Palvenädal 6.-13. november 2021
Viimase aja sündmuste kohta kasutatakse sageli sõna enneolematu. Kunagi varem ei ole maailma tabanud nii dramaatilised ja meie elu väga palju mõjutavad sündmused sellise suhteliselt lühikese aja jooksul. Pidevalt on tunne, et kohe juhtub midagi vapustavat, kuid tulevikuennustused on hägused ja ebakindlad. Kui üldse on olnud sellist aega, mil seitsmenda päeva adventistid peaksid kuulutama Püha Vaimu väes kolme ingli sõnumit, mis on kirjas Ilmutusraamatu 14:6–12, siis on see praegu. Meile on öeldud, et ei ole olulisemat tööd, kui kuulutada „hukkuvale maailmale viimast hoiatussõnumit“.
Selle aasta palvenädala kestel süveneme neisse üliolulistesse sõnumitesse, mille keskmes on Jeesus Kristus ja Tema õigus ja Tema soov sellest, et me tajuksime täie tõsidusega, kui oluline on viia oma elu täielikku ühendusse Temaga.
Seitsmenda päeva adventistide kogudus on prohvetlik liikumine, mille Jumal kutsus ellu maa ajaloo erilisel ajal, et kuulutada erilist sõnumit, mille sai anda üksnes sel ajal – see on Ilmutusraamatu kolme ingli sõnum.
Nüüd on aeg uurida neid sõnumeid, paluda avatud südamega Jumala juhtimist ja pühendada ennast täielikult Temale, öeldes: „Mina lähen kuulutama kolme ingli sõnumit!“
Õnnistagu Jumal sind väga eriliselt, kui sa veedad sel üleilmsel palvenädalal Temaga aega.
Ted N. C. Wilson
Seitsmenda päeva adventistide koguduse peakonverentsi president
Lae endale loengud alla siit!
Usk ja Jumala Sõna
Kellel on Kristuse usk, selles ilmneb see eluandev, küllastav põhimõte ning elav ja toimiv vaimu energia. Igavese nooruse värskus, vägi ja rõõm on silmnähtavad. Süda, mis võtab vastu Jumala Sõna, ei ole nagu aurustuv lomp ega katkine veenõu, mis kaotab oma vara. See on nagu mägioja, mida toidavad ammendamatud allikad ja mille jahedad sädelevad veed voolavad kivilt kivile, värskendades väsinud, janust ja raske koorma all ägavat inimest.
“Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist” (Js 12:3) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Haridus ja tarkus
Need, kes taotlevad haridust teadustes, kuid ei ole omandanud õppetundi, et Jumala kartus on tarkuse algus, tegutsevad abitult ja lootusetult ning kahtlevad kõige reaalsuses. Nad võivad omandada hariduse teadustes, aga kui nad ei omanda teadmisi Piiblist ja Jumala tundmist, ei ole neil tõelist tarkust.
Õppimata inimestel, kes tunnevad Jumalat ja Jeesust Kristust, on rohkem kestvat tarkust kui neil kõige haritumatel, kes põlgavad Jumala õpetust. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Jeesuse jälgedes
Paljud peavad suureks eesõiguseks külastada paiku, kus Kristus oma maapealse elu jooksul viibis: kõndida Tema poolt tallatud radu, näha järve, mille kaldal Ta armastas õpetada ning orgusid ja künkaid, mida Ta sageli silmitses. Kuid meil ei tarvitse minna Naatsaretti, Kapernauma või Betaaniasse, et kõndida Jeesuse jälgedes. Me leiame Tema jäljed haigevoodi äärest, viletsast hurtsikust, suurlinna rahvarikastelt tänavatelt ja paigust, kus inimsüda igatseb lohutust. Astume Jeesuse jälgedes siis, kui toimime nii nagu Tema.
