Nimi peopesas
Jeesus ei vabanda patte, vaid osutab patukahetsusele ja usule, ning tõstab andestust nõudes üles oma haavatud käed Isa ja pühade inglite ees, öeldes: “Ma tunnen neid nimepidi. Olen märkinud nad oma peopesadesse.” “Jumala meelepärased ohvrid on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal!” (Ps 51:19) Kristus katab ustava oma õigusega, et esitada kogudust oma Isale “austatuna, nii et tal ei oleks laiku ega kortsu ega muud sellesarnast.” (Ef 5:27) EGW “Suur võitlus”
Lähemale Jeesusele
Mida lähemal oleme Jeesusele, mida selgemini näeme Tema iseloomu puhtust, seda selgemini näeme ka patu äärmist patusust ning seda vähem soovime ülistada iseennast. Meie hing tunneb siis pidevat igatsust Jumala järele ja me tunnistame pidevalt, tõsiselt, südamest oma patte ning alandume südamest Tema ees. Meie kristliku elu igal sammul muutub meie meeleparandus sügavamaks. Me teame, et meie jõud seisneb ainult Kristuses ning me tunnistame koos apostliga: “Ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head.” “Aga mulle ärgu juhtugu seda, et ma kiitleksin muust kui meie Issanda Jeesuse Kristuse ristist, kelle läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale.” (Rm 7:18; Gl 6:14) EGW “Apostlite teod”
Püha Vaimu läbi Kristuses
Taim kasvab, võttes vastu seda, mida Jumal tema elu säilitamiseks annab. Taim sirutab juured sügavale mulla sisse. Ta imeb endasse päikesepaistet, kastet ja vihma. Ta võtab õhust eluks vajalikke aineid. Samamoodi peab kristlane kasvama koostöös jumalike mõjudega. Oma abitust tundes peame ära kasutama kõik võimalused, mis antakse meile täielikuma kogemuse saavutamiseks. Nii nagu taim juurdub mullas, nii peame meie ajama oma juured sügavale Kristusesse. Nii nagu taim võtab vastu päikesepaistet, kastet ja vihma, peame meie avama oma südame Pühale Vaimule.
Töö ei saa tehtud “väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand”. (Sk 4:6) Kui hoiame oma mõtted Kristusel, siis kosutab Ta meid “nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad”. (Ho 6:3) Ta paistab meile Õiguse Päikesena ja meil on “paranemine tema tiibade all”. (Ml 3:20) Siis me õitseme “nagu lilleke” ja “nagu viinapuu”. (Ho 14:6.8) Toetudes kogu aeg Kristusele kui meie isiklikule Päästjale, kasvame kõigis asjus Temasse, kes on meie pea. “Nii nagu te nüüd olete Kristuse Jeesuse võtnud vastu Issandaks, nõnda käige Temas, olles juurdunud ja ülesehitatud Temas ning kinnitatud usus, nõnda nagu teid on õpetatud.” (Kl 2:6.7) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Õppetund kotkast
Tugev torm sunnib kaljukotka mõnikord kitsastes kurudes maanduma. Tormipilved hoiavad seda võimsat metsade lindu kinni, tumedad pilvemassiivid lahutavad ta päikeselistest kõrgustest, kuhu ta on oma kodu rajanud. Pingutused pääseda näivad olevat viljatud. Ta viskub edasi-tagasi, peksab võimsate tiibadega õhku ja äratab oma kriisetega mägedes kaja. Peagi sööstab ta võiduka häälitsusega ülespoole, tungib läbi pilvede ja on taas kord selges päikesepaistes ning pimedus ja maru jäävad kaugele alla.
Samamoodi võib meie ümber olla probleeme, heidutavaid olukordi ja pimedust. Valed, häda ja ülekohus ümbritsevad meid. Me ei suuda pilvi hajutada. Võitleme asjatult olukordadega. On üks, ainult üks väljapääs. Udu ja pimedus klammerdub maa külge, pealpool pilvi särab Jumala valgus. Usutiibadel võime tõusta Tema ligioleku päikesevalgusesse. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Meie võrratu Looja
Me võime näha looduse kaudu looduse Jumalat. Jumal ilmutab oma iseloomu ilusates kõrgetes puudes, põõsastes ja lilledes. Teda tuleb võrrelda kõige kaunimate liiliate, rooside ja nelkidega. Mulle meeldib vaadelda Jumala asju looduses, sest Issand on jätnud neile märgi oma iseloomust. Ta on need andnud meile armastusest meie vastu ja Ta soovib, et meil oleks neist hea meel. Ärgem siis kummardagem looduse ilusaid asju, vaid vaadakem nende kaudu looduse Jumalat ja kummardagem Andjat.
Täitku need kaunid armastuse teenrid Jumala eesmärki ja tõmmaku meie südant Tema poole, et see saaks täidetud Tema iseloomu iluga ning jumaldaks Tema headust, kaastunnet ja väljendamatut armastust. “Sina, Issand, oled mind rõõmsaks teinud oma tegudega, ma hõiskan sinu kätetööde pärast. Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on su mõtted!” (Ps 92:5.6) EGW “Pilk ülespoole”








