Meie kõikvõimas Jumal
Apostel Paulus hüüatab: “Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed!” (Rm 11:33) Kuigi “pilved ja pimedus on tema ümber”, on “õigus ja õiglus… tema aujärje alus”. (Ps 97:2) Me suudame mõista tema käitumist meiega ja tema motiive sel määral, et võime tajuda piiritut armastust ja armu, mis on ühendatud lõpmatu väega. Me suudame mõista Tema eesmärke niipalju, kui see meile hea on. Väljaspool seda peame siiski usaldama kätt, mis on kõikvõimas, ja südant, mis on täidetud armastusega. EGW “Tee Kristuse juurde”
Kingitus, mida Kristus igatseb
Kas iga hing ei tahaks enne vana aasta lõppemist panna maha vana inimese koos tema tegudega ja võtta endale uue inimese, Kristuse Jeesuse? Kristus nõuab kõige suuremat kinki – südant, mõistust, hinge, jõudu. Jumal nõuab kogu südame teenistust. Need, kes seavad korda oma suhte Jumalaga, jäävad kohtumõistmise proovis seisma. Kui südant, vaimu, hinge ja jõudu peetakse Issanda verega ostetud pärisosaks, siis kasutab Ta neid oma töös. Need, kes saavad igavese elu, peavad maailmale tõendama, et nad armastavad Jumalat kõigi võimetega, mille Tema on neile andnud.
Näiliselt nõrgale hingele, kes võtab kahetseva usaldava vaimsusega Jumalat Tema sõnast ning palub enda väärtusetust tundes abi, antakse armu, et saavutada võit võidu järele ja saada tulevases elus igavene au. Kristus ütleb: “Vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:20) EGW “Pilk ülespoole”
Immaanuel – Jumal meiega
“Jumala tundmise valgust” nähakse “Jeesuses Kristuses”. Igaviku aegadest peale oli Issand Jeesus Kristus üks Isaga; Ta oli “Jumala kuju”, Tema suuruse ja ülevuse kuju, “Tema au”.
Selle au nähtavaks saamiseks tuli Ta maailma. Ta tuli patust pimestatud maale selleks, et näidata Jumala armastuse valgust, et olla “Jumal meiega”. Sellepärast oli kuulutatud ette, et Temale peab pandama nimeks Immaanuel.
Tulnud elama meie keskele, pidi Jeesus esitama Jumalat nii inimestele kui inglitele. Ta oli Jumala Sõna – Jumala avalikkuse ette toodud mõte. Palvetades oma jüngrite eest, ütles Jeesus: “Ma olen neile teada andnud Sinu nime”… “halastaja ja armuline, pika meelega ja rikas heldusest ja tõest”… “et armastus, millega Sa oled mind armastanud, oleks nendes ja mina oleksin nendes”. Kuid Ta ei pidanud seejuures silmas ainult oma maa peal elavaid lapsi. Meie väike planeet on kogu universumi õpperaamat. Jumala imeline armuplaan, lunastava armastuse saladus on teema, “millesse igatsevad inglidki vaadata”; see pakub uurimisainet läbi igaviku. EGW “Ajastute igatsus”
Määratud õpetajaks
Püha Vaim ülistab ja austab Päästjat. Tema ülesanne on esile tuua Kristust, tema õiguse puhtust ja suurt lunastust, mis meil on temas.
Jeesus ütleb: “Ta võtab minu omast ja kuulutab teile.” (Jh 16:14) Tõe Vaim on ainus tõhus jumaliku tõe õpetaja. Kuidas peab küll Jumal inimsugu hindama, et ta andis selle eest surma oma Poja ja määras oma Vaimu inimese õpetajaks ja alaliseks juhiks! EGW “Tee Kristuse juurde”
Ükski ei jää abita
Inimese olukord ei ole lootusetu. Jumal ei kontrolli meie mõistust ilma meie nõusolekuta, iga inimene võib vabalt valida. Mitte keegi ei ole nii madalale langenud, mitte keegi ei ole nii põlastusväärne, et Kristus ei saaks teda vabastada. Kurjast vaimust vaevatu suutis palve asemel öelda välja ainult Saatana sõnu, kuid ometi kuuldi tema südame sõnatut appihüüdu. Ükski abivajava hinge hüüd ei jää tähelepanuta, kuigi see ei pruugi sõnades väljenduda. Neid, kes nõustuvad astuma Jumalaga lepingusuhtesse, ei jäeta Saatana võimu alla ega nende enda iseloomu jõuetusse.
Imepärane muutus toimub inimeses, kes avab Päästjale usu kaudu südameukse. EGW “Tervise teenistuses”
Eenoki eeskuju
Eenok kõndis Jumalaga enne oma taevassevõtmist kolmsada aastat, maailma olukord aga ei olnud tollal kristliku iseloomu täiustamiseks sugugi soodsam kui praegu. Kuidas kõndis Eenok Jumalaga? Ta harjutas oma südant ja vaimu olema pidevalt teadlik Jumala ligiolekust. Hädaohus olles tõusid tema palved päästmise pärast üles Jumala poole.
Eenok keeldus kõigest, mis Jumalale võiks mitte meeldida. Ta hoidis Issandat pidevalt oma silme ees. Ta palvetas: “Õpeta mulle oma teid, et ma ei eksiks. Millega ma võiksin Sulle rõõmu valmistada? Millega ma võiksin Sind austada, mu Jumal?” Nii kujundas ta oma elu pidevalt kooskõlas Jumala käskudega ning usaldas oma Taevast Isa täiuslikult. Ta ei andunud oma mõtetele ega oma tahtele – kõik oli sulanud ühte tema Taevase Isa tahtega.
Eenokil olid kiusatused nagu meilgi. Ta elas ühiskonnas, mis ei olnud õigluse suhtes soodsamalt meelestatud kui meie ühiskond. Õhk, mida ta hingas, oli rüvetatud patust nagu meiegi ajal – ometi elas ta püha elu. Ta jäi rüvetamatuks oma ajastu valitsevatest pattudest. Samal kombel võime puhtaks ja rüvetamatuks jääda ka meie.
Eenok oli nende esindajaks, kes elavad maa peal, kui Kristus tuleb ja kes võetakse taevasse surma nägemata. EGW “Viimaste päevade sündmused”