skip to Main Content
20veebr. 21

Kristus tegutsemas

Kristus pakkus oma murtud ihu, et osta tagasi Jumala pärisosa ja anda inimesele veel üks võimalus. “Just seepärast ta võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda.” (Hb 7:25) Kristus kostis eksinud inimsoo eest oma veatu elu, sõnakuulmise ja ristisurmaga. Nüüd ei kosta meie Lepitaja meie eest enam üksnes päästeplaani juhina, vaid kuulutab ka Võitjana oma võitu. Tema ohver on lõplik ja meie Lepitajana lõpetab Ta endale võetud töö, hoides Jumala ees viirukipannil oma laitmatult puhtaid teeneid ning oma rahva palveid, patutunnistusi ja tänu. Koos tema õiguse aroomiga tõusevad need magusa lõhnana Jumala ette. Ohver on tervenisti vastuvõetav ja andestus katab kõiki üleastumisi.

Kristus on tõotanud olla meie asemik ja käendaja ning Ta ei jäta kedagi hooletusse. Tema, kes ei suutnud näha inimolevuse lõplikku hävingut, ilma et oleks nende pärast valanud oma hinge välja surmani, jälgib haleda meele ja kaastundega iga hinge, kes mõistab, et ei saa end ise päästa.

Ta ei vaata ühtegi värisevat palujat, ilma et Ta teda üles ei tõstaks. Tema, kes oma kannatuste ja surma kaudu andis inimeste kasutusse moraalse väe lõputud varud, ei kõhkle seda väge meie heaks kasutamast. Võime tuua oma patud ja mured Tema jalge ette, sest Ta armastab meid. Iga Tema pilk ja sõna palub meil uskuda. Ta kujundab ja vormib meie iseloomu oma tahte kohaselt. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

19veebr. 21

Ära unusta väikeseid asju

Inimesed näitavad oma südame tõelist olemust. Meie ümber on neid, kes on tasased ja alandliku meelsusega, Kristuse meelsusega, kes teevad väikesi asju, et aidata ümberolijaid, ja kes ei pea seda tähtsaks. Lõpuks on nad hämmastuses, kui saavad teada, et Kristus on märganud julgusetule lausutud lahket sõna ja võtab arvesse vaeste abistamiseks antud kõige väiksema anni, mis nõudis andjalt mõningast enesesalgamist.

Issand hindab meelsust ja annab vastavalt sellele tasu. Puhas, alandlik, lapselikult armastav meelsus muudab ohvrianni Tema silmis väärtuslikuks. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”

17veebr. 21

Vaim palub meie eest

Palve on Jumalale vastuvõetav ainult siis, kui see on esitatud alandlikkuses ja kahetsuses ning Kristuse nimel. Tema, kes kuuleb palveid ja vastab neile, tunneb neid, kes palvetavad südame alandlikkuses. Tõeline kristlane palub ainult Kristuse nimel ja ootab vastust üksnes Tema vahemehetöö kaudu. Ta soovib, et Kristusel oleks au tema palveid Isale esitada ning ta on valmis Jumalalt Kristuse kaudu õnnistusi vastu võtma.

 Jumala Vaim on vastuvõetava palvega vägagi seotud. Vaim pehmendab südant ja valgustab mõistust, et see tajuks oma vajadusi. Vaim elavdab meie soove, sisendab meile nälga ja janu õiguse järele ning kostab siira paluja eest. EGW “Jeesuse sarnaseks”

Jumalik loomus sinus

Usk tegutseb armastuse kaudu ja puhastab hinge. Usu kaudu leiab Püha Vaim ligipääsu südamesse ja loob seal pühaduse. Inimene ei saa Kristuse tegude tegijaks, kui ta ei ole Püha Vaimu kaudu Jumalaga osaduses. Me saame taeva jaoks sobilikuks ainult iseloomu muutmise kaudu. Kui tahame saada ligipääsu Isale, on meil vaja volikirjana Kristuse õigust. Me peame osa saama jumalikust loomusest ja põgenema rikutusest, mis on maailmas himude tõttu. Püha Vaimu mõju peab meid iga päev muutma, sest Püha Vaimu ülesanne on ülendada maitsemeelt, pühitseda südant ja õilistada kogu inimest, esitades hingele Jeesuse võrratut meeldivust. EGW “Te saate väe”

Valgus

Valgus oli alati tähendanud Jumala rahvale Jumala kohalolu. Kui Looja käskis, hakkas valgus paistma pimeduses. Pilvesammas päeval ja tulesammas öösel juhatas Iisraeli kõrbeteel. Valgus lõõmas aukartustäratavas hiilguses Issanda ümber Siinai mäel. Valgus püsis armuaujärje kohal templis. Valgus paistis Petlema küngaste kohal, siis kui inglid kuulutasid ootavatele karjastele Lunastaja sünnist.

Jumal on valgus. Ütlusega: “Mina olen maailma valgus,” väljendas Kristus üks-olemist Jumalaga ning sidet kogu inimperekonnaga. Tema oli see, kes oli öelnud: “Paistku valgus pimedusest!” (2Kr 4:6) Tema annab valguse päikesele, kuule ja tähtedele. Tema oli see vaimulik valgus, mis oli sümbolite ja prohvetikuulutuste kaudu paistnud Iisraelile. Kuid valgus ei kuulunud ainult juutidele. Nii nagu päikesekiired valgustavad kaugeimatki maanurka, nii paistab Õigusepäike igale inimlapsele. EGW “Ajastute igatsus”

Üleskutse palveks

Püsivus palves on palvele vastamise tingimuseks. Me peame ikka ja jälle palvetama, kui tahame kasvada usus ja kogemuses. Me peame “palvetama püsivalt” ja “valvama tänupalves”. (Kl 4:2) Peetrus manitseb usklikke olema “arukad ja kained palveteks”. (1Pt 4:7) Paulus juhatab meid: “Teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.” (Fl 4:6) “Teie aga, armsad,” ütleb Juuda, “palvetades Pühas Vaimus, hoidke endid Jumala armastuses.” (Jd 20,21) EGW “Tee Kristuse juurde”

Pühendumine

Jumal palub teil ühe käega – usuga – haarata kinni Tema võimsast käsivarrest ning teise käega – armastusega – sirutuda hukkuvate hingede poole. Kristus on tee, tõde ja elu. Järgige Teda. Ärge käige oma loomuse, vaid Vaimu järgi.

Käige samamoodi nagu Tema. See on Jumala tahtmine: teie pühitsus. Töö, mida peate tegema, on täita Tema tahet, kes hoiab teid oma austuseks elus. Kui näete vaeva iseenda jaoks, ei saa te mingit kasu. Teiste heaks töötamine, endast vähem hoolimine ja kõige tõsiselt Jumalale pühendamine on Talle vastuvõetav ning saab tasu Tema rikkaliku armu läbi. EGW “Tunnistused kogudusele” II

Back To Top