Kõik saavad midagi teha. “Vaeseid on ikka teie juures” (Jh 12:8), ütles Jeesus. Keegi ei pea arvama, et tal pole võimalust Jeesuse heaks töötada. Miljonid inimesed suunduvad teadmatusest ja patust aheldatuina hukatuse poole. Nad pole iialgi kuulnud Kristuse armastusest nende vastu. Mida me sooviksime neilt siis, kui meie oleksime nende asemel ja nemad meie asemel? Kõike seda, nii palju kui on meie võimuses, on meie püha kohus teha neile. Kristuse elureegel, mille järgi igaühe üle Jumala kohtus otsus langetatakse, on see:
EGW “Ajastute igatsus”
Kõik kuulub Jumalale
Ka usk on Jumala and. Usk on inimese mõistuse nõusolek Jumala sõnadega, mis seob südame Jumala teenimisega. Ja kellele kuulub inimese mõistus kui mitte Jumalale? Kelle oma on süda, kui mitte Jumala? Usu omamine tähendab anda Jumalale mõistus ja energia, mille oleme Temalt saanud, seega need, kel on usk, ei ole ise mingit au väärt. Need, kes usuvad nii tugevasti taevasesse Isasse, et nad suudavad usaldada Teda piiritu usaldusega, need, kes suudavad usu kaudu vaadata hauast kaugemale igavest reaalsust, peavad tunnistama oma Looja ees:
Ühelgi inimesel ei ole õigust nimetada iseennast enda omaks. Ja kellelgi ei ole midagi head, mida ta saaks enda omaks nimetada. Kõik inimesed ja kõik asjad on Issanda omand. Kõik, mille inimene taeva küllusest vastu võtab, kuulub ikkagi Issandale. EGW “Te saate väe”
Ühenduses Jumala ja üksteisega
Osadus Jumalaga on hinge elu. See pole midagi sellist, mida me ei suuda tõlgendada, ega midagi sellist, mida võiksime ümbritseda kaunite sõnadega, kuid mis ei anna meile tõelist kogemust, et meie sõnadel oleks tõeline väärtus. Osadus Jumalaga annab igapäevase kogemuse, mis teeb tõepoolest meie rõõmu täielikuks.
Need, kel on Kristusega niisugune ühendus, kuulutavad seda vaimus, sõnas ja teos. Kuulutamine on tähtsuseta, kui sõnades ja tegudes ei ilmne hea vili. Üksmeel ja osadus üksteise ja Kristusega – see on vili, mida kannab elava viinapuu iga oks. Puhastatud, uuestisündinud hingel on selge ja arusaadav tunnistus.
Vaimulikus mõttes tähendab Jumala tundmine olla Temaga üks südames ja mõtteviisis, omada kogemuslikku teadmist, pidada aupaklikku osadust Tema kui Lunastajaga. See osadus saab püsida üksnes siira kuulekuse abil. EGW “Pilk ülespoole”
Eeskuju palvetamisel
Mitte kellegi elu ei olnud nii tegevusrohke ja vastutusrikas kui oli Jeesuse elu. Ometi võttis Ta sageli aega palveks! Tema lävimine Isaga oli pidev. Ikka ja jälle leiame Tema maise elu kirjeldusest sõnad: “Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.” “Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.” (Lk 6:12; Mk 1:35)
Pühendanud kogu päeva teiste heaks, tundis Kristus vajadust eemalduda rahvasaginast. Ta tõmbus tagasi elu lakkamatust askeldusest ja tegelemisest abivajajatega ning otsis vaikust, et olla segamatus ühenduses Isaga. Olles inimene nagu meie, oli Ta täiesti sõltuv Jumalast. Varjatud palvepaigas ammutas Ta jumalikku jõudu, et kohata katsumusi ja kohustusi. Patuses maailmas talus Jeesus hingelisi heitlusi ja piinu. Ühendus Jumalaga vabastas Ta muredest, mis Teda rõhusid; siit leidis Ta lohutust ja rõõmu.
Kristuse kaudu jõudis inimkonna hädahüüd halastava Isani. Inimesena viibis Ta põlvedel Jumala trooni ees, kuni Tema inimlikkust kinnitas taevane jõud, mis ühendas inimlikkuse jumalikkusega. Jumalalt saadu andis Ta edasi maailmale. Tema kogemus peab korduma meie elus. EGW “Ajastute igatsus”