Noortekas 9. septembril kell 17.00
Koguneme Põltsamaa adventkiriku juures, Kreutzwaldi 1, edasi sõidame Mällikverre Salu tallu.
Paneme oma teadmised ja oskused proovile maastikumängus, teeme lõket ja tutvume rajaleidjate tegevusega. Vihmase ilma korral oleme siseruumides.
Tule kindlasti ja võta oma sõber ka kaasa! Näeme juba varsti!
120. aastapäeva pidulik hingamispäev
120 aastat tagasi, 16. augustil 1897 ristiti esimesed seitsmenda päeva adventistid Eestimaal.
Samuti möödub 100 aastat adventkoguduste Eesti liidu moodustamisest 1917. aastal. Sel puhul kutsume teid kõiki 16. septembril ühele erilisele misjonipäevale Tallinnasse, Narva mnt 51 (Tallinna metodistikirik).
Selle erilise päeva puhul tuleb meile külla adventmisjoni koordinaator Gary Krause.
Kava
10.00 päeva avamine ja ülistus
10.15 piiblitund
11.15 jumalateenistus, jutlustab Gary Krause
13.00 lõunasöök
14.30 töökojad esimene ring (kõik töökojad korduvad kaks korda, ühe korra kahest eesti keeles ja
ühe korra kahest vene keeles; D. Rebandi töökoda on ainult vene keeles)
- Gary Krause, peakonverentsi asepeasekretär ja Adventmisjoni direktor
- Rick Kajiura, peakonverentsi Adventmisjoni kommunikatsioonijuht
- Earley Simon, peakonverentsi Adventmisjoni „Mission 360“ teleprogrammi produtsent
- David Nõmmik, Balti uniooni esimees
- Mindaugas Pikunas, Balti uniooni misjonijuht
- Alla Nõmmik, Balti uniooni tervise-, laste- ja naistetöö juht
- Daniel Reband, Euro-Aasia divisjoni meediatöö juht (teeninud aastaid pastorina Eestis)
- Ivo Käsk, Eesti liidu esimees
15.30 paus
16.00 töökojad teine ring (sama valik töökodasid)
17.00 õhtusöök
18.00 misjoniprogramm, peakonverentsi Adventmisjoni vahendusel maailmakruiis videos pildis ja
sõnas
20.00 kojusõit
Kui soovid süüa üritusel kohapeal lõuna- ja õhtusööki, palun registreeri end hiljemalt 10. septembril internetis aadressil registreeri.advent.ee. Kui sa ise ei ole interneti kasutaja, palu kellegi head abi. Toidu eest palume igalt sööjalt 10 eurot.
Teade Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimestele
SP Adventistide Põltsamaa kogudus kutsub taas heategevuslikule kogupereüritusele “Talvele vastu”.
Välja on pandud tasuta riided, jalanõud, köögitarbed ja raamatud. Kohal on juuksur. Lastele on mitmekesised tegevused ja kaasavõtmiseks mänguasjad. Kohvikus saab kuulata muusikat ka elavas ettekandes.
Kohtume pühapäeval, 3. septembril kell 11.00-16.00 Põltsamaal, Kreutzwaldi 1!
Võtke kindlasti lapsed kaasa!
Riiete telk avatud ka esmaspäeval, 4. septembril kell 9.00-16.00
Uus õppeaasta
Reedel, 25. augustil kell 20.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Teenistus Juudamaal”. Jh 3:22-36
Hingamispäeval, 26. augustil kell 11.00 palume õnnistust lastele, kes alustavad koolis uut õppeaastat. Kõneleb Rein Kalmus.
TARKUS TARVILINE VARA
1. september koputab taas uksele. Kalendrist vaatab vastu tähtpäev nimega „teadmistepäev“. Vahel kasutame selle päeva kohta ka nimetust „tarkusepäev“. Tarkusest sooviksingi pisut koos teiega mõtiskleda.
Tarkus on miski, mida justkui käega katsuda ei saa. Ometi on selle ilmnemise tagajärjed enamasti silmaga nähtavad. Tarkusest rääkides meenub mulle alati mees, keda on läbi aegade peetud üheks targimaks inimeseks kogu ajaloos. Selleks legendaarseks kujuks on Iisraeli kuningas Saalomon, kes elas ligi 3000 aastat tagasi, ja kes on meile pärandusena jätnud suure hulga õpetusi, mis tänaseks on omandanud vanasõnade ja kõnekäändude tähenduse.
