Tsitaadid armastusest Pauluse kirjades kogudustele
Piiblis Pauluse kirjades kogudustele on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Paulus avardab armastuse mõistet ja selgitab, milline peaks olema inimeste omavaheline armastus.
- Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge heasse! (Rm 12:9)
- Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud. (Rm 13:8)
- Sest käsk: „Sa ei tohi rikkuda abielu, sa ei tohi tappa, sa ei tohi varastada, sa ei tohi himustada”, ja mis tahes muu käsk on kokku võetud selles sõnas: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Rm 13:9)
- Armastus ei tee ligimesele kurja. Nii on armastus Seaduse täitmine. (Rm 13:10)
- Sest kogu Seadus sisaldub täielikult ühes lauses: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Gl 5:14)
Näide Moosese elust
Mäel Jumala seltsis viibitud pika aja kestel oli Moosese näol peegeldunud jumaliku ligioleku auhiilgus. Mooses ei teadnud mäelt alla laskudes, et tema näol sädeles ikka veel eriline valgus.
Selline valgus säras ka Stefanose näost, kui ta kohtu ette viidi; kui “kõik Suurkohtus istujad temale otsa vaatasid, nägid nad tema palge olevat otsekui ingli palge.” (Ap 6:15) Kui Aaron ja rahvas Moosest nägid, “kartsid nad temale ligineda”. Märgates nende segadust ja hirmu, kuid teadmata selle põhjust, julgustas Mooses neid tema juurde tulema. Ta kinnitas neile, et Jumal oli tõotanud lepituse ja võtab nad taas oma armu alla. Inimesed tajusid Moosese hääles armastust ja hellust ning lõpuks julges üks neist talle läheneda. Liiga aupaklikuna selleks, et kõnelda, osutas ta vaikides Moosese näole ning seejärel taeva poole. Suur juht mõistis nüüd nende mõtteid. Oma süüd tundvaina ja jumalikku meelepaha ikka veel osaks arvavaina ei suutnud rahvas taevast valgust taluda. Kui nad oleksid olnud Jumalale sõnakuulelikud, oleks see valgus täitnud neid hoopis rõõmuga. Süütundega kaasneb hirm. Patust vaba inimlaps ei püüa end taevase valguse eest varjata.
Moosesel oli neile palju rääkida; nende hirmu mõistes asetas ta oma näole katte iga kord, kui ta pärast jutuajamist Jumalaga leeri tagasi pöördus. Selle hiilgusega tahtis Jumal sisendada Iisraeli meeltesse oma käsu püha, ülevat olemust ning Kristuse kaudu ilmutatud evangeeliumi au. Mäel olles sai Mooses Jumalalt lisaks käsulaudadele kuulda ka lunastusplaanist. Mooses mõistis, mismoodi osutasid Juuda riigi ajajärgul kõik sümbolid Kristuse ohvrile, ja tema näol säras nii Kolgatalt kiirgav taevane valgus kui ka Jumala käsu aulikkus. Selline jumalik valgus kajastas süsteemi aulikkust, mille nähtavaks vahemeheks oli Mooses kui ainsa tõelise Vahemehe esindaja.
Auhiilgus, mis peegeldus Moosese näol, kujutab õnnistusi, mida Jumala käske pidav rahvas Kristuse vahendusel saab. See näitab, et mida lähedasem on meie ühendus Jumalaga ja mida selgemalt tunneme Tema nõudmisi, seda täielikumalt muutume jumaliku kuju sarnaseks ja seda rohkem saame osa jumalikust iseloomust. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Oma minale surnud
Inimloomus püüab alati end väljendada. Inimene, kes on Kristuses täiuslikuks tehtud, peab kõigepealt saama tühjendatud uhkusest ja eneseusaldusest. Siis on hinges vaikus ja Jumala hääl on kuuldav. Siis leiab Vaim takistamatu sissepääsu. Lase Jumalal endas ja enda kaudu tegutseda. Sel juhul saad öelda koos Paulusega: “Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus.” (Gl 2:20) Meil ei ole võimalik jõuda Jumala ideaalini meie jaoks enne, kui oma mina on altarile toodud, enne kui laseme Pühal Vaimul end jumaliku sarnasuse järgi vormida ja kujundada.
Niisugune elu peab meil olema, et Kristuse nimel tegutseda ja meil peab olema seda “ülirohkesti”. Jumal puhub selle elu igasse inimesesse, kes oma minale sureb. Ent vajalik on täielik oma minast lahtiütlemine. Kui seda ei toimu, veame endaga kaasas seda, mis hävitab meie õnne ja kasulikkuse.
Issandal on vaja mehi ja naisi, kes võtaksid oma igapäevaellu jumaliku eeskuju valguse, mehi ja naisi, kelle sõnad ja teod näitavad, et Kristus elab nende südames ning õpetab ja juhib neid. Tal on vaja palveinimesi, kes üksinda Jumalaga heideldes saavutaksid võidu oma mina üle ja läheksid siis välja teistele jagama seda, mida nad on väe Allikast saanud. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Õnnistegija tervitajad
Hommikumaa targad olid näinud taevas salapärast helendust sel ööl, mil Jumala au valgustas Petlemma künkaid. Kui valgus kadus, ilmus nähtavale särav täht, mis jäi taevasse. Kuna see ei olnud kinnistäht ega planeet, äratas nähtus suurimat huvi. Targad ei teadnud, et see oli kauge särav inglihulk. Ometi tundus neile, et tähel oli nende jaoks eriline tähtsus. …
Tarkade kaudu juhtis Jumal Juuda rahva tähelepanu oma Poja sündimisele. Võõramaalaste küsitlused Jeruusalemmas, rahva huvi tõus ning Heroodese kadedus, mis äratas preestrite ja rabide tähelepanu, suunasid inimeste mõtted prohvetikuulutustele Messiast ja sellele suurele sündmusele, mis oli just toimunud. …
Hommikumaa targad olid esimeste seas, kes tervitasid Õnnistegijat. Nende and oli esimene, mis asetati Tema jalgade ette. Milline teenimise eesõigus avanes neile selle anni kaudu! Jumalat austab alati armastavast südamest antu. Kui oleme andnud Jeesusele oma südame, siis kuuluvad ka meie annid Temale. EGW “Ajastute igatsus”








