kaudu. Ta soovib, et Kristusel oleks au tema palveid Isale esitada ning ta on valmis Jumalalt Kristuse kaudu õnnistusi vastu võtma.
Jumala Vaim on vastuvõetava palvega vägagi seotud. Vaim pehmendab südant ja valgustab mõistust, et see tajuks oma vajadusi. Vaim elavdab meie soove, sisendab meile nälga ja janu õiguse järele ning kostab siira paluja eest. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Isa ootab sind
Kadunud poja tähendamissõnas räägitakse, kuidas eksija vastu võetakse: “Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.” (Lk 15:18-20) Kuid isegi see tähendamissõna, õrn ja liigutav, nagu see on, jääb taevase Isa lõputu kaastunde väljendamisel küündimatuks. Issand kuulutab oma prohveti läbi: “Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga.” (Jr 31:3) Kui patune on veel kaugel isamajast, võõral maal oma varandust raiskamas, tunneb Isa süda tema järele igatsust.
“Issand katsub südamed läbi.” (Õp 17:3) Iga inimsüdames tärkav soov pöörduda tagasi Jumala poole on tema Vaimu kutse. Jumal anub, palub tungivalt ja tõmbab eksijat Isa armastava südame poole. EGW “Tee Kristuse juurde”
Näide Jumala kuningriigist
Kristuse teod tunnistasid sellest, et Ta oli Messias. Veel enam – need näitasid, millisel viisil rajatakse Tema kuningriik. Ristija Johannesele selgines sama tõde, mis Eelijale kõrbes.
Selliselt pidi ka Jeesus tegema oma töö: mitte relvade tärina või troonide ja kuningriikide kukutamisega, vaid kõnetades inimsüdant halastava ja ennastsalgava eluga. Ennastsalgavus, mis oli Ristija Johannese elu põhimõte, oli ka Messia kuningriigi põhimõte. EGW “Ajastute igatsus”
Heategemine
Need, kes võimalikult palju osalevad teistele heategemises, andes praktilise tõenduse oma huvist nende vastu, ei leevenda üksnes inimelu hädasid koormaid kanda aidates, vaid aitavad samal ajal suuresti kaasa oma hinge ja ihu tervisele. Heategemisest saavad kasu nii andja kui ka saaja. Kui unustate teiste vastu huvi tundes enda, saavutate võidu oma jõuetuse üle. Rahulolu, mida tunnete head tehes, aitab väga hästi kaasa kujutlusvõime normaalse vaimsuse taastumisele. Rõõm heategemisest elustab mõistust ja heliseb vastu kogu kehas. Head tegevate inimeste nägu valgustab rõõmsameelsus, nende ilme väljendab mõistuse moraalset õilsust. Inimene, keda ajendab tõeline omakasupüüdmatu heatahtlikkus, on saanud osa jumalikust loomusest ja on põgenenud rikutusest, mis on maailmas himude tõttu. EGW “Tunnistused kogudusele” II
