Jumala käekiri
Jumal on ilmutanud ennast meile oma Sõnas ja loomistöös. Piibli inspireeritud lehekülgedelt ja looduseraamatust tuleb meil õppida tundma Jumalat. Kogu tõeline teadus on ainult selle tõlgendamine, mida Jumal on materiaalsesse maailma kirja pannud. Teadus toob oma uurimuste kaudu esile ainult uusi tõendeid Jumala tarkusest ja väest. Õigesti mõistetuna tutvustavad nii looduseraamat kui kirjutatud Sõna meid Jumalaga, õpetades meile üht-teist nendest tarkadest ja headest seadustest, mille kohaselt Tema tegutseb. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Nägemus tulevikust
Ainult pisut aega veel, siis tuleb Jeesus päästma oma lapsi ja andma neile surematust. “See kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega.” (1Kr 15:54)
Kui lunastatud tõusevad taevasse, avanevad Jumala linna väravad ja lasevad sisse need, kes on tõde alal hoidnud. Häält, mis on sügavam kui mis tahes muusika, mida ükski surelik kõrv on kuulnud, kuuldakse ütlemas: “Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!” (Mt 25:34) Siis saavad õiged oma tasu. Nende elu hakkab kulgema paralleelselt Issanda omaga. Nad heidavad oma kroonid Lunastaja jalge ette, puudutavad kuldseid kandleid ja täidavad kogu taeva täiekõlalise muusikaga. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Imede Jumal
Kasvatades viljasaaki, teeb Jumal iga päev imet. Looduse vahendusel toimub sama ime, mis rahvahulga toitmisel piibliloos. Inimesed valmistavad ette mullapinna ja külvavad seemne, kuid Jumalalt tulev elu paneb seemne idanema. Vihm, õhk ja päikesepaiste, mida Jumal annab, paneb kasvama “esmalt orast, pärast päid, siis täit nisu pea sees”. (Mk 4:28) Jumal toidab iga päev miljoneid inimesi maailma erinevates paikades. Inimene peab töötama koos Jumalaga, kandma hoolt vilja eest ja valmistama leiba, kuid ta ei tohi kaotada silmist jumalikku väge. Tema väge ei saa kanda loodusseaduste või inimtegevuse arvele. Au kuulub Jumalale. Ometi kaldutakse austama inimest ja Jumala rikkalikud annid kulutatakse isekateks huvideks. Nii muutub õnnistus needuseks. Jumal püüab olukorda muuta. Ta soovib, et meie loiud meeled ärkaksid nägema Tema heldet armu ja võimsust. Ta soovib, et me tunneksime Teda kõikide õnnistusttoovate andide andjana. EGW “Ajastute igatsus”
Südamesse talletatud Sõna
Jeesus tõotas oma jüngritele: “Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud”. (Jh 14:26) Kuid Kristuse õpetused peavad olema eelnevalt mällu salvestatud, et Jumala Vaim saaks neid meile ohtlikul ajal meenutada. EGW “Suur võitlus”
Nähes kaugemale
Kuigi loodus on patu tõttu moonutatud, ei kõnele see üksnes loomisest, vaid ka lunastusest. Ehkki maa tunnistab needusest ilmselgete kõdunemise märkidega, on see siiski külluslik ja kaunis oma eluandva väe märkidega.
Puud heidavad oma lehed maha ainult selleks, et saada värskema rohelusega rüütatud, lilled surevad, et uues ilus tärgata, ning igas loova väe ilmingus on kinnitus, et me võime saada uueks loodud “tõe õiguses ja vagaduses”. (Ef 4:24) Nii saavad neist looduse objektidest ja toimingutest, mis meenutavad nii elavalt meie suurt kaotust, meie jaoks lootuse kuulutajad.
Sama kaugele kui ulatub kurjus, kostab meie Isa hääl, mis palub oma lastel näha patu olemust selle tagajärgedes, manitseb neid kurja hülgama ja kutsub head vastu võtma. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Tormis
Nii nagu Jeesus toetus usu kaudu Isa hoolitsusele, nii tuleb ka meil toetuda oma Päästjale. Kui jüngrid oleksid tormis Jeesust usaldanud, oleksid nad jäänud rahulikuks. Nende hirm hädaohu korral näitas nende uskmatust. Üritades end päästa, unustasid nad Jeesuse; ja alles jõuetusest meeleheitesse aetuna pöördusid nad Tema poole palvega, et Tema neid aitaks.
Väga sageli kogeme sama, mis Jeesuse jüngrid. Siis kui saabuvad katsumustetormid ja sähvivad välgud; siis, kui lained löövad üle pea, võitleme me tormiga üksi, unustades, et on keegi, kes võib meid aidata. Me toetume oma jõule, kuni kaotame lootuse ja oleme valmis hukkuma. Siis meenub Jeesus, ja kui me hüüame Tema poole, et Tema meid päästaks, ei hüüa me asjatult. Kuigi Ta noomib kurvalt meid uskmatuse ja eneseusalduse pärast, ei jäta Ta meid iialgi vajaliku abita.
Kui Kristus elab meie südames, ei ole meil vaja karta. Elav usk Lunastajasse rahustab elumere ja päästab meid ohust sel teel, kuidas Tema peab parimaks. EGW “Ajastute igatsus”
Omanda varandus
Peaksime iga päev mitu korda võtma aega ning pühendama mõned väärtuslikud silmapilgud palvele ning Pühakirja uurimisele – kasvõi sedavõrd, et ühtainustki teksti meelde jätta. Nii võib hinges püsida vaimulik elu.
Riputage oma sisemaailma saalidesse üles Kristuse kallihinnalised sõnad. Neid tuleb hinnata enam kui kulda või hõbedat. EGW “Viimaste päevade sündmused”
