10-päevane palveaeg 2018
Avaldatud 18.12.2017
Tere tulemast, kümne päevane palveaeg 2018! Me oleme nii tänulikud, et saame uut aastat alustada palvega. Möödunud aastal on Jumal teinud mitmeid imesid läbi meie palve ning paastumise. Püha Vaim on toonud äratust, pöördumist, kirge misjonitöö vastu ning parandanud suhteid. Tõesti, palve on äratuse sünnikoht!
Palveaja teema: meie ülempreester
2018. aasta kümne päevase palveaja jooksul vaatleme Vana Testamendi ülempreestri ametiriietust ja töövahendeid ning otsime kokkupuutepunkte meie eludega. Palveaja jooksul leiame nii mõnegi vaimse õppetunni, mida sümboliseerib preestri ametiriietus.
Kõik, mida ülempreester kandis, pidi olema terve ja laitmatu. Tema kaunis ametiriie kujutas Jeesuse Kristuse kui suure eeskuju iseloomu. Jumalale oli vastuvõetav ainult täiuslikkus nii riietuses kui käitumises, nii sõnades kui meelsuses. Jumal on püha ning Tema au ja täiuslikkus peab paistma igast maisest teenistusest. Ainult täiuslikkus võis õigesti esitada taevase teenistuse pühadust. ( Ellen G White, „Ajastute igatsus“, lk 709)
Kõik, mis oli seotud ülempreestri riietuse ja käitumisega, pidi vaatajale andma mulje Jumala ja Tema teenistuse pühadusest ning Temale ligineva inimese käest nõutavast puhtusest. (Ellen G White, „Patriarhid ja prohvetid“, lk 351)
Loengud lae alla:
10-päevane palveaeg 2018
Palvetõotused 2018
Uussünd
Usk Kristusesse kui maailma Lunastajasse nõuab valgustatud ja südame kontrolli all olevat mõistust, mis oskab taevast varandust märgata ja hinnata. Seda usku ei saa lahutada meeleparandusest ega iseloomu muutumisest. Uskumine tähendab evangeeliumi aarde leidmist ja vastuvõtmist koos kõigi sellega kaasnevate kohustustega.
“Kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” ( Jh 3:3) Inimene võib oletada ja ette kujutada, kuid ilma ususilmata ei näe ta varandust. Kristus andis oma elu, et kindlustada meile see hindamatu aare, kuid ilma uuestisünnita usu kaudu Tema veresse ei saa ükski hukkuv hing andestust ega mingit varandust. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Rada, mille Kristus on märgistanud
Kristlik elu tähendab enamat, kui paljud arvavad. See ei koosne tervenisti tasadusest, kannatlikkusest, alandlikkusest ja lahkusest. Need omadused on olulised, kuid vaja on ka julgust, jõudu, energiat ja sihikindlust. Rada, mille Kristus on ära märgistanud, on kitsas enesesalgamise rada. Sellele rajale astumiseks ning läbi raskuste ja probleemide edasi tungimiseks on vaja inimesi, kes pole nõrgukesed.
Vaja on visasid inimesi, inimesi, kes ei oota, et nende tee tasaseks tehakse ja kõik takistused kõrvaldatakse, inimesi, kes innustavad värske agarusega rõhutud tööliste nõrgenevaid jõupingutusi, inimesi, kelle süda on kristlikust armastusest soe ja kelle käed on tugevad tegema Meistri tööd. EGW “Tervise teenistuses”