skip to Main Content
12märts 14

Pikale veninud ootus

See on teema, millest räägivad ja laulavad eeloleval nädalavahetusel meie Tartu külalised.

Tulge ja elage kaasa 15. märtsil kell 11.00!

Võimalik jälgida ka interneti vahendusel aadressil  http://live.advent.ee/poltsamaa/

lumikelluke

03märts 14

Talvematk nimetati ümber kevadmatkaks

matk28. veebruarist 2. märtsini matkas seltskond noori esialgu talvematka, kuid ilmaolude tõttu kevadmatkaks ümber nimetatud egiidi alla maha pea 40 kilomeetrit.

Mairo Tutk, Kristlike Matkade ellukutsuja ning esimeste matkade korraldaja, ütles, et matk läks kenasti korda. „Esimesel õhtul olid ilmaolud veidi keerulised ja kuna hakkasime pimedas minema, jäime hilja peale.“ Esimene öö veedeti telkides, ent kui laupäeva õhtul metsaonni jõuti, oli see juba köetud ning matkalistele meeldis see väga. „Laupäeval oli ilm väga kevadine, aga pühapäeva hommik üllatas meid lumehelvestega.“

Mairo Eestist eemalviimise ajal võttis matkade korraldamise enda peale Kalle Daniel, kes samuti matkast osa võttis: Tema sõnul oli seekordne matk füüsiliselt veidi raskem kui tavaliselt, sest kõndimist oli palju ja maastik oli mitmekesisem.    OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tavaliselt on igal matkal ka oma vaimulik teema, seekord keskenduti õppetükile ja aluseks võeti noorteõppetükk. „Õppetükis oli küsimus, mida me teeme, kui tulevad takistused ja esimene kord oma usust tunnistamisel ei õnnestu. Jäi kõlama see, et kui me tõesti tahame tunnistada, siis see ei ole äriprojekt, vaid asi, mida me teeme südamest, ja mitte sellepärast, et seda on kästud teha, vaid sellepärast, et me ise tahame seda teha ja me tahame seda teha sellepärast, et me hoolime neist inimestest ja armastame neid. Sellisel juhul ei lase me endid takistusest häirida. Nagu me ei lase häirida ennast oma perele tunnistades, sest me tahame, et lähedased saaksid päästetud,“ ütles Mairo matka vestlusi meenutades. Kalle lisas, et õppetükk oli jagatud kolmele päevale, nii et igal hommikul ja õhtul arutati erinevaid nüansse. „Jagasime kogemusi ja arutasime, kui kellelgi tekkis mõni küsimus.“ Oluline teema oli ka, kuidas peaks vastama, kui keegi tunneb meie usu vastu huvi. „Ühtset retsepti me ei leidnud, igale olukorrale on erinev vastus, aga me peaksime enda jaoks selgeks mõtlema, et kui olukord on käes, siis oskaksime vastata. Peaksime omavahel läbi arutama neid olukordi, et oskaksime anda vastust, mitte ei jääks sõnatuks,“ selgitas Kalle.

Üle pika aja kodumaal viibiv Mairo kinnitas, et matk oli tore ja et „tore on olla päris sõprade hulgas, tõeliste sõprade hulgas“. Mairo lisas, et tal on väga hea meel, et Kalle on vahepeal matkade korraldamise enda õlule võtnud. „Ma arvan, et ta on traditsiooni elus hoidnud ja toonud ka teistmoodi matkamist sisse, mis tähendab teistsuguseid inimesi ja seda, et matkaseltskond on laienenud.“

Tavaliselt on kevaditi peetud ka suurveematka, ent Mairo sõnul sel aastal suurveematka ei tule, kuna ei tule suurvettki. „Sel aastal teeme lihtsalt veematka. Arvatavasti kusagil aprillis-mais.“

Korraldajad soovivad tänada kõiki, kes matkale tulid, ja kutsuda neid, kes seekord ei tulnud. „Ärge kartke raskusi, sest meil on alati toetaja olemas,“ julgustas Mairo kindlasti matkale tulema.OLYMPUS DIGITAL CAMERA

19veebr. 14

Noortekas “Sõpra tuntakse hädas“

8  Pühapäeval, 16. veebruaril kogunesid noored kaugemalt ja lähemalt Põltsamaa adventkirikusse, et saada teineteisega sõbraks ning õppida, kuidas hätta sattunud sõpra aidata. Noori tuli kokku ligikaudu 20. Oleme selle eest tänulikud eelkõige Jumalale, kuid ka Tema abilistele, kes sõpru endaga kaasa kutsusid!