Üks lugu kuningas Saalomoni tarkusest räägib kahest juudi naisest, ilmselt sõbrannadest, kes sünnitasid lapse üsna samal ajal. Ööbides koos samas majas juhtus aga nii, et üks noor ema leidis hommikul oma asemelt surnud imiku. Selle asemel, et olukorraga leppida, vahetas ta salaja surnud lapse oma sõbranna elava lapse vastu. Kui viimane ärkas, siis sai ta aru, et tema asemel polnud tema laps. Puhkes vaidlus, millel polnud lõppu näha, ja nii otsustati viimaks pöörduda maailma kõige targema valitseja poole, et see selle tüli lahendaks.
Naised tulid koos elava väikelapsega Saalomoni ette ja kuningas kuulas mõlemad ära. Seejärel pisut mõelnud, andis kuningas ühele sõdurile käsu võtta mõõk, et laps pooleks raiuda ja pooled naiste vahel ära jagada. Mis juhtus? Noor ema, kes teadis, et see on tema laps, loobus kohe oma nõudmisest, et lapse elu säästa. Ta oli sel hetkel valmis suurimaks võimalikuks ohvriks. Teine naine aga nõustus kuninga korraldusega.
Kuninga jaoks oli hetkega kõik selge ja õige ema sai kohe oma elava lapse tagasi. Valelt tabatud naine pidi aga tühjade kätega lahkuma.
Ehk on nii mõnigi inimene vahel mõelnud: oleks mul ometi Saalomoni tarkust. Ega see tegelikult nii väga võimatu olegi. Selleks tuleb ainult tööd teha ja vaeva näha. Mõtiskleksin pisut tarkusest kolmel tasandil, mis on meile kõigile kättesaadav. Esmalt – koolitarkus. See on just see, mille taganõudmisega alustavad lapsed üsna maast-madalast ja mis kestab mõnel 10-12, mõnel 17 ja mõnel isegi üle 20 aasta. Hea hariduse andmine oma lapsele peaks olema iga ema ja isa eesmärk. See tuleb hilisemas elus ainult kasuks.
Samas pole koolitarkus veel tarkus iseenesest, sest tarkuseks muutub see alles siis, kui me suudame sellega oma elus praktiliselt midagi ette võtta. Inimesel võivad olla entsüklopeedilised teadmised, kuid tarkus on nende teadmiste praktiline kasutamine kellegi või millegi heaks. Siis saavad teadmised alles tarkuseks.
Teine tarkus, mida me elus vajame, on elutarkus. See on midagi, mida otse koolipingist ei saa. Sünnipäraselt on ka siin ilmselt erinev suutlikkus, sest mõni inimene näib tõepoolest juba maast-madalast arukam olevat. Kuid seegi tarkus on paljuski omandatav, kui me kuulame, mida meie vanematel või teistel elukogenumatel inimestel meile öelda on, ning kui me püüame selle tarkuse järele oma elu seada. Vanasõna ütleb, et „tark õpib teiste vigadest, rumal ei enda omadestki“. Pole ju vajalik kogu aeg sama „reha otsa astuda ja sinise silmaga maailma vaadata“.
Kolmas tarkus viib meid hingehariduse valdkonda. Eelpool meenutatud kuningas Saalomon on öelnud: „Issanda kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus.“ Õp 9:10 Kuigi Jumal on ühel või teisel moel igasuguse tarkuse algallikas, jagab Ta seda eriliselt oma Sõna – Piibli vahendusel. Kindlasti oleme kasvõi korra oma elus juurelnud elu põhiküsimuste üle. Kes me oleme ja kust me tuleme? Miks on elu selle päikese all just selline nagu see on? Mida toob meie jaoks tulevik igavikulises mõõtes? Mis on üldse elamise mõte?
