Astudes kindlale kaljule
Kui inimene asetab oma jalad kõvale Kaljule Jeesusele Kristusele kui oma alusele, siis saab ta kõigi teadmiste, kogu tarkuse ja vaimuliku võimekuse Allikast väe anni, et kõik võiksid teada, kummale poolele ta kuulub – kas käske pidavate või käske rikkuvate poolele. Tema kohal lehviv vürst Immaanueli lipp kaotab kõik ebakindluse ja annab kõigile mõista, et me peame Jumala käske ning et meil on Jeesuse Kristuse tunnistus. /…/
Kristuse veetlus on kõike rahuldav ning Kristuse Jeesuse kaudu saame õiguse pärisosale, mis on rikkumatu, rüvetamata ning ei kao. Tema arm osutub kõikvõimeliseks. Jeesuse kaastunne ja armastus paluvad, meelitavad ja kutsuvad meid Tema jälgedes käima, Issandat tundma õppima, kuni me teame, et Tema tulek on kindel nagu koit. EGW “Pilk ülespoole”
Sõna elu muutjana
Piiblis on ilmutatud Jumala tahe. Jumala Sõna tõed on Kõigekõrgema mõtted. Inimene, kes muudab need tõed osaks oma elust, saab igas mõttes uueks looduks. Talle ei anta küll uut mõistuse jõudu, kuid kõrvaldatakse pimedus, mis teadmatuse ja patu läbi on varjutanud inimese arusaamist. Sõnad “ma annan teile uue südame” tähendavad ühtlasi “ma annan teile uue mõistuse”. Südame muutusega kaasneb alati kindel veendumus kristlikest kohustustest ning arusaamine tõest. Inimene, kes pöörab Pühakirjale hoolikat, palvemeelset tähelepanu, saavutab selge arusaamise ja tervikliku tunnetuse, sest Jumala poole pöördumisega saavutab ta intelligentsuse kõrgema taseme.
Piibel sisaldab põhimõtteid, millel põhineb tõeline vaimusuurus ja õitseng nii üksikisiku kui ka terve rahvuse tasandil. Riik, mis annab vabaduse Piibli levimisele, annab rohelise tee inimeste mõistuse arengule ja avardumisele. Pühakirja lugemine paneb valguse särama pimeduses ning Jumala Sõna uurides leitakse eluandvaid tõdesid. Inimeste eludes, kes järgivad Sõna õpetusi, toimub elujõu ja õnne jätkuv voolamine, mis on õnnistuseks kõigile, kes nendega kokku puutuvad. EGW “Elu tänasel päeval”
Julgustav tsitaat Piiblist
“Ole vahva ja tugev! Ära kohku ja ära karda, sest Issand, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!” (Jos 1:9)
20.-22. juunil Põltsamaa vaimulik lastelaager 5-10aastastele
20.-22. juunil toimub 5-10aastastele lastele Põltsamaa vaimulik lastelaager “Meie laevaretk”.
Tegemist on linnalaagriga, kuhu ootame kõiki lapsi toredalt aega veetma. Laager on tasuta!
Laagrit korraldavad Seitsmenda Päeva Adventistide lastetöö õpetajad.
Lisainfo:
Kalle Daniel, tel: 56612596 – laste- ja noortetöö juht
Marta-Liina Põldaru: 5028351
Palume Teil eelnevalt tutvuda laagri päevakavaga ja siis registreerida laps laagrisse.
9.30 laagri algus, tutvumismängud, lastejutt
10.30 näidendi tutvustus, rollide jagamine
11.30 lõunasöök
12.30 näidendi harjutamine/lauluharjutus pausidega
14.50 snäkk
15.00 meisterdamine
16.00 laagri lõpp
9.30 mängud, lastejutt
10.00 väljasõit ratsatallu
12.30 lõunasöök
13.30 näidendi harjutamine/lauluharjutus pausidega
15.15 snäkk
15.30 mängud
16.00 laagri lõpp
11.00 saabumine kirikusse, kostüümide selgapanek
11.10 jumalateenistus näidendi ja laulude ettekandmisega
12.45 lõunasöök laagrilistele ja nende vanematele
13.45 perekondlikud mängud kiriku hoovis
Facebooki üritus: https://www.facebook.com/events/755761359960839/
Registreerimine: sda.ee/laager
Piiblisalm
“Kes loodab Issanda peale, seda ümbritseb heldus.” (Ps 32:10b)
Koguduse linnalaagris keskenduti tänavu laevaretkele
Põltsamaa adventkogudus korraldas ka tänavu oma linna lastele suvise linnalaagri, seekord kandis laager pealkirja „Meie laevaretk“ ning see vältas 20.–22. juunini. Osales veidi üle 30 lapse, umbes pooled neist olid koguduse lapsed.
Laagri üks korraldajaid Vallo Põldaru sõnas, et kolme päeva sisse mahtus igasuguseid tegevusi ja et läbivaks teemaks oli laeva ja merereisiga seotu. „Tavaliselt alustasime hommikut vaimuliku looga sellest, kes su laevas on, mis nad teevad, mis on nende ülesanded. Iga laps sai ülesande, mida nad hoolega täitsid.“ Laevalugudes kasutati ära nii Noa laeva lugu Piiblist kui ja Christopher Columbuse laevaretki maailma avastamisel. „Teisele laevaretkele andis Hispaania kuningas talle rohkem laevu ja ka ülesande, et mine räägi inimestele Jeesusest. Columbus ka tundis tegelikult Jeesust ja tahtist Temast teistele rääkida,“ mõtiskles Vallo.
