Üks tervik
On neid, kes tunnistavad, et usuvad ja õpetavad Vana Testamendi tõdesid, põlates samas Uut. Kuid Kristuse õpetusi eemale lükates näitavad nad, et ei usu seda, millest patriarhid ja prohvetid on rääkinud. “Kui te usuksite Moosest,” ütles Kristus, “siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust.” (Jh 5:46) Järelikult pole isegi nende Vana Testamendi õpetustes tõelist väge.
Paljud, kes ütlevad, et usuvad ja õpetavad evangeeliumi, on samasuguses eksituses. Nad jätavad kõrvale Vana Testamendi kirjutised, mille kohta Kristus lausus: “Need on, mis tunnistavad minust.” (Jh 5:39) Vana hülgamisega hülgavad nad tegelikult ka Uue, sest mõlemad on terviku lahutamatud osad. Vana Testament heidab valgust Uuele ja Uus Vanale. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Piiblisalm
“Me käime usus, mitte nägemises.” (2Kr 5:7)
Suundanäitav mõttetera
Vaata üles läbi pilvede Õiguse Päikese poole. EGW “Pilk ülespoole”
Üleskutsuv tsitaat Piiblist
“Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!” (Lk 6:36)
Riik, mis jääb püsima
Taanieli ja Ilmutusraamatus selgitatud rahvaste tõusust ja langusest tuleb meil õppida, kui väärtusetu on pelgalt väline ja ilmalik au. Kui täielikult on hävinud Babüloonia võim ja toredus, mille sarnast ei ole maailmas sellest ajast peale nähtud ning mis tolle aja inimestele näis nii püsiv ja kestev. See kadus “nagu rohu õieke.” (Jk 1:10) Samuti kadusid Meeda-Pärsia ning Kreeka ja Rooma riigid. Ja nii hävivad kõik, mille aluseks ei ole Jumal. Ainult see püsib, mis on Tema plaanide kohane ja väljendab Tema iseloomu. Tema põhimõtted on ainsad, mis meie maailmas on püsivad.
Kui uurime hoolega Jumala eesmärgi täitumist rahvaste ajaloos ja neis ilmutustes, mis puudutavad tulevasi sündmusi, aitab see meil hinnata nii nähtavate kui nähtamatute asjade tõelist väärtust ning õppida mõistma elu tõelist mõtet. Vaadeldes ajalikke asju igaviku valguses, võime Taanieli ja tema kaaslaste sarnaselt elada selle heaks, mis on tõeline, õilis ja püsiv. Kui me selles elus õpime järgima meie Issanda ja Päästja kuningriigi põhimõtteid – selle õnnistatud kuningriigi, mis püsib igavesest ajast igavesti – võime olla Tema tulekul valmis sinna kolima. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Ärge otsige Teda hauast
Kui paljud on tänapäeval jüngrite sarnased! Kui paljud kordavad Maarja lootusetut hüüatust: “Nemad on minu Issanda ära viinud … ja me ei tea, kuhu nad ta on pannud!” Oo, kui paljudele võiks öelda Õnnistegija sõnadega: “Miks sa nutad? Keda sa otsid?” Jeesus on nende juures, kuid nende pisaraist tuhmunud silmad ei seleta Teda. Ta kõneleb neile, kuid nad ei mõista.
Tõstke üles norguvajunud pea, avage silmad nägema Teda ja kõrvad kuulma Tema häält! “Minge kiiresti ja jutustage Tema jüngritele, et Ta on üles tõusnud.” Ärge käskige neil vaadata Joosepi uude hauda, mida sulges suur kivi ja pitseeris Rooma pitser. Kristust ei ole seal. Ärge vaadake tühja hauda. Ärge leinake nagu need, kes on lootusetud ja abitud. Jeesus elab ja kuna Ta elab, elame ka meie. Tõusku meie tänulikest südametest ja pühast tulest puudutatud huultelt rõõmus laul: “Kristus on üles tõusnud!” Ta elab, et paluda meie eest. Haara sellest tõotusest kinni, siis on see sinugi jaoks kindel hingeankur. Usu, ja sa saad näha Jumala au. EGW “Ajastute igatsus”
Andestus Kristuse teenete kaudu
Inimesed võivad öelda: “Ma annan andeks kõik, mis sa minu vastu oled teinud”, kuid nende andestus ei kustuta ühtki pattu. Ent Kolgatalt kostab kõikvõimas hääl. “Mu poeg, mu tütar, sinu patud on sulle andeks antud.” Üksnes neil sõnadel on vägi ja see äratab tänulikus südames tänu. Meil on Vahemees. Andestuse jaoks on ainult üks tee ja see tee on alati avatud ning selle kaudu valatakse meie peale rikkalikult jumalikku halastust ja andestust. …
Kristusel ei olnud endale lepitust vaja. See oli inimese jaoks, kõik inimese heaks. … Tema hingepiina sügavus oli võrdväärne Tema iseloomu väärikuse ja suursugususega. Me ei mõista ega taipa veatu Jumala Talle kannatuste suurt valu enne, kui tunneme, kui sügavast august meid välja tõmmati ja kui ränk on patt, milles inimkond süüdi on ning haarame usus kinni täielikust ja terviklikust andestusest.
Siin jäävad tuhanded hätta. Nad ei usu tõeliselt, et Jeesus andestab neile isiklikult. Nad ei võta Jumalat tema sõnast. Ta on kinnitanud meile, et Ta on ustav, tõotades meile andestada ja jääda oma Seaduse juurde. Tema halastus ei ole mingis mõttes puudulik. Kui ahelas oleks üks puudulik lüli, siis oleksime lootusetult oma pattudes hukkunud. … Selles pole ühtki viga, mitte ühtki puuduvat lüli. Oo, kallis lunastus! Miks me ei rakenda seda olulist tõde täielikumalt oma ellu? Kui selge see on, et Jumal andestab Kristuse pärast meile – mulle, just mulle – sel hetkel, mil me Teda elavas usus palume, uskudes, et Ta on täielikult suuteline seda tegema. EGW “Pilk ülespoole”
Piiblisalm
“Ingel ütles mulle: “Kirjuta: Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmasöömaajale.” Ta ütles mulle: “Need on Jumala tõelised sõnad.”” (Ilm 19:9)