Inglite teenistus
Me peaksime palju paremini mõistma inglite teenistust. Oleks kasulik meeles pidada, et taevased inglid teevad kaastööd iga tõelise Jumala lapsega. Valguse ja väe nähtamatu armee on alandlike ja tasaste käsutuses, kes Jumala tõotusi usuvad ja nendele toetuvad. Keerubid ja seeravid ning kõik võimsad inglid seisavad Jumala paremal käel. EGW “Apostlite teod”
Lepitusohver
Jeesus tunneb iga hinge olukorda. Mida suurem on patuse süü, seda enam vajab ta Päästjat. Tema jumaliku armastuse ja kaastundega täidetud süda sirutub kõige rohkem selle poole, kes on lootusetult vaenlase püünistesse takerdunud. Jeesus allkirjastas inimkonna vabastamise dokumendi oma verega.
Jeesus ei taha, et need, keda on nii kalli hinnaga ostetud, saaksid vaenlase kiusatuste mängukanniks. Ta ei taha, et meist jagu saadakse ja me hukkuksime. Tema, kes talitses lõvisid koopas ja käis ustavate tunnistajate kõrval lõõmavates leekides, on samamoodi valmis meie heaks tegutsema, et alistada kõik halb meie olemuses. Ta seisab praegu armualtari ees, esitades Jumala ees nende palveid, kes soovivad Tema abi. Ta ei pöördu kõrvale nutvast kahetsejast. Ta andestab heldelt kõigile, kes tulevad Temalt andestust ja ennistamist otsima. Ta ei räägi kellelegi kõike, mida Ta võiks avaldada, vaid Ta palub igal väriseval hingel olla julge. Kes tahab, võib hoida kinni Jumala tugevusest ja teha Temaga rahu ning Jumal teeb temaga rahu. EGW “Tervise teenistuses”
Järgnedes Jeesusele
Kui lohutav on mõte, et meie puudused liigutavad Jeesust! Teda on kõigis asjus kiusatud nagu meidki ning meile on tagatud täpselt õige abi, nii et kui me ainult astume Jeesuse jalajälgedes, oleme kaitstud. Ta pühitses tee, mida mööda Tema jalad astusid. Me kuuleme Tema kutsuvat häält: “Järgnege mulle. Mina olen maailma Valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud.” (vt Mt 4:19; Jh 8:12; 16:33)
Kristuse võit maailma üle oli tegelik kogemus. Kui suurepärane on Tema armastus meie vastu, kui Ta kutsub meid enda juurde kõigi meie kannatuste, kitsikuste, murede ja kimbatustega, kinnitades, et Ta aitab meid. Ta toob meie ellu tervise ja rõõmu. Kui paneme oma käe Jeesuse Kristuse kätte, asetab Ta meie jalad tugevale kaljule, paremale alusele, kui meil kunagi varem on olnud. Ta teeb meid oma jõu abil tugevaks ja töötab koos meie jõupingutustega. EGW “Pilk ülespoole”
Uue südame palumine
Sa oled oma patud üles tunnistanud ja need südames hüljanud. Sa oled otsustanud end temale pühendada. Nüüd mine tema juurde ja palu, et ta peseks ära patu ja annaks sulle uue südame.
Siis usu, et ta seda teeb, sest ta on seda tõotanud. Kui Jeesus maa peal elas, õpetas ta meid uskuma, et saame selle anni, mida Jumal on tõotanud, ja see ongi meie päralt. EGW “Tee Kristuse juurde”
Meie ainus Päästja
Kristus on sinu eest võitnud. Ta on ainus, kes saab olla pädev Päästja. Tal on taevane tarkus, suutlikkus ja vägi. Tema võib seista maailma ees imelise Nõuandja, vägeva Jumala, Igavese Isa ja Rahuvürstina. EGW “Pilk ülespoole”
Olenemata olukorrast
Inimene, kes südamest toetub Jumalale, jääb kõige suurema tuleproovi hetkel samasuguseks nagu ta on heaolu ajal, mil talle paistab Jumala ja inimeste soosingu valgus. Usk sirutub nähtamatu poole ja haarab kinni igavestest väärtustest.
Taevas on väga lähedal neile, kes kannatavad õiguse pärast. Kristus tunneb huvi samade asjade vastu kui tema ustav rahvaski. Ta osaleb pühade kannatustes. Kes iganes tõstab käe Tema äravalitute vastu, tõstab käe Tema vastu. Sama vägi, mis on lähedal vabastama kehalisest hädast või ahastusest, on lähedal, et päästa suuremast kurjast. See aitab Jumala sulasel säilitada meelepuhtus kõigis olukordades ning saavutada võit jumaliku armu läbi. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Lunastaja eeskuju
Kui Jeesus oli maa peal, õpetas ta oma jüngreid palvetama. Ta suunas neid oma igapäevaseid vajadusi Jumalale esitama ja kõik mured tema hoolde jätma. Tema kinnitus, et nende palved kuulda võetakse, on kinnitus meilegi.
Jeesus ise, elades inimeste keskel, palvetas sageli. Meie Lunastaja samastas end inimestega nende vajadustes ja nõrkustes, sai anujaks, palujaks, kes otsis oma Isalt värskeid tugevusevarusid, et võiks minna uue jõuga vastu oma kohustustele ja katsumustele. Ta on meie eeskuju kõiges. Ta on vend meie nõrkustes, “kõiges kiusatud nagu meiegi”, kuid kuna ta oli patuta, siis tema loomus põrkus tagasi kurjast, ta talus patu maailmas hingevõitlust ja -piina. Tema inimlikkuse tõttu oli palve talle vältimatuks vajaduseks ja samas ka eesõiguseks. Ta leidis lohutust ja rõõmu ühendusest oma Isaga. Kui inimeste Päästja, Jumala Poeg, tundis vajadust palve järele, kui palju enam peaksid nõrgad patused surelikud tundma tulihingelise, püsiva palve paratamatust. EGW “Tee Kristuse juurde”