Jumal vastab neile küsimustele Raamatute Raamatu vahendusel kõige ammendavamalt ja meie osa oleks sellekohast tarkust Piiblist enda jaoks ammutada. Minu nooruspäevil kehtis põhimõte, et iga tõeliselt kultuurne inimene on ennast piiblilooga kurssi viinud, sest meie Õhtumaine kultuur baseerub just kristlikul pärandil. Teatud eeskuju võiksid sellesse valdkonda süvenemise osas anda meie endine peaminister koos värske abikaasaga, kes hiljaaegu läbisid piibliõppeprogrammi eraviisilises leeriõppes. Kuigi nende motiivid selleks olid eraelulised, oli see ometi sisuliselt koolitus, mis tungis „jumalakartuse kui tarkuse alguse“ pärusmaale. Seda tarkust vajame me kõik, sest see aitab paremini oma elukoormat kanda.
Kokkuvõtteks – oleme pisut mõtisklenud tarkuse erinevatest lähteallikatest – koolitarkusest, elutarkusest ja vaimulikust tarkusest. Kuigi väliselt on need justkui eri valdkonnad, seob neid kokku üks ühine nimetaja – need tarkused on kõik õppimise teel omandatavad. Seetõttu lõpetan oma väikese mõtiskluse eesti vanasõnaga, mis on meelde jäänud noorpõlves, kui võisin ühe kooli aula seinalt lugeda sõnu: „Tarkus tarviline vara, õpi hoolega!“
Pastor Rein Kalmus
Õige elab usust
Usk, mis kinnitas Habakukki ja kõiki jumalakartlikke ning õigemeelseid inimesi noil raske katsumuse päevil, oli sama usk, mis hoiab ülal Jumala rahvast ka tänapäeval. Kristlasest usklik saab pimedaimatelgi hetkedel ja raskeimateski oludes toetuda kogu valguse ja väe allikale. Päev-päevalt saab usk Jumalasse uuendada tema lootust ja julgust. “Õige elab oma usust.” Jumalat teenides ei tarvitse meelt heita, kõhelda ega karta. Issand täidab ülikülluslikult Temale toetuvate inimeste suurimadki ootused. Ta annab neile tarkust nende mitmesuguste vajaduste kohaselt.
Me peame kalliks pidama ja arendama usku, millest on tunnistanud prohvetid ja apostlid – usku, mis haarab kinni Jumala tõotustest ning ootab, et Tema lahendaks asja Temale teada ajal ja viisil. Kindel prohvetlik sõna täitub lõplikult siis, kui meie Issand ja Päästja Jeesus Kristus saabub kuningate Kuninga ja isandate Issandana. Ootamise aeg võib tunduda pikana, arakstegevad olukorrad võivad rõhuda hinge, paljud, keda usaldati, võivad teekonnal langeda. Kuid öelgem koos prohvetiga, kes püüdis julgustada Juudat enneolematu ärataganemise ajal: “Issand on oma pühas templis, Tema palge ees vaikigu kogu maa!” (Ha 2:20) Pidagem alati meeles rõõmustavat sõnumit: “Nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle. … aga õige elab oma usust.” (Ha 2:3.4) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Anna teada oma teed
On ohtlik lubada kasvõi ühel ebakristlikul iseloomujoonel südames pesitseda. Üksainus hellitatud patt laastab tasahaaval kogu iseloomu ja allutab patusele ihale kõik õilsad võimed. Kasvõi ühe kaitsetõkke kõrvaldamine südametunnistusest, ühele halvale harjumusele järele andmine või sõnakuulmisest ühegi osa hooletusse jätmine kisub maha hinge kaitsemüürid ning avab Saatanale tee meid eksitama. Oleme kaitstud ainult siis, kui palume iga päev siiralt Taaveti sarnaselt: “Jehoova, anna mulle teada oma teed… Pane mind kulgema sinu tõeteed ja õpeta mind!” (Ps 25:4.5) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Sõna vägi
Jumal lõi seemne oma sõnaga samamoodi, nagu Ta lõi maa. Ta andis sellele sõna abil väe kasvada ja paljuneda. “Jumal ütles: “Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!” Ja nõnda sündis. … Ja Jumal nägi, et see oli hea.” (1Ms 1:11.12) Sõna on see, mis paneb seemne kasvama. Iga seeme, millest tõuseb roheline libleke päikesevalguse poole, kuulutab Tema imet tegevast väest, kes “ütles, ja nõnda see sai,” kes “käskis, ja see tuli esile.” (Ps 33:9) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
