Vii lapsed Jeesuse juurde
Kristuse päevil tõid emad oma lapsed Tema juurde, et Ta paneks oma käed õnnistades nende peale. Selle teoga näitasid nad usku Jeesusesse ja südame sügavat muret nende hoolde usaldatud väikeste praeguse ja tulevase heaolu pärast. Kuid jüngrite arvates ei olnud vaja Õpetajat pelgalt laste pärast segada ning kui nad emasid minema saatsid, noomis Jeesus jüngreid ja käskis rahval teha teed neile ustavatele lastega emadele.
See on julgustav õppetund kõigi aegade emadele. Kui nad on teinud parima, mida suudavad oma laste heaks teha, võivad nad lapsed Jeesuse juurde viia. Tema silmis on kallid isegi imikud ema süles. Ja kui emasüda igatseb abi, mida ta teab, et ei suuda ise anda, armu, mida ta ei suuda jagada, ning heidab end ja oma lapsed Kristuse halastusrikaste käte vahele, võtab Ta nad vastu ja õnnistab neid, annab rahu, lootuse ja õnne nii emale kui ka lastele. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Kindlus Kristuses
Kuigi me hindame õnnistuse tõotust, peab meil olema täielik kindlus Jeesuses Kristuses ja me peame uskuma, et Tema teeb õigesti ja annab meile tasu vastavalt meie tegudele. Jumala and on igavene elu, kuid Jeesus soovib, et me ei oleks tasu pärast mures, vaid täidaksime Jumala tahet sellepärast, et nii on õige, vaatamata kogu kasule. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Üksnes Jumala Vaimu läbi
Jumala kogudust ei rajatud inimliku jõu või väega ja inimliku jõu ega väega ei saa seda ka hävitada. Kogudus pole rajatud inimlikule kaljule, vaid Jeesusele Kristusele, igavesele Kaljule “ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.” (Mt 16:18) Jumala ligiolek tagab Tema töö püsivuse. “Ärge lootke vürstide peale, inimlaste peale,” on meile öeldud. (Ps 146:3) “Rahus ja lootuses oleks teie jõud.” (Js 30:15) Jumala suur töö on rajatud õiguse igavestele põhimõtetele ja see ei jookse iial liival. See läheb edasi jõust jõusse.
EGW “Prohvetid ja kuningad”
Näide Paulusest
Paulus oli innukas tõe suhtes, julge Kristust kaitstes, ent viisakusreeglite järgimine ja tõelise peenetundelisuse and märgistasid tema käitumist.
Paulus tõmbas ligi sooje südameid kõikjal, kuhu ta läks, tema hing oli seotud oma vendade hingega. Kui ta neist lahkus, teades ja kinnitades, et nad ei näe tema palet enam iial, täitusid ta vennad kurbusega ja palusid teda sedavõrd siiralt nendega jääda, et ta kuulutas: “Mis te teete, et nutate ja rõhute minu südant?” Tema kaastundlik süda murdus, kui ta nägi ja koges nende kurvastust sel viimasel lahkuminekul. Nad armastasid teda ja tundsid, et nad ei suuda temast lahkuda. Milline kristlane ei imetleks Pauluse iseloomu? Kaljukindel, seistes tõe kaitseks väljas, kuid lapse kombel tundeline ja õrn oma sõprade ringis.
Kõige enam Kristuse-sarnased on need Tema järgijad, kes on kõige lahkemad, kaastundlikumad ja peenetundelisemad. Nende veendumused on kindlad ja iseloom tugev, miski ei suuda heidutada nende usku või kõigutada nende kohusetunnet.
Kristlane arendab endas tasaduse ja alandlikkuse vaimu, ta on rahulik, tähelepanelik teiste suhtes ning heas meeleolus, mida haigus ei riku ning ilmaolud ega tingimused ei kõiguta. Jumala lapsed ei unusta iialgi head teha. Head teod ilmnevad nende juures spontaanselt, sest Jumal on kujundanud nende iseloomu oma armu läbi. EGW “Elu tänasel päeval”
Innukatele palvetele vastatakse
Just siis, kui jõuame elu kitsaskohtadeni, ilmutab Jumal oma väge ja tarkust, vastates innukatele palvetele. Olge kindlad Temas kui palvetekuuljas ja neile vastajas Jumalas. Ta ilmutab end teile isikuna, kes võib aidata igas hädaolukorras.
Tema, kes lõi inimese ja andis talle imelised füüsilised, vaimsed ja vaimulikud võimed, ei astu tagasi, kui on vaja hoida elu, mille Ta on andnud. Tema, kes on meile andnud oma Sõna – elupuu lehed – ei hoia endale teadmisi, kuidas toita inimlapsi, kes on vaimulikus näljas. EGW “Usk, millest ma elan”
