Kristuse mäejutlus – ära tapa!
Inimese elus on asju, mis näivad olevat nii üheselt mõistetavad. Ja on asju, mis on kihilised nagu sibul. Käsk “Ära tapa” näib Kümnes käsus olevat päris lihtne: pole kellegi pihta püssi lasknud, väitsa vibutanud ega kurikaga vastu pead palli mänginud – ongi asi korras. Kuid Jeesuse käsitlus sellest käsust toob välja seaduse kihilisuse, selle sügavutimineva laiahaardelisuse, mis võtab ära võimaluse läheneda sellele “meri-põlvini” suhtumisega. Loomulikult ei räägi Jeesus siin kärbsepaberi ja hiirelõksu kasutamisest. Seda kihti ei maksa seadusest “Ära tapa” otsida. Fookuses on siin inimestevahelised suhted. Jeesus püüab hea seista, et need suhted oleksid rajatud samale vundamendile, millele on rajatud inimese ja Jumala suhted. Aga mida meie Issandal selle süvitsimineva teema kohta öelda oli, seda vaatleme koos meie jumalateenistusel 27. aprillil kell 11.00. Kõik on oodatud!
Kogudus
Meid on ääretult kallilt lunastatud. Ainult selle lunastushinna suuruse abil võime hoomata selle tagajärgi.
See maa, mille pind on niiskunud Jumala Poja pisaratest ja verest, on kavandatud kandma paradiisi kallihinnalisi vilju. Jumala rahva elus peavad ilmnema Tema Sõna tõed täies hiilguses ja kütkestavuses. Oma rahva vahendusel saab Kristus ilmutada Tema iseloomu ja kuningriigi põhimõtteid.
Kogudus on Jumala silmis väga kallihinnaline. Ta austab seda mitte välise paremuse pärast, vaid siira vagaduse pärast, mis eristab teda maailmast. Ta hindab kogudust selle põhjal, kuidas koguduse liikmed kasvavad Kristuse tundmises ja edenevad vaimulikus kogemuses.
Kristus soovib saada oma viinamäelt pühaduse ja isekusetuse vilju. Ta ootab sealt armastuse ja headuse põhimõtteid. Kogu kunsti ilu ei ole võrreldav selle meelelaadi ja iseloomu iluga, mida Kristus soovib oma järelkäijates esile tuua. Armu õhkkond, mis usklikku sisimalt ümbritseb ning Püha Vaim, kes töötab tema mõtteis ja meeltes, muudavad ta elu elulõhnaks ning Jumal saab tema tööd õnnistada.
Olgu kogudus kasvõi kõige vaesem oma maal ning ilma igasuguse välise veetluseta, kuid kui selle liikmetel on Kristuse iseloomu põhimõtted, on neil südames ka Tema rõõm. Inglid ühinevad nende jumalateenimisega. Tänulikest südametest tõusevad ülistus ja tänu Jumala juurde nagu healõhnaline ohver.
Issand soovib, et me hindaksime suurt lunastusplaani, mõistaksime, et Jumala lapseks olemine on meie väärtuslik eesõigus ning et me elaksime Tema palge ees sõnakuulelike ja tänulikena. Ta soovib, et teeniksime Teda rõõmsa meelega “uues elus” (Roomlastele 6:4). Ta tahaks näha meie südant õhkumas tänust selle pärast, et meie nimed on kirjutatud Talle eluraamatusse ja et võime heita kõik oma mured Tema kätte, kes kannab meie eest hoolt. Ta innustab meid rõõmustama selle üle, et oleme Issanda pärisosa, et Kristuse õigus on Tema pühade valge rüü ning et meil on õnnis lootus meie Päästja tulekule.
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.
Ühtsus Kristuses
Kristuse armastus ei piirdu teatud inimklassiga. Ta samastab end iga inimlapsega. Ta sai maise pere liikmeks selleks, et meie võiksime saada taevase perekonna liikmeks. Ta on Inimese Poeg, ja seega iga Aadama poja ja tütre vend. Tema järelkäijad ei peaks end eraldama hukkuvast maailmast enda ümber. Nad on osa inimkonnast ning taevas peab neid nii patuste kui pühade vennaks. Kristuse armastus hõlmab ka eksijad ja patused; iga lahke tegu, millega püütakse julgustada eksinut, iga halastustegu on tehtud otsekui Kristusele.
Taevased inglid läkitatakse teenima neid, kes pärivad õnnistuse. Me ei tea veel, kes on pärijad, sest pole veel selgunud, kes võidab ja jagab pühade pärisosa; kuid taeva inglid käivad maa risti ja põiki läbi ning lohutavad kurbi, kaitsevad ohusolijaid ja võidavad inimeste südamed Kristusele. Kedagi ei põlata, kellestki ei mööduta. Jumal ei tee vahet isikute vahel. Ta hoolitseb võrdselt kõikide inimlaste eest. EGW “Ajastute igatsus”
Ole oma valikus kindel
Issand ei sunni inimesi õiglaselt elama, halastust armastama ja alandlikult Jumalaga käima. Ta seab inimeste ette hea ja halva ning teeb selgeks, missugused on ühe või teise eluviisi tagajärjed. Kristus kutsub meid: “Tulge minu järel.” Kuid meid ei sunnita kunagi Tema jälgedes käima.
Kui me seda teeme, siis sihiliku valiku tulemusena. Kui me näeme Kristuse elu ja iseloomu, tärkab meis tugev soov olla iseloomult Tema sarnane ning me püüame Issandat tundma õppida, sest Tema on kindel nagu koit. Siis hakkame mõistma, et “õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud.” (Õp 4:18) EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
