Kes otsib, see leiab
Jumalapilt – kas pilt Jumalast? Ei! Jumalat pole keegi silmast silma näinud. Seetõttu oleks pilt Jumalast üksnes kunstniku fantaasia vili. Selliste piltide kultuslikel eesmärkidel valmistamise on Jumal Kümnes käsus keelanud. Jumalapilt on seega lihtsalt meie seesmine, tunnetuslik arusaam sellest, kes on Jumal. See oli üks Jeesus Kristuse sihipärane eesmärk esitada inimesele õigesti Taeva Jumalat. Sellest teemast ei lähe Ta ka Mäejutluses mööda.
Samas tekstis räägib Jeesus ka inimesest, kes on kohtunud oma elus nähtamatu Jumalaga. Kuidas reageerib inimene, kui ta on mõistnud elava Jumala reaalsust ja enda seesmist ja välist mannetust.
Au Jumalale kõrges!
Petlemma sündmus on ammendamatu teema. Selles peitub “Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavus”. (Rm 11:33) Me imetleme Lunastaja ohvrit, kui Ta vahetas taevase trooni sõime vastu ning austavate inglite seltskonna loomade vastu laudas. Inimlikule uhkusele ja isekusele esitab Tema elu sügava väljakutse. Jumal lubas oma Pojal tulla kibedama võitluse ja hirmsaimate ohtude keskele, selleks et meie laste elutee võiks kulgeda turvaliselt. “Selles on armastus!” Imestage, taevad, ja hämmastu, maa!
Maa vaikib ja taevas kummardub kuulama laulu:
“Au Jumalale kõrges
ja maa peal rahu inimeste seas,
kellest Temal on hea meel!”
Oo, kui inimkond vaid lubaks heliseda endas sellel laulul! Jeesuse sündimisel öeldud sõnad, siis kõlanud viis, peab paisuma ajaloo lõpu eel ja kõlama maailma äärteni. Siis, kui tõuseb Õiguse Päike, kelle tiibade all on paranemine, kõlab sama laul suure hulga huulilt otsekui vete kohin: “Halleluuja, meie Kõikväeline Jumal on võtnud kuningliku valitsuse enda kätte”. (Ilm 19:6) EGW “Ajastute igatsus”
Looda Igavese Jumala peale!
Piiratud inimmeel ei suuda täielikult haarata Igavese Jumala olemasolu, väge, tarkust ja tegusid. Piiblist loeme: “Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigekõrgema täiuseni? Need on kõrgemad kui taevad – mida sina suudad teha? Sügavamad kui surmavald – mida sina sellest tead? Nende mõõt on pikem kui maa ja laiem kui meri!” (Ii 11:7-9) Ka kõige sügavama mõistusega inimesed maa peal ei suuda täielikult mõista Jumalat. Inimesed võivad pidevalt uurida ja aina juurde õppida, kuid ikka laiub ees piiramatu teadmisteväli. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Kes on väljavalitud?
“Õndsad on need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ning nad võiksid minna väravaist linna sisse!” (Ilm 22:14) Mis puutub inimese lõplikku pääsemisse, siis on öelduga väljendatud ainus väljavalimine, mille esitab Jumala Sõna.
Iga inimlaps, kes otsib tõsimeelselt ja aktiivselt päästet, on väljavalitud. Väljavalitud on inimene, kes varustab end evangeeliumi sõjariistadega ning võitleb head usuvõitlust. Väljavalitud on see, kes valvab ja palvetab, kes uurib Piiblit ning põgeneb kiusatuse eest. Väljavalitud on see, kes on usus püsiv ja kuuletub igale sõnale, mis lähtub Jumala suust. Lunastus on teostatud kõikide eest, kuid lunastusest saavad osa ainult need, kes on täitnud tingimused. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Milles seisneb pühadus
Pühadus ei ole vaimustus, vaid tahte täielik allutamine Jumala tahtele. Pühadus tähendab elada igast sõnast, mis lähtub Jumala suust, täita meie taevase Isa tahtmist, usaldada Jumalat katsumustes – nii pimeduses kui valguses – kõndida usus ja mitte nägemises, toetuda Jumalale tingimusteta usaldades ning hingata Tema armastuses. EGW “Apostlite teod”
Headuse ringkäik
Vaadeldes Jeesust, näeme me, et meie Jumala suurim au peitub andmises. “Ma ei tee iseenesest midagi,” ütles Jeesus, “elav Isa on mind läkitanud ja mina elan Isa läbi.” “Ma ei otsi au endale, vaid au Temale, kes mind läkitas.” (Jh 8:28; 8:50; 7:18) Nendes sõnades väljendub kogu universumi elu seadus.
Kristus sai kõik Isalt, ent Ta võttis vastu selleks, et anda. Samuti on kogu taevas Jumala teenistuses kõikide loodud olevuste heaks; armastatud Poja kaudu voolab Isa elu kõikidele; Poja kaudu pöördub see tänu ja rõõmsa teenimise armastava voona tagasi kõige Algallikana. Selliselt saab Kristuse kaudu headuse ringkäik täiuslikuks ning esitab suure Andja iseloomu, elu seadust. EGW “Ajastute igatsus”