Alustasime Jumala kiitmisega laulude ja pillilugude kaudu ning kuulasime ka kõnet. Laulsime ühislaule ning kuulasime ilusat muusikat. Kohal oli ka külalisesineja Tšehhist, kes oli suureks abiks muusikalise osa läbiviimisel. Hele rääkis lugu Priidust, kes oma kunagise sõbra Peetri trahvi tasus ning ta elu rööpasse aitas seada. See jutt ilmestab ka meie sõprust Jumalaga. Küll on hea, et meil on sõber, kes meid alati tahab aidata isegi rohkem, kui me julgeme paluda!

16

Selleks, et osata enda sõpra hädas aidata, läksime päästeteenistuse majja, kus võttis meid vastu külalislahke päästekomando meeskonnavanem Ants. Ta tutvustas meile päris põhjalikult tuletõrjeautot ja abivahendeid, mida elude päästmisel kasutatakse.

Samuti õpetas Ants, kuidas on võimalik õnnetuse korral elu päästa. Meile näidati võtteid, kuidas uppujat päästa ning õpetati ka jääaugust välja tulemist.

Pärast tuletõrjes käimist ning päästevõtete õppimist tuli end veel natuke harida esmaabi valdkonnas. Selleks esitas Älis erinevaid väiteid ning meie pidime otsustama, kas nõustume temaga või mitte. Selgitusi kuulates sai nii mõnigi asi selgemaks.

Kui tähtis osa – õppimine oli läbitud, saime ühiselt ka toitu nautida. Seegi osa oli hoolikalt ette valmistatud soojade südamete ja töökate käte poolt.

Nüüd kui keha oli kosutust saanud, pani igaüks paberile kirja mõtte sõprusest ning esitas selle kaaslastele. Mõtteid oli erinevaid ja huvitavaid ning kõik vastasid ka tõele.

Leian, et ühiselt veedetud aeg oli tore ning õpitu on meile edaspidi kasulik teadmine mitte ainult sõprade vaid ka ligimeste abistamisel. Usun, et ka neile noortele, kes Jumalat veel hästi ei tunne, oli see koos veedetud aeg meeldejääv. Loodame ja palume, et nad ikka meie koguduse majja tee leiaksid ning saaksid sõbraks ka Jeesusega!

Kaia Kask

Galerii: Advent.ee

32

10veebr. 14

Sõpra tuntakse hädas

Silhouette of helping hand between two climber

Eeloleval pühapäeval, 16. veebruaril, kell 14.00 toimub sõbrapäeva noortekas, kus kõigepealt vaatame-kuulame eeskava, siis läheme värsket õhku hingama ja vaatame üsna praktiliselt, kuidas ennast mitte ohtu seada ja ka hädas olevat sõpra aidata. Seejärel sööme ja mängime koos ning jagame sõbrapäeva kingitusi.  Selleks, et sõbrapidu oleks just Sinu meele järgi, vali üks asi kolmest, mida tahaksid teha: kas eeskavas esineda, mingit söögipoolist kaasa tuua või õpetada kaaslastele mingi mäng. Muidugi võid ka lihtsalt niisama tulla. Ära siis unusta ja tule kindlasti kohale!

05veebr. 14

Video Loomisest

Adventkogudus avaldas hiljuti lühivideo loomisest. Pahatihti unustame argipäeva hallis rutiinis, kui imeline ja ilus on Maailm, mille Jumal meile koduks on andnud. See video tuletab meile taas meelde, et iga pisemgi putukas ja rohukõrs on Meistri hoolikalt vormitud kätetöö.

(Ingliskeelne)

Loomistöö mälestusmärk

Suur Jumal oli rajanud Maa alused. Ta oli katnud kogu maailma iluga ja täitnud selle inimesele tarvisminevaga. Ta oli loonud kõik maa ja mere imed. Kuue päevaga oli suur loomistöö valminud. Ja Jumal “hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis Ta oli teinud. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest Ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.” (1.Ms 2:2.3) Jumal silmitses rahuldustundega oma kätetööd. Kõik oli täiuslik, jumaliku Meistri vääriline. Nüüd Ta puhkas — mitte tööväsimusest, vaid rõõmust, nähes oma tarkuse ja headuse tulemust ja au ilmnemist.

Jumal pühitses, s.t. eraldas seitsmenda päeva, mil Tema puhkas, puhkepäevaks inimestele. Looja eeskujul tuli inimesel sel pühal päeval puhata, et tal oleks aega taevast ja maad silmitsedes mõtiskleda Jumala suure loomistöö üle ning et ta Jumala tarkusest ja headusest kõnelevaid tõendeid nähes võiks kogu südamest armastada ja austada oma Loojat.

