Nüüd on aeg kasvada ja tegutseda
Jumal vaatab tillukest seemet, mille Ta ise on teinud, ning näeb sellesse mähitud kaunist lilleõit, põõsast või kõrget, laia võraga puud. Nii näeb Ta potentsiaali igas inimeses. Me oleme siin asja pärast. Jumal on andnud meile oma plaani elu jaoks ja Ta soovib, et me jõuaksime arengu kõrgeimale tasemele.
Ta soovib, et kasvaksime jätkuvalt pühaduses, õnnes ja kasulikkuses. Kõigil on võimed, mida tuleb õpetada pidama pühadeks andideks, hindama neid kui Looja kingitusi ja neid õigesti kasutama. EGW “Tervise teenistuses”
Moosesele ilmutati Jumala olemus
Jumala Sõna ilmutab tema iseloomu. Ta on ise väljendanud oma lõputut armastust ja halastust. Kui Mooses palus: “Näita siis mulle oma auhiilgust,” vastas Issand: “Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu!” (2Ms 33:18.19) See on tema auhiilgus. Issand möödus Moosesest ja kuulutas: “Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu.” (2Ms 34:6.7) Ta on “pika meelega ja rikas heldusest,” sest ta “osutab armu”. (Jn 4:2) EGW “Tee Kristuse juurde”
Uue elu andja
Südamemuutuse, mida kujutatakse uuestisünnina, saab esile kutsuda ainult Püha Vaimu mõjus töö. Üksnes see suudab meid kõigest rüvedusest puhastada. Kui lubada Vaimul meie südant vormida ja kujundada, siis suudame märgata Jumala riigi olemust ja mõistame, kui hädavajalik on muutus, mis peab toimuma enne, kui sellesse riiki sisse pääseme. Kui võtame jumaliku valguse vastu ja teeme taevaste olevustega koostööd, siis “sünnime uuesti” – Kristuse vägi on meid patu rüvedusest vabastanud.
Kristus tuli meie maailma, sest Ta nägi, et inimesed olid kaotanud Jumala näo ja loomuse. Ta nägi, et nad ekslesid rahu ja puhtuse teelt kaugele ning omapäi jäetuna ei leiaks nad iial tagasiteed. Ta tuli täieliku ja täiusliku päästega, et muuta meie kivine süda lihaseks südameks ja meie patune olemus Tema sarnaseks, et me jumalikust loomusest osa saades oleksime taevaste õuede jaoks sobilikud. EGW “Te saate väe”
Mõeldes Kristusest
Oleks hea, kui me veedaksime igal päeval vaikse tunni Kristuse elu üle mõtisklemises. Me peaksime käsitlema seda punkt-punktilt ning elama oma kujutlusis läbi iga etapi, eriti viimased. Kui me niiviisi mõtleme meie eest toodud suurele ohvrile, muutub meie usk Temasse kindlamaks, armastus elavamaks ning me täitume rohkem Tema Vaimuga. Kui tahame kord pääseda, peame me õppima meeleparandust ja alandumist risti jalamil.
Seltsides teistega, võime me olla kaaslastele õnnistuseks. Kui oleme Kristuse omad, keskenduvad meie kõige armsamad mõtted Temale. Räägime meelsasti Temast, ja siis kui me jutustame teistele Tema armastusest, pehmendab jumalik mõjujõud meie endi südant. Vaadeldes Kristuse iseloomu ilu, “muutume me samasuguseks kujuks aust ausse”. (2Kr 3:18) EGW “Ajastute igatsus”
Ristilöödud Kristus
Kristuse rist on lunastatute uurimisaineks ja lauluks läbi kogu igaviku. Austatud Kristuses näevad nad ristilöödud Kristust. Päästetud ei unusta kunagi seda, et Tema, kelle vägi lõi ja hoidis ülal loendamatud maailmad ääretus ilmaruumis, Jumalast Armastatu, taeva Majesteet – Tema, keda keerubid ja hiilgavad seeravid vaimustatult austasid – alandus selleks, et tõsta üles langenud inimene; et Ta kandis patu süüd ja häbi ning et Ta läks nii kaugele, et Isa varjas Tema eest oma palge, kui kadunud maailma hädad murdsid Ta südame ja kustutasid Tema elu Kolgata ristil.
Tõsiasi, et kõigi maailmade Looja, kõigi inimeste kohtunik, pani kõrvale oma au ja alandas ennast armastusest inimeste vastu, äratab pidevalt universumi imetlust ja austust. Kui päästetud kord vaatavad oma Lunastajale ja näevad Isa igavest au Tema näol; kui nad silmitsevad Tema trooni, mis kestab igavesti, ja teavad, et Tema kuningriigil ei ole lõppu, siis alustavad nad taas vaimustatult laulu: “Väärt, väärt on Tall, kes oli tapetud ja on lunastanud meid Jumalale oma kalli verega!” (Ilm 5:12) EGW “Suur võitlus”
