Hingamispäeval looduses
Jumal andis inimestele oma loova väe mälestusmärgi, et nad märkaksid Teda Tema kätetöös. Hingamispäev pakub meile võimalust näha loomistöös Looja au. Ja kuna see on Tema soov, siis sidus Jeesus oma kallihinnalised õpetused looduse iluga. Eelkõige just pühal rahupäeval peaksime uurima sõnumit, mille Jumal on meie jaoks loodusesse kirjutanud. Meil tuleks mõtelda Lunastaja tähendamissõnadele seal, kus Ta neid kõneles – põldudel ja metsasaludes, lageda taeva all, rohu ja lillede keskel. Kui me läheme loodusesse, muudab Kristus oma ligioleku tõeliseks ning räägib meie südamele oma rahust ja armastusest. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Pane tähele Jumala tegusid
Jumala väe mõjul kasvab taimestik, ilmuvad lehed ja õitsevad lilled. Ta “laseb tärgata rohu mägedele”. (Ps 147:8) Ta muudab viljakandvaks orud. “Kõik metsloomad…nõuavad Jumalalt oma toidust.” Iga loodolevus, väikseimast putukast inimeseni, sõltub iga päev Jumala ettenägelikust hoolitsusest. Laulja väljendab seda kaunite sõnadega: “Kõik nad ootavad sind… Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; Sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head!” (Ps 104:20.21.27.28) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Õppetund puust
Puu juurel on kahekordne ülesanne. See peab hoidma oma harudega puud kõvasti maa küljes, kogudes samal ajal endasse vajalikke toitaineid. Nii on ka kristlasega. Kui tema ühendus Kristuse, peatüvega, on täielik, kui ta toitub Tema kaudu, siis voolavad okstesse vaimuliku jõu vood. Kas sellise oksa lehed närtsivad? Mitte iialgi.
Nii kaua kuni hing sirutub Kristuse poole, on väga väike oht, et lehed närbuvad, langevad maha ja kõdunevad. Ja kiusatused, mis võivad tema peale tulla nagu maru, ei kisu tema juuri välja. Tõelise kristlase tegevusmotiivid pärinevad sügavast armastusest oma Lunastaja vastu. Tema kiindumus oma Meistrisse on tõeline ja püha. EGW “Pilk ülespoole”
Ärka tõelisele usule
Kui me räägime usust, siis jälgigem ka erinevust, mida peaksime meeles pidama. On olemas selline usk, mis erineb täielikult õigest usust. Jumala olemasolu ja vägi ning tema Sõnas peituv tõde on faktid, mida isegi Saatan ja tema väehulgad ei saa oma südames eitada. Piibel ütleb, et “kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust,” see aga pole õige usk. (Jk 2:19) Kus pole ainult usk Jumala Sõnasse, vaid ka oma tahte allutamine temale, kus süda on loovutatud temale, kus kiindumused on püsivalt temale suunatud, seal on usk – usk, mis toimib armastuses ja puhastab hinge. Sellise usu läbi uuendatakse süda Jumala sarnaseks. Ja süda, mis oma uuendamatuses ei olnud ega saanudki olla Jumala käsule sõnakuulelik, rõõmustab nüüd selle pühade eeskirjade üle ja hüüab koos psalmikirjutajaga: “Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.” Ja käsu õigus on täidetud meis, kes me “ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi”. (Rm 8:4) EGW “Tee Kristuse juurde”