Jumal püstitas Eedenis mälestusmärgi oma loomistööst; Ta andis oma õnnistuse seitsmendale päevale. Hingamispäev kingiti Aadamale, kogu inimperekonna isale ja esindajale. Selle päeva pühitsemine pidi kõnelema tõsiasjast, et kõik maa elanikud tunnustavad tänuga Jumalat oma Loojana ja õiglase Ülemvalitsejana; nad tunnustavad, et nemad on Tema kätetöö ja Temast sõltuvad. Niisiis oli tegemist tähisega, mis anti kogu inimsoole. Tegemist polnud mingi ülekantud mõistega või ühe rahva jaoks kohaldatud korraldusega.

hingamispäeval

Jumal nägi, et inimene vajas hingamispäeva, ja seda isegi paradiisis. Oli oluline, et inimene paneks igal seitsmendal päeval kõrvale oma harrastused ja ettevõtmised ning selliselt neist vaba olles saaks sügavamalt mõtiskleda Jumala tegevuse, headuse ja väe üle. Inimene vajas hingamispäeva kui igapäevasest jõulisemat meeldetuletust Jumala armastusest. Ta vajas tänutunde elavdamist, sest kõik, mis inimesele kuulus ja mille üle ta rõõmu tundis, tuli ju tegelikult Looja heldest käest.

Jumala soov on, et hingamispäev juhiks inimeste mõtted Tema loomistööle. Loodus kõneleb inimmeeltele Jumala — Looja, kõige üle Valitseja — olemasolust. “Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema käte tööd! Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust!” (Ps 19:2.3) Kauniks loodud maa tunnistab Jumala armastusest. Võime näha Tema armastust igikestvates mäetippudes, majesteetlikes puudes, puhkevates pungades ja õrnades lilleõites. Hingamispäev, mis osutab Loojale, innustab inimesi avama suurt looduseraamatut ja lugema sealt Looja väest, tarkusest ja armastusest.

E.G.White’i raamatust “Patriarhid ja prohvetid”

Jumalaga teel

Lohutus kuulub neile, kes kurvastavad katsumuste ja murede tõttu. Kurbusekibedus ja elu kitsaskohad on paremad patunaudingutest. Kannatuste varal näitab Jumal meile meie iseloomu vigu; Tema armu läbi võime neist vabaneda. Me märkame endas seni tundmata külgi ning seisame silmitsi pakkumisega võtta vastu noomitus ja Jumala nõuanne.

armu tee-

Issanda teed on mõistmatud inimesele, kes soovib näha kõike enesele meelepärases valguses. Tema teed näivad meie inimloomusele vahel süngete ja rõõmututena. Kuid Jumala teed on armu teed, mille lõpul on lunastus. Eelija ei teadnud, mida soovis, kui ta kõrbe mahajäetuses palus elust väsinuna surma. Halastusrikas Jumal ei täitnud tema palvet. Eelijal oli veel suur töö teha; ja siis kui see oli tehtud, ei surnud ta nukralt üksildasena kõrbes, vaid tõsteti taevavankris üles Jumala trooni juurde.

Jumal lausub kurvale: “Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda; ja ma tasun temale troostiga ning loon ta leinajaile huultevilja.” “Ma muudan nende leina rõõmuks, ma trööstin ja rõõmustan neid pärast kurvastust.” (Jes.57,18; Jer.31,13) EGW “Ajastute igatsus”

Piiblisalm

armust õndsaks saanud

Igavikuline Sõna

Piibel avab tõe, mis on lihtne ja täiuslikult kohandatud inimsüdame vajadustele ja igatsustele; see on hämmastanud ja kütkestanud ülimalt haritud mõistust, samas võimaldab see kõige väljapaistmatumal ja harimatumal märgata pääseteed. Ometi sisaldavad need lihtsalt väljendatud tõed nii ülendavaid, nii kaugeleulatuvaid ja inimmõistuse jaoks nii haaramatuid asju, mille vastuvõtmine on võimalik ainult seetõttu, et need on avaldanud Jumal. Nõnda asetatakse meie ette lunastusplaan, nii et iga inimene võib näha samme, mida ta peab astuma patukahetsuses Jumala ja usus meie Issanda Jeesuse Kristuse poole, et saada päästetud Jumala määratud viisil. Ometi on nende nii kergesti mõistetavate tõdede taga saladused, mida varjutab tema kirkus – saladused, mille uurimine käib üle mõistuse, kuid mis siiski sisendavad siirale tõeotsijale aukartust ja usku. Mida rohkem ta uurib Piiblit, seda sügavamalt ta veendub, et see on elava Jumala Sõna, ja inimmõistus kummardub jumaliku ilmutuse majesteetlikkuse ees. EGW “Tee Kristuse juurde”

6

Back To Top