Misjonihingamispäev

21. mai oli misjonihingamispäev. Meid kutsuti üles võtma endaga kaasa üks või mitu raamatut ja neid inimestele kinkima.
Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve
maailma, aga teeks kahju oma hingele?
Sest mis oleks inimesel anda oma hinge lunahinnaks?
Markuse 8,36-37
Maaailmas pole midagi väärtuslikumat kui inimhing.
Me oleme võimsa Jumala teenistuses. Misjonitöö on rõõm!
Kui armsad on mägede peal
sõnumitooja sammud.
Ta kuulutab rahu,
toob häid sõnumeid,
kuulutab päästet
ja ütleb Siionile:
“Sinu Jumal on kuningas!”
Jesaja 52,7
Viljandi noorte külaskäik

14. mail külastasid meid Viljandi noored. Nad teenisid nii sõna, laulu kui ka muusikaga.
Sõnavõttude ühiseks Piiblitegelaseks oli Jeesuse ema Maarja ja tema elukogemus. Katrin võrdles Maarja (Luuka 1,46-55) ja Hanna (1. Saamueli 2,1-10) kiituslaule.
Hanna ja Maarja olid õnnelikud, sest Jumal oli teinud nende elus suuri tegusid.
Madis alustas küsimusega: Kas te olete õnnelikud? Ta luges meile kuulsate meeste ütlusi, kust selgus, et õnne pole:
- uskmatuses
- meelelahutuses
- rahas
- positsioonis, kuulsuses
Halastaja ja armuline on Issand,
pikameelne ja rikas heldusest.
Tema ei riidle lõpmata
ega pea igavesti viha.
Tema ei tee meile meie pattu mööda
ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
Sest otsekui taevas on maast kõrgel,
nõnda on tema heldus võimas nende vastu,
kes teda kardavad.
1Nii kaugel kui ida on läänest,
nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
Otsekui isa halastab laste peale,
nõnda halastab Issand nende peale,
kes teda kardavad.
Sest ta teab, millist tegu me oleme;
tal on meeles, et oleme põrm.
Inimese elupäevad on nagu rohi:
ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
kui tuul temast üle käib, ei ole teda
ja tema ase ei tunne teda enam.
Aga Issanda heldus on igavesest igavesti
nendele, kes teda kardavad,
ja tema õigus jääb laste lastele.
Psalm 103, 8-17
Usalda oma elu Päästja kätesse ja siis sa oled õnnelik!
Annemai tõi esile Maarja alandlikkuse, tänulikkuse ja tarkuse.
Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu
Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.
Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb
tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega.
Jakoobuse 1, 5-6
Jumalal ei ole midagi võimatut, kui me palume!
Jumala plaan meie jaoks on alati parim, ükski Tema tõotus ei jää täitmata.
Viljandi noorte ühislaulus kordusid sõnad: “Rändame taevateel käsikäes, iga päev..”
Armsad Viljandlased, aitäh teile! Kohtume 4. juunil Põltsamaa-Viljandi ühislaagris!
Emadepäeva koosolek

7. mail oli eriline hingamispäev: perepäev ja emadepäev üheskoos. Laulude ja pillilugudega vaheldumisi kuulasime erinevaid tunnistusi. Esimene kõneleja meenutas vanaema, kelle lauldud vaimulikud laulud ja palved on saatnud teda kogu elu ja tänu kellele ta leidis tee Jumala juurde.
Meile loeti ette ka ema kirjad oma tütrele. Neis olid sõbralikud nõuanded, julgustus ja toetus. Ja isegi kui laps on juba nii suur, et lahkub kodust, jääb Jumal siiski alati temaga. Kuulasime ka tütre kirja emale, milles tütar tõdes, et ema on olnud tema kõige parem sõbranna. Isegi kodust kaugel viibides on hea olla Taevaisa laps ja oma ema-isa laps. Pastor võttis kokku eelnevad mõtted, lugedes Efesose 6. 1-3.
Lapsed, olge kuulekad oma vanemaile Issandas, sest see on õige!
“Austa oma isa ja ema,” see on esimene käsusõna tõotusega,
“et su käsi käiks hästi ja sa elaksid kaua maa peal!”
Mis lapsena õpitud, see jääb saatma meid kogu eluks. Viiulihelide saatel jagati emadele lillekimbud.
Armsad emad! Soovime teile Jumala armu ja abi laste kasvatamisel. Ilusat emadepäeva! Olete meile kallid!
Kristlust avastamas
Seitsmel õhtupoolikul märtsis ja aprillis avastasid kristlust ühtekokku 20 noort. Kuuel esimesel korral oli teemaks kristlus kui usund – mida kristlased usuvad ja millised on loogilised põhjendused selle kõige uskumiseks. Viimasel, seitsmendal kokkusaamisel, rääkisime kristlaseks olemisest ja põhjustest, miks inimesed on valinud ja valivad olla kristlased. Siis oli ka võimalus lasta enda eest palvetada ja soovida oma isiklikule kristlaseks olemisele palvetuge.
Tagasiside lehti kursuse kohta laekus kümme. Kõik kümme märkisid, et neile oli kursusest abi kristliku usu põhitõdede avastamisel ja nad hindasid kursuse heaks või väga heaks. Peaaegu kõik olid valmis seda kursust oma sõbrale soovitama (80%) ning veelgi enam taheti Piiblit koos edasi uurida (90%).
Teemasid, mille käsitlemist oleks oodatud, aga mis selle kursuse käigus jutuks ei tulnud, eriti välja ei toodud, kuid ühe inimese poolt oli soovitud siiski Püha Vaimu üle arutamist. Kõige põnevamate teemadena oli märgitud Jeesuse olemuse käsitlust ja selle tõestuslikku aspekti, samuti meie maailma tulevikku ning kristlaseks olemist – kõik need kolm teemat olid võrdselt kahel korral meelisteemadena märgitud.
Mitmed noored olid märkinud, et neile pakkusid huvi kõik teemad, näiteks oli kirjutatud: “Igal korral oli midagi uut ja põnevat” või “Algus oli minu arvates parim, aga võib-olla tundus see mulle nii, sest ootused ei olnud kõrged, aga kui tulin, siis said juba ootused kõrgeks, sest ei olnud “stampjutlus”.”.
Kursuse “Avasta kristlus” teoreetiline osa on küll selleks korraks läbi, kuid praktikaosa jätkub. Kristlasena elamist õpime iga päev, aga kursuse erilise osana oli meil ette nähtud ühine reis. Tagasiside lehtede täitmine oli ühtlasi ka hääletus selle üle, kuhu reisima minna. Valida oli Austria ja Tšehhi vahel ning viimane kogus 90% häältest. Niisiis, kui Jumal lubab, siis sõidame 5. oktoobril Riiga, anname seal õhtul kontserdi ja ööbime seal ning järgmisel hommikul vara jätkame teed Tšehhimaa suunas, et jõuda hilisõhtuks Cesky Tesini linna, kus meid ootavad meie sealsed kaasusklikud.

Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.”
Matt. 28.19-20
16. aprillil toimus üleeestiline misjonipäev. Nii nagu Jumala Vaimu väljavalamist on võrreldud vihmaga, nii saime meiegi sel hommikul tunda taevast sadavat vihma, aga ka Jumala Vaimu puudutust oma südametele. Kuulsime nelja tunnistust, üleskutset ja eestpalvet nende inimeste pärast, kes vajavad päästet. Neile, kes on juba Jumalat tundma õppinud, loeti 2. Korintose 3.3.
On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi
valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava
Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele
südamelaudadele.
Selle aasta misjoniraamatuks on Doug Batchelor’i “Jeesuse jalge ees”.
Meie eestpalvetes on ikka need inimesed, kes loevad vaimulikke raamatuid ja saavad nende kaudu tunnistuse Jumalast.
Jumala riik
Jumala riik ei tule välist tähelepanu äratades. Jumala armu evangeeliumi ennastsalgav olemus ei saa iialgi olla kooskõlas ilmaliku meelsusega. Need kaks põhimõtet on üksteist välistavad. «Maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast, et seda tuleb ära mõista vaimselt» (1.Kor.2,14)
Riik, mille alamana Jeesus maa peal elas, oli paheline ja inimest rõhuv. Kõikjal valitses karjuv ülekohus: väljapressimine, sallimatus ja julmus. Ometi ei üritanud Kristus uuendada ühiskonda. Ta ei rünnanud ametkondlikke ebakohti ega mõistnud hukka rahvavaenlasi. Ta ei astunud vahele võimukandjate tegevusele. Tema, kes on meie eeskuju, hoidis end lahus maisest võimust — mitte sellepärast, et Ta oleks olnud ükskõikne inimeste kannatuste suhtes, vaid sellepärast, et olukorra lahendus ei peitunud inimlikes ja välistes ümberkorraldustes. Ainus tõhus abi oli puudutada inimsüdant ja muuta see.
Kristuse riiki ei kuuluta välja seadusandliku võimuorgani otsus või maailma suurmeeste nõukogu; Tema riigi rajamine toimub siis, kui inimhinge istutatakse Püha Vaimu vahendusel Kristuse iseloom. «Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad Tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast» (Joh.1,12.13). See on ainus võim, mis saab inimkonda õilistada. Selle töö teostab inimlike vahendajate kaudu Jumala Sõna.
Jumala riigi töö ei sõltu tänapäevalgi neist, kes taotlevad maisete valitsejate ja inimlike seaduste tuge, vaid neist, kes kuulutavad inimestele Tema nimel vaimulikke tõdesid, mille ellurakendamine paneb nende vastuvõtjad koos Paulusega tunnistama: «Ma olen ühes Kristusega risti löödud! Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees» (Gal.2,19.20). Siis tahavad nad töötada inimeste heaks nii nagu Paulus, kes ütles: «Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!» (2.Kor.5,20).
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Kristuse mäejutlus – teie olete maa sool
Jeesus on oma õpetustes kasutanud väga kujundlikku keelt. Ajal, mil raamatuid polnud või olid need kirjarullide näol vähe kättesaadavad, hoolitses meie Issand oma järgijate eest, et vaimulikud tõed neile paremini meelde jääksid. Just sellest eesmärgist johtus Tema rikkalik mõistukõnede kasutamine ja keele ülim kujundlikkus.
Väljendit „maa sool” pole võimalik kasutada otseses tähenduses, sest maa ja sool ühendatuna ei kanna ilmselt mingit vilja. Minu praktikas on sool väga hea vahend kõnniteeplaatide vahelt umbrohu tõrjumiseks. Parema arusaama annab aga tõlge, kus „maa sool” on seotud väetisega, mis maale õiget rammu annab ja selle tõeliselt viljakandvaks muudab.
Millise „väetisena” Jeesus meid näha soovib, sellest mõtiskleme koos laupäeval 09. märtsil kell 11.00 adventkoguduse jumalateenistusel.