Näe Loojat Tema loomingus
Me ei suuda Jumala au ja majesteetlikkust õigesti väljendada. See on väljendamatu. Kuid me võime tunda rõõmu Jumala vaatlemisest ja Tema kohalolu tunnetamisest. Me võime teada Temast kõike, mida inimolevused suudavad taluda.
Ära mitte kunagi söanda astuda ühtki sammu sinnapoole, et asetad Jumala loodud asjad Tema asemele. “Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma au ja austust ja väge, sest Sina oled loonud kõik, kõik olev on loodud Sinu tahtmise läbi!” (Ilm 4:11) EGW “Pilk ülespoole”
Elades armastuses
Jumala armastus on rõõmu ja rahu ammendamatu allikas. See on sama kestev kui igavik. Selle lõppematust varust võib iga hing rahuldatud saada. See armastus on Jumala armastus, mis tegutseb hinges muutva väega, täiustades kristlikku iseloomu ja võimaldades inimestel saada osa jumalikust loomusest. See elava armastuse ja elu hoovus voolab maailma Kristuse kaudu. EGW “Pilk ülespoole”
Õiglased korraldused
Oma püha käsu eeskirjades on Jumal andnud inimestele täiuslikud juhised eluks. Ta on öelnud, et see käsk, milles ei ole muudetud ühtki tähekest ega märgikest, säilitab oma kehtivuse ajastute lõpuni. Kristus tuli tegema käsku suureks ja võimsaks. Ta näitas, et selle aluseks on armastus Jumala ja inimeste vastu ning et kuulekuses käsu nõuetele seisnebki inimese kohustus. Oma eluga andis Ta eeskuju kuulekusest Jumala käsule. Mäejutluses näitas Ta, kuidas selle nõuded ulatuvad palju kaugemale välistest tegudest ning haaravad südame salajasi mõtteid ja motiive.
Käsk, kui sellele kuuletutakse, juhib inimesi hülgama “jumalakartmatu elu ja maailma himud” ning elama “mõistlikult ja õieti ja jumalakartlikult praegusel maailmaajastul.” (Tt 2:12) EGW “Apostlite teod”
Seaduse muutumatus
Palju on neid, kes väidavad, et Kristuse surmaga tühistati Seadus, kuid sellega räägivad nad vastu Kristuse enda sõnadele: “Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma.” (Mt 5:17)
Kristus andis oma elu selleks, et lunastada inimese üleastumine Seadusest. Kui Seadust oleks saanud muuta või tühistada, siis ei oleks Kristus pidanud surema. Ta austas Jumala Seadust oma maapealse eluga. Oma surmaga pani Ta selle maksma. Ta andis oma elu ohvriks, mitte Jumala Seaduse hävitamiseks, mitte madalamate standardite loomiseks, vaid selleks, et säiliks õiglus, et Seadus oleks ilmutatud muutumatuna ja et see võiks püsida igavesti. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Jumala Sõna kujundab mind
Oma tõotustes ja hoiatustes peab Jeesus silmas just mind. Jumal armastas maailma niivõrd, et Ta andis oma ainsa Poja, et mina – uskudes Temasse – ei hukkuks, vaid saaksin igavese elu. Jumala Sõnas jutustatud kogemused peavad saama minu kogemusteks. Palved ja tõotused, õpetused ja hoiatused kuuluvad mulle. “Ma olen ühes Kristusega risti löödud; nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.” (Gl 2:19.20)
Kui usk niiviisi võtab vastu ja omastab tõe põhimõtted, siis saavad need osaks minust ja muutuvad minu elu liikumapanevaks jõuks. Jumala Sõna vormib siis mõtted ja kujundab iseloomu. EGW “Ajastute igatsus”