Päeva jooksul olid erinevad meisterdustegevused, ise ehitati laeva ja vikerkaart. Laagris oli ka vaikne nurk kiriku lasteklassis, kus sai teha käelisi tegevusi. „Tüdrukutele meeldis seal väga, mõni oli seal isegi mitu tundi pärast laagri lõppemist. Kui meie koristasime, siis nemad valmistasid käepaelu,“ ütles Vallo.
Laagri kestel valmistuti laupäevaseks jumalateenistuseks, mis oli suuresti laste teha, oli näidend ja palju laule. „Õppisime tundma Noa laeva lugu ja lastel olid erinevad rollid, Noa ja tema perena osalesid ka Mikk ja Adeele. Vaatasime koos ka laagri pilte. Lastele meeldis ja vanematele meeldis.“
Laagris oli ka fotosein, kus sai teha meeleolupilte. Fotoseina juures oli laevakuju ja mullimasin. Vabal ajal võtsid lapsed omal algatusel ette erinevaid huvitavaid tegevusi: jalgpall, kettagolf, batuudihüpped, puu otsas ronimine. „Kui mõni plaanitud tegevus algas, pidime lapsi aia pealt kokku hüüdma,“ ütles Vallo.
Reede hommikul käidi ratsatalus, lapsed said tutvuda hobuste eluga ja sai ka sõita, nii hobuse seljas kui ka vankriga. Hobutalu külastamine oli samuti laagri teemaga seotud, kuna vanasti võeti retki ette ka hobustega.
Laagri keskne teema oli laevareisi meeskonna koostöö tähtsus ja vahendid, mis aitavad eesmärgini jõuda. Vallo kirjeldas, et tal oli terve esimese päeva seljas päästevest ja alles kolmandal päeval selgus, miks. „Vastuse said nad alles kolmandal päeval. Ja see pani mind mõtlema, et samasugune ülesanne on meil kristlastena: paista silma ja luua olukordi, et küsitaks: miks? Meil on maailma kurjuse vastu olemas päästerõngas, meil on teadmised ja töövahendid, et uppuvaid inimhingi päästa. Meil tuleb inimesi Noa sarnaselt laevale kutsuda kuni viimase hetkeni. Ja kõik senised lastelaagrid on näidanud, et läbi laste ja nende uudishimulikkuse saab seda teha iga kogudus.”
Vallo mõtiskles küsimuse üle, miks sellist laagrit teha. „Kuna me teeme seda juba kolmandat aastat, siis me teame, et see annab väga hea võimaluse jõuda linnainimesteni, kes niisama kirikusse ei tuleks. Eesmärk on pakkuda lastele vahvat keskkonda ja see on võimalus tutvustada, mida me kirikus igal nädalal teeme. Tutvustasime ka askeldajate tegevust ja oma kirikut. Elu on näidanud, et linnalaagrist jäävad umbes pooled lapsed askeldajate tundi käima, nii tuleb 5–6 last aasta peale juurde. Ja samuti on lapsevanemaid, kes on huvitatud Piibli tõdedest, on inimesi, kes on hakanud käima väikegruppides Piiblit uurimas. See kõik on alguse saanud lastelaagrist ja seeme on kasvama pandud. See seeme ei kasva niisama, seda pinnast tuleb kohandada, seda tuleb teha sõprusega ja hoolimisega nii laste kui ka vanemate suhtes. See on Jumala usaldamise ja järgimise protsess.“
Ohvritall
Kui Jeesus tuli Jordani äärde, et lasta ennast ristida, tajus Johannes Temas sellist iseloomupuhtust, millist ta polnud kunagi enne tajunud ühegi inimese juures. /…/
Johannest liigutas sügavalt see, kui ta nägi Jeesust palvesse põlvitamas ja pisarsilmil Isalt kinnitust anumas. Kui Jumala auhiilgus Jeesust ümbritses ja hääl taevast kõlas, mõistis Johannes, et see oli märk, mille Jumal oli tõotanud. Ta mõistis, et oli ristinud maailma Lunastaja. Püha Vaim tuli Tema peale ning osutades käega Jeesusele, hüüdis ta: “Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!” (Jh 1:29)
Mitte keegi kuulajatest ja ka ütleja ise ei tajunud sõnade “Jumala Tall” tähendust. Mooria mäel oli Aabraham kuulnud oma poja küsimust: “Isa … kus on ohvritall?” Isa vastas: “Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg.” (1Ms 22:7.8) Jääras, mille Jumal varus Iisaki asemele, nägi Aabraham sümbolit Temast, kes pidi surema inimeste pattude eest. Püha Vaimu läbi oli Jesaja kasutanud Päästja kohta sama kujundit: “Teda … viiakse tappa nagu lammas … aga Jehoova laskis meie kõigi süüteod tulla Tema peale.” (Js 53:7.6) Kuid Iisraeli rahvas polnud mõistnud seda õpetust. Paljud neist pidasid paganate eeskujul Jumalale toodud ohvreid andideks, mille kaudu nad lootsid lepitada jumalust. Jumal soovis õpetada neile, et Tema armastus andis anni, mis lepitab inimesed Temaga. EGW “Ajastute igatsus”
Üleskutsuv tsitaat Piiblist
“Olgem siis tänulikud, et me saame kuningriigi, mis ei kõigu, ja teenigem seepärast Jumalat talle meelepäraselt allaheitlikkuse ja aukartusega.” (Hb 12:28)