Jeesus Kristuse missioon
Tohutu rahvahulk järgnes Jeesusele kohtukojast Kolgatale. Kuuldused Tema hukkamõistmisest olid levinud kogu Jeruusalemmas ning inimesed ruttasid ristilöömispaigale.
Oleksid nad teadnud, et nad piinasid Teda, kes oli tulnud päästma patust inimsugu igavesest hukatusest, oleks neid vallanud hirm ja kahetsus. Ometi ei vabastanud teadmatus neid süüst. Neil oli olnud eesõigus Jeesust kui Lunastajat tundma õppida ja vastu võtta. Mõned nendest tulid veel patutundmisele, kahetsesid ja pöördusid. Teiste kahetsematus tegi võimatuks, et Kristuse palve nende suhtes oleks saanud täituda. Kõigest hoolimata täitus Jumala eesmärk. Jeesus teenis ära õiguse saada inimeste Eestkostjaks Isa ees.
Kristuse palve vaenlaste eest haaras kogu maailma. See haaras endasse iga patuse maailma algusest kuni aegade lõpuni. Kõik on süüdi Jumala Poja ristilöömises. Kõigile pakutakse vabalt andestust. Igaüks, kes tahab, võib saada rahu Jumalaga ja pärida igavese elu.
Kannatav Jeesus kuulis preestrite sõnu: «Teisi on Ta aidanud, iseennast Ta ei või aidata; kui Ta on Iisraeli Kuningas, astugu Ta nüüd ristilt maha, siis me usume Temasse!» Kristus oleks võinud astuda ristilt maha. Kuid tänu sellele, et Ta ei astunud maha, on patusel lootus Jumala andestusele ja poolehoiule.
Mehed, kes pidasid end prohvetikuulutuste tõlgendajaiks, kordasid pilgates sõnu, mida Pühakiri oli ette öelnud. Ometi ei märganud nad sõgeduses, et nad täitsid prohvetikuulutusi. Nad laususid põlastades: «Ta on lootnud Jumala peale, see päästku nüüd Teda, kui Ta tahab: sest Ta on öelnud: «Ma olen Jumala Poeg,» kuid nad ei mõelnud sellele, et nende tunnistus kajab läbi sajandite. Ehkki nad ütlesid nii pilgates, ajendas öeldu inimesi Pühakirja uurima. Mõistlikud kuulsid, uurisid, mõtisklesid ja palvetasid. Nad ei jäänud rahule enne, kui nad üht kirjateksti teistega võrreldes mõistsid Kristuse missiooni tähendust. Iialgi varem polnud Jeesus olnud tuntum kui siis, kui Ta ristil rippus. Paljude südameisse, kes nägid ristilöömist ja kuulsid Jeesuse sõnu, paistis tõe valgus.
Ehkki Pühakirja uuriti erineva eesmärgiga, veendusid kõik ühes — mõne päeva jooksul olid täitunud prohvetikuulutused ja Ristilöödu oli maailma Lunastaja. Paljud, kes sel hingamispäeval paasapüha pühitsesid, ei teinud seda enam iialgi. Mitmed preestritestki olid veendunud Jeesuse tõelises olemuses. Nad polnud prohvetikuulutusi asjatult uurinud; pärast Jeesuse ülestõusmist tunnistasid nad Ta Jumala Pojaks.
Tõstke üles norguvajunud pea, avage silmad nägema Teda ja kõrvad kuulma Tema häält! «Minge kiiresti ja jutustage Tema jüngritele, et Ta on üles tõusnud.» Ärge käskige neil vaadata Joosepi uude hauda, mida sulges suur kivi ja pitseeris Rooma pitser. Kristust ei ole seal. Ärge vaadake tühja hauda. Ärge leinake nagu need, kes on lootusetud ja abitud. Jeesus elab ja kuna Ta elab, elame ka meie. Tõusku meie tänulikest südametest ja pühast tulest puudutatud huultelt rõõmus laul: «Kristus on üles tõusnud!» Ta elab, et paluda meie eest. Haara sellest tõotusest kinni, siis on see sinugi jaoks kindel hingeankur. Usu, ja sa saad näha Jumala au.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Üksnes Jumalas on pääste
Jumal ütleb oma rahva kohta: “Otsekui laubaehte kivid peavad nad sätendama Tema maal! Tõesti kui hea ja ilus see on!” (Sk 9:16.17) Lunastatute ülendamine on igavene tunnistus Jumala armust. “Et osutada tulevail ajastuil oma armu ülemäärast rikkust helduses meie vastu Kristuses Jeesuses.” “Et Jumala mitmesugune tarkus nüüd saaks teatavaks… taevastele valitsustele ja võimudele ajastute ettemääramise järele, mille Ta teostas Kristuses Jeesuses meie Issandas.” (Ef 2:7, 3:10.11)
Kristuse lunastustöö mõistab Jumala valitsuse õigeks. On selge, et kõikvõimas Jumal on armastuse Jumal. Saatana süüdistused on ümber lükatud, tema olemus paljastatud. Mäss ei saa puhkeda enam kunagi. Patt ei saa enam iialgi tungida universumisse. Kõik on igavesteks aegadeks kaitstud langemise eest. Armastuse eneseohverduse kaudu on maa ja taeva elanikud seotud oma Loojaga lahutamatus liidus. EGW “Ajastute igatsus”
Pidev kasvamine
Seemne idanemine kujutab vaimuliku elu algust ning taime arenemine on kristliku kasvu kaunis võrdkuju. Nii nagu looduses, on ka armus – ilma kasvuta pole elu. Taim kas kasvab või sureb. Nii nagu taime kasv on vaikne ja märkamatu, kuid pidev, on ka kristliku elu areng. Meie elu võib igas arenguetapis olla täiuslik, aga kui Jumala eesmärk meis täitub, toimub lakkamatu edasiminek. Pühitsus on eluaegne töö, nii nagu tuleb juurde võimalusi ja kogemusi ning meie teadmised kasvavad. Me muutume tugevaks, et kanda oma kohustusi, ja meie küpsus on proportsionaalne meie eesõigustega. “Kasvage meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja tundmises!” (2Pt 3:18) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Elu lähtub Jumalast
“Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid.” (Ps 104:24) Inimese kogu tarkus ja osavus ei suuda anda elu isegi väikseimale elavale looduses. Nii taimed kui loomad saavad elu vaid sellest elust, mida Jumal on andnud.
Samuti sünnib vaimulik elu inimsüdames ainult Jumalast lähtuvast elust. Kui inimene ei “sünni ülalt” (Jh 3:3), ei saa ta osa elust, mida Kristus tuli andma. Jumala tõotus on: “Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame. Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu määruste järgi ja peate mu seadusi ning täidate neid. … Teie olete minu rahvas ja mina olen teie Jumal.” (Hs 36:26-28) EGW “Tee Kristuse juurde”