Avaruses
Selle asemel, et elada seal, kus on näha ainult inimeste kätetööd, kus vaatepildid ja helid sisendavad sageli halbu mõtteid, kus rahutus ja segadus toovad väsimust ja erutust, mine sinna, kus saad näha Jumala kätetööd. Leia vaimule rahu looduse ilus, segamatuses ja rahus. Lase pilgul puhata rohelistel väljadel, metsadel ja küngastel.
“Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud, ega lase ennast ka inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, – tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik.” (Ap 17:24-25)
Vaata üles sinisesse taevasse, mida ei varjuta linna tolm ja suits, ning hinga sisse taeva elustavat õhku. Mine sinna, kus sa saad linnaelu meelelahutustest ja lõbustustest eemal pakkuda lastele oma seltskonda, kus sa saad õpetada neid Jumalat tundma õppida Tema kätetöö kaudu ning harjutada rikkumatuks ja kasulikuks eluks. EGW “Tervise teenistuses”
Suur taaskohtumine
Kristus tuleb pilvedel suure auga. Teda saadab tohutu hulk ingleid. Ta tuleb surnuid äratama ja elavaid pühasid muutma aust ausse. Ta tuleb, et võtta endaga need, kes on Teda armastanud ja Tema käsusõnu pidanud. Ta ei ole unustanud neid ega oma tõotust. Üksteisest lahus olnud pereliikmed saavad taas kokku. Kui seisame siin oma kalli inimese põrmu juures, siis mõtelgem ülestõusmisehommikule, mil kõlab Jumala pasun ja ” surnud tõusevad üles kadumatutena ja me muutume”. (1Kr 15:52) Veel pisut, ja me näeme Kuningat Tema aus. Veel pisut, ja Ta pühib pisarad meie palgeilt. Veel pisut ja Ta seab meid “veatuina oma auhiilguse palge ette hõiskamisega”. (Jd 24) EGW “Ajastute igatsus”
Õppetund puust
Puu juurel on kahekordne ülesanne. See peab hoidma oma harudega puud kõvasti maa küljes, kogudes samal ajal endasse vajalikke toitaineid. Nii on ka kristlasega. Kui tema ühendus Kristuse, peatüvega, on täielik, kui ta toitub Tema kaudu, siis voolavad okstesse vaimuliku jõu vood. Kas sellise oksa lehed närtsivad? Mitte iialgi.
Nii kaua kuni hing sirutub Kristuse poole, on väga väike oht, et lehed närbuvad, langevad maha ja kõdunevad. Ja kiusatused, mis võivad tema peale tulla nagu maru, ei kisu tema juuri välja. Tõelise kristlase tegevusmotiivid pärinevad sügavast armastusest oma Lunastaja vastu. Tema kiindumus oma Meistrisse on tõeline ja püha. EGW “Pilk ülespoole”
Valgus Jumalalt
See, kes on omandanud isikliku kogemusega teadmised Jumalast ja Tema Sõnast, on valmis uurima loodusteadust. Kristuse kohta on kirjutatud: “Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus.” (Jh 1:4) Enne pattulangemist olid Aadam ja Eeva Eedeni aias ümbritsetud selge ja kauni valgusega, Jumala valgusega. See valgus valgustas kõike, millele nad liginesid. Nende arusaama Jumala iseloomust ja kätetöödest ei varjutanud miski.
Aga kui nad alistusid kiusajale, siis lahkus valgus neist. Pühaduse rüüd kaotades kaotasid nad valguse, mis oli loodust valgustanud. Nad ei suutnud seda enam õigesti mõista. Nad ei suutnud enam märgata Jumala iseloomu Tema kätetöös. Seega ei suuda inimene tänapäeval ise looduse õpetusi õigesti lugeda. Kui teda ei juhi jumalik tarkus, tõstab ta looduse ja loodusseadused looduse Jumalast kõrgemale. Sestap ongi üksnes inimeste ideed teaduses nii sageli Jumala Sõna õpetustega vastuolus. Kuid nende jaoks, kes võtavad Kristuse elu valguse vastu, on loodus taas valgustatud. Ristilt säravas valguses võime looduse õpetusi õigesti tõlgendada. EGW “Tervise teenistuses”
Rajalt kõrvalekaldumata
Kui heldekäeline oli And, mille Jumal inimkonnale andis. Ta armastas maailma niivõrd, et andis ainusündinud Poja, “et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh 3:16) Issand Jeesus andis oma elu maailma eest, et inimesel võiks olla täiuslik eeskuju. Ta jättis maha oma kuningliku rüü ja krooni ning tuli inimesena maa peale. Teda kiusati kõigis asjus nii, nagu inimest kiusatakse, kuid Ta ei astunud kordagi kõrvale rajalt, mille Ta oli valinud. Teda hoidis Jumala vägi, Teda toetas See, kes tahab olla abiks kõigile, kes Teda armastavad ja Tema käske peavad. EGW “Pilk ülespoole”
“Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat, kes käib tema teedel.” (Ps 128:1)
