Egiptlaste uskmatus
Kõigist rahvastest, keda Piibli ajalugu nimetab, salgasid egiptlased kõige jultunumalt elava Jumala olemasolu ning eirasid Tema käske. Ükski monarh polnud julgenud taeva autoriteedile avalikumalt ja ülbemalt vastu hakata kui seda tegi Egiptuse vaarao. EGW “Suur võitlus”
Ja seejärel Mooses ja Aaron tulid ning ütlesid vaaraole: “Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Lase mu rahvas minna, et nad kõrbes peaksid mulle püha!” Aga vaarao vastas: “Kes on Issand, et peaksin kuulama ta sõna ja laskma Iisraeli ära minna? Mina ei tunne Issandat ega lase ka Iisraeli ära minna!” (2Ms 5:1.2)
Selgitav mõttetera armastusest
Tsitaadid õndsatest Vanas Testamendis
Piiblis Vanas Testamendis on kirjakohad, mis räägivad, milline inimene on õnnis. Jumal teeb enda poolt kõik, et inimene võiks õnnis olla. Ta annab selleks ka soovitused, kuidas õndsaks saada ja jääda.
- Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist; nad käivad sinu palge valguses, Issand. (Ps 89:16)
- Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib. (Ps 34:9)
- Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. (Ps 84:6)
- Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest, Issand päästab ta õnnetuse päeval. Issand hoiab teda ja peab teda elus; teda kiidetakse õndsaks maa peal. (Ps 41:2.3)
- Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes. (Ps 65:5)
- Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi! (Ps 119:1)
Ustavalt töötades
Jeesuse Kristuse usk tähendab midagi enamat kui lihtsalt rääkimist. Kristuse õigus hõlmab puhastel, omakasupüüdmatutel motiividel tehtud õigeid, häid tegusid. … Kristus tuli tegema oma Isa tahet. Kas me sammume Tema jälgedes? Kõik, keda nimetatakse Kristuse nimega, peaksid jätkuvalt püüdlema Tema lähedasema tundmise poole, et nad võiksid kõndida nii nagu Tema ning teha Kristuse tegusid.
Meil tuleb täita kohustused, mis Jumal meie teele asetab mitte kuiva, masendava tööna, vaid armastuse teenistusena. Tooge oma töösse oma kõrgeimad võimed ja tunded ning te leiate, et nendega koos tuleb Kristus. Tema ligiolek muudab töö kergeks ning süda täitub rõõmuga. Sa asud siis tööle kooskõlas Jumalaga, ustavuses, armastuses ja pühendumises. Peame saama siirateks, puhtsüdamlikeks kristlasteks, kes teevad ustavalt meie kätte usaldatud tööd. EGW “Elu tänasel päeval”
Selgitav tsitaat Piiblist
Paasapüha
Iisraeli rahva kõik tulevased sugupõlved pidid kord aastas pidama suure vabastamise mälestuseks püha. Tulevastel aastatel seda püha pühitsedes pidid iisraellased jutustama oma lastele lugu päästmisest, nagu õhutas Mooses.
Paasapüha pidi olema nii mälestuslik kui ettetähenduslik. Mälestuspühana viitas see Egiptusest vabastamisele, ettetähenduslikuna suunas aga mõtted suurele päästmisele, mil Kristus vabastab oma rahva patuorjusest. Paasatall sümboliseeris Jumala Talle – meie ainsat pääsemislootust. Apostel ütleb: “Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7) Üksnes paasatalle tapmisest polnud küllalt, talle verd tuli võida uksepiitade külge. Sarnaselt sellele peavad Kristuse vere teened saama osaks inimesest. Ei piisa uskumisest, et Kristus suri maailma eest. Meil tuleb uskuda, et Ta suri isiklikult meie eest. Ja meil tuleb Tema lunastava ohvri teened enda jaoks vastu võtta. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema ja igaveseks eluks vilja kandma.
Vilja mulla sisse külvamisega kujutab Kristus ohvrit, mille Ta tõi meie lunastamiseks. “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure,” ütleb Ta, “siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Samamoodi kannab Kristuse surm vilja Jumala riigi heaks. Sarnaselt taimeriigi seadustega on Tema surma tulemuseks elu.
Kõik, kes kannavad vilja Kristuse kaastöölistena, peavad kõigepealt langema maha ja surema. Elu peab heidetama maailma vajaduse vagudesse. Enesearmastus ja omakasupüüdlikkus peavad kaduma. Kuid eneseohverduse seadus on samas enese alalhoiu seadus. Maa sisse maetud seeme kannab vilja ning see külvatakse omakorda maha. Niimoodi mitmekordistub saak. Põllumees säilitab vilja nii, et viskab selle ära. Ka inimese elus tähendab andmine elamist. Elu, mida säilitatakse, on see elu, mis on tasu ootamata antud Jumala ja inimeste teenimiseks. Need, kes oma elu selles maailmas Kristuse pärast ohverdavad, hoiavad seda igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Head mõtted
Kristuse seesmine tundmine teeb inimese kõlblikuks võtma vastu elukrooni, mis ei kao. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”
