Kristuse mäejutlus – teie olete maailma valgus
Kas te olete kunagi üritanud tomatit ja kurki kasvatada keldris ilma valguseta? Kindlasti räägib teie kogemus sellest, kui lootusetu see üritamine oli. See on nii enesest mõistetav, et kõik meie ümber vajavad valgust. Ega meie endigagi see teisiti pole. Päikest täis päeval on meeleolu mitu korda parem kui sombuse ilmaga. Samuti meie iga-aastane kogemus kevade ja suve ootamisel – aastast aastasse korduv ring, millest me mitte kunagi ei väsi. Ikka ootame seda aega, milles laulusõnade järgi “lõputult pikk on päev…”

Rohkem kui oodatu
Kristus võttis enesele inimlikkuse ja elas siin maa peal puhast, pühitsetud elu. Sellepärast on ta saanud kohtumõistja ameti. Tema, kes on kohtumõistja positsioonil, on Jumal lihas. Missugune rõõm on tunda Temas ära meie Õpetaja ja Lunastaja, kellel on ikka veel ristilöömisest jäljed, millest säravad auhiilguse kiired annavad lisaväärtuse kroonidele, mille lunastatud Tema käest saavad – neist samadest kätest, mis olid õnnistades välja sirutatud jüngrite kohale, kui Ta taevasse läks. Seesama hääl, mis ütles: “Vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni”, tervitab lunastatuid Tema juurde saabumisel.
Tema, kes andis oma väärtusliku elu nende eest, Tema, kes oma armuga ajendas nende südant kahetsema, kes äratas neid mõistma kahetsuse vajadust, võtab nad nüüd oma rõõmupeole vastu. Oh, kuidas nad Teda armastavad! Nende lootuse täitumine on lõputult aulisem, kui nad oskasid oodata. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Igavese päeva valguses
Jumala armu puhastav mõju muudab inimese sünnipärase iseloomu. Lihaliku meelega inimestele ei ole taevas soovimisväärne. Nende sünnipärast, pühitsemata südant ei kütkesta see puhas ja püha paik. Kui neil olekski võimalik sinna saada, ei leiaks nad seal endale midagi meelepärast. Kalduvused, mis lihalikku südant juhivad, tuleb Kristuse armu läbi alla suruda, enne kui langenud inimene on kõlblik astuma taevasse ja tundma rõõmu puhaste, pühade inglite seltskonnast.
Kui inimene sureb patule ja äratatakse uuele elule Kristuses, täidab jumalik armastus tema südant, tema arusaamisvõime on pühitsetud; ta joob rõõmu ja tunnetuse ammendamatust lättest ning igavese päeva valgus paistab ta jalgteele, kuna temaga on pidevalt elu Valgus. EGW “Apostlite teod”