Heldemeelsete õnnistus
Kui inimlik kaastunne seguneb armastuse ja heldemeelsusega ning saab Jeesuse Vaimuga pühitsetud, siis võib see teha palju head. Need, kes arendavad heldemeelsust, ei tee üksnes head teistele ega ole õnnistuseks neile, kelle osaks head teod saavad, vaid nad saavad kasu ka endale, kui avavad südame tõelise heldemeelsuse leebele mõjule.
Helde meelsus on taeva meelsus. Kristuse ennastohverdav armastus on ilmnenud ristil. Inimese päästmiseks andis Ta kõik, mis Tal oli, ja seejärel andis Ta ka iseend. Kristuse rist kõnetab iga Päästja järelkäija heldemeelsust. Seal illustreeritud põhimõte on anda, anda. Selline on kristliku elu õige vili, mis ilmneb tegelikus helduses ja heades tegudes. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Päästmise rõõm
Meie Päästja rõõm seisnes langenud inimese ülestõstmises ja lunastamises. Selle eest ei pidanud ta kalliks isegi oma elu, vaid talus risti häbist hoolimata. Samuti on inglid hõivatud tööga teiste õnne heaks. See on nende rõõm. See, mida omakasupüüdlik süda peaks alandavaks – nende aitamine, kes on armetud ja viletsad, igati madalal tasemel, nii iseloomult kui ühiskondlikult positsioonilt –, on patuta inglite töö. Kristuse ennastohverdava armastuse vaim valitseb taevast ja on taevaliku õnne põhiolemus. Sama vaim peab olema ka Kristuse järelkäijail selles töös, mida nad teevad.
Kui südames valitseb Kristuse armastus, on see nagu hea lõhn, mida ei saa varjata. Selle püha mõju tunnevad kõik, kellega me kokku puutume. Kristuse Vaim südames on nagu allikas kõrbes, mis voolab kõike värskendades ja innustab neid, kes hukkumas, jooma eluvett. EGW “Tee Kristuse juurde”
Nimi peopesas
Jeesus ei vabanda patte, vaid osutab patukahetsusele ja usule, ning tõstab andestust nõudes üles oma haavatud käed Isa ja pühade inglite ees, öeldes: “Ma tunnen neid nimepidi. Olen märkinud nad oma peopesadesse.” “Jumala meelepärased ohvrid on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal!” (Ps 51:19) Kristus katab ustava oma õigusega, et esitada kogudust oma Isale “austatuna, nii et tal ei oleks laiku ega kortsu ega muud sellesarnast.” (Ef 5:27) EGW “Suur võitlus”
Rõõmsad uudised
Me peame olema Jumalale palju lähedasemad. Meie igapäevaelus peab olema palju vähem iseennast ning palju rohkem Jeesust Kristust ja Tema armu. Me elame selle maailma ajaloo olulisel perioodil. Kõigi asjade lõpp on lähedal, ajaliiv saab varsti otsa, peagi öeldakse taevas: “See on sündinud!” “Püha pühitsegu ennast veel enam”, “kes on rüve, saagu veelgi rüvedamaks”. (Ilm 21:6, 22:11)
Ülejäänud, kes puhastavad oma hinge tõele kuuletudes, saavad katsumustes jõudu, näidates pühaduse ilu ümbritseva ärataganemise keskel. Jeesus ütleb, et kõik need on Ta “märkinud oma peopesadesse”. (Js 49:16) Nad on igavene hävimatu mälestus. Me soovime praegu usku, elavat usku.
Armsad, Issand tuleb. Suunake oma mõtted ja pead üles ning rõõmustage. Võiksime mõelda sellele, et need, kes kuulevad rõõmsaid uudiseid, kes väidavad, et armastavad Jeesust, saavad täidetud kirjeldamatu ja täieliku rõõmu ja auhiilgusega. EGW “Pilk ülespoole”
Ükski palve ei lähe kaduma
Ükski siiras palve ei lähe kaduma. Taevakooride kiidulauludest ümbritsetud Jumal kuuleb nõrgima inimolevuse hüüdeid. Me valame oma südamesoovid välja salajases kambris, me sosistame palveid teed kõndides ning meie sõnad jõuavad universumi Valitseja trooni ette.
Need võivad olla inimkõrvale kuuldamatud, kuid need ei hääbu vaikusesse ega kao toimetuste saginas. Miski ei saa lämmatada hinge igatsust. See tõuseb kõrgemale tänavamürast ja rahvahulga segadusest, üles taevastesse õuedesse. Me kõneleme Jumalaga ja meie palvet kuuldakse. “Issand, kõik mu igatsus on sinu ees, ja mu ohkamine pole peidetud sinu eest.” (Ps 38:10) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
