Looduslik ilu
Kristus suunab meie tähelepanu looduslikule ilule ja kinnitab, et maa peal kunagi valitsenud kõige suurema kuninga kõige uhkem riietus ei ole võrdne sellega, mida kannab kõige tagasihoidlikum lill. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Igapäevane usk
Me peame jõudma usus kõrgemale tasemele. Meil on liiga vähe usku. Jumala Sõna on meie kinnitus. Me peame võtma selle ja uskuma lihtsalt iga sõna. Selle kindlusega võime nõuda suuri asju ja meile antakse vastavalt meie usule. Kui me alandame oma südame Jumala ees, kui me püüame Kristusesse jääda, siis saame kõrgema, pühama kogemuse.
Tõeline usk tähendab selle tegemist, mida Jumal on käskinud, mitte nende asjade väljamõtlemist, mida Ta ei ole käskinud. Usu vili on õigus, tõde ja halastus. Me peame elama Jumala Seaduse valguses, siis on meie usu ja iga päev uueneva südame viljaks head teod. EGW “Pilk ülespoole”
Õppige minult
“Õppige minult,” ütles Jeesus, “sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele.” Meil tuleb astuda Kristuse kooli, õppida Temalt tasadust ja alandlikkust. Lunastus on protsess, mis kasvatab inimese taeva jaoks. See kasvatus tähendab Kristuse tundmist. See tähendab vabanemist vaadetest ja tavadest, mida on õpitud pimedusevürsti koolis. Inimesel tuleb vabaneda kõigest, mis takistab tal olemast ustav Jumalale.
Kristuse südames, kus valitseb täielik kooskõla Jumalaga, oli ka täielik rahu. Tähelepanuavaldused ei muutnud Teda uhkeks, hukkamõist ja pettumused ei masendanud. Ta säilitas julguse ka siis, kui Talle kõige rängemalt vastu seisti ja julmimalt koheldi. Kuid paljud end Tema järelkäijaiks tunnistavad inimesed on mures ja rahutud; nad kardavad usaldada Jumalat. Nad ei andu Talle täielikult; sest nad kardavad kaotada asju, mida selline andumine eeldab. Ent ilma Jumalale andumiseta ei leia nad rahu.
Enesearmastusega kaasneb rahutus. Kui oleme sündinud ülevalt, on meis sama meelsus, mis oli Jeesusel. Ta oli valmis alanduma selleks, et meie saaksime päästetud. Siis ei taotle me kõrgemaid kohti. Me igatseme istuda Jeesuse jalge ees ja õppida Temalt. Me mõistame, et meie töö väärtus ei seisne maailma ees lokku löömises või oma jõust askeldamises. Meie töö väärtus sõltub sellest, kui palju oleme saanud Püha Vaimu. Jumala usaldamine pühitseb meelsust ja aitab kannatlikkusega võita eluolukordi. EGW “Ajastute igatsus”
Loodus õppevahendina
Jumal innustab meid vaatlema Tema tegusid loodusmaailmas. Ta soovib, et pööraksime oma mõtted kunstliku uurimiselt looduslikule. Me mõistame seda paremini, kui tõstame silmad Jumala mägede poole ja vaatleme seda, mida Tema käed on valmistanud. See on Jumala töö. Tema käsi on vorminud mäed ja seadnud need oma asukohta, nii et need ei liigu muidu, kui ainult Tema käsu peale. Tuul, päike, vihm, lumi ja jää – kõik on Tema tahte teenijad.
Kas võime siis olla üllatunud, et Kristus, kes tegi kõik asjad, valib oma pühamuks vaba looduse, et Ta soovib olla ümbritsetud oma loomistööst?
Jeesus võttis vaimulike õpetuste õppetunnid looduslikest asjadest, mis olid Tema kuulajaile tuttavad. Ta kasutas neid tõe esitamiseks. Ta noppis liiliaid, orgude lilli, ja andis need väikestele lastele ning need väikesed õpetajad kuulutasid Tema Sõna tõde. Jumala Sõna ja meid ümbritseva looduse objektid on meie õpperaamat. Jumal on laotanud meie meelte ette looduse ilu ja Ta jälgib isaliku heameelega ja rõõmuga oma laste rõõmu neid ümbritseva ilu üle. EGW “Pilk ülespoole”
Põltsamaa lastelaagris keskenduti ellujäämisele
6.–8. juulini toimus Põltsamaa adventkoguduse korraldatud laste linnalaager „Meie, ellujääjad!“. Teist suve toimunud laagrisse olid oodatud kõik 5–10-aastased lapsed, kes soovisid osaleda loomingulistes ja seikluslikes tegevustes Jumalaga käsikäes.
Laagris osales 27 last, kellest 9 olid uued osalejad. Laagripäev algas Vallo Põldaru ja laste ühise aruteluga teemal, mida inimene elus püsimiseks vajab. Näiteks kui kaua suudame elada ilma toidu ja veeta. Arutelule järgnesid Helena Nõmmiku eestvedamisel tutvumismängud.
Esimene laagripäev sisaldas ka laulmist, käsikellamängu, jooksu- ja mängupause, fotonurka koos paljude seebimullidega ja herbaariumi meisterdamist kuivatatud taimedest. Lisaks tutvuti näidendistsenaariumiga ja jagati rollid.
Teine laagripäev algas pannkoogihommikuga. Lapsed sõid Raimo Kuusi värskelt küpsetatud pannkooke moosi ja jäätisega. Seejärel arutles Vallo Põldaru taas ellujäämise teemadel, juhtides laste tähelepanu seekord piisava une vajalikkusele. Laagripäeva esimesse poolde mahtus veel muusika ja näidendiproov. Pärast lõunasööki sõideti ühiselt Pajusisse, kuhu tulid ka lapsevanemad.
Pajusi tiigi ääres said lapsed osaleda kolmes tegevuses: Vallo juhendamisel sõita süstaga, Mairo Marmori juhendamisel ronida puu otsa ning Helena Nõmmiku juhendamisel kujundada endale külmkapimagneti, mis sisaldas Piibli kirjakohta „Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind.“ (Js 43:2–3)
Laste- ja noortetöö juht Kalle Daniel tõdes, et ta pole Pajusi tiiki nii madala veetasemega näinudki. Ohutuse mõttes oli see isegi hea, samas said osalejad süstaga vees edukalt sõita ja uurida läbipaistvas vees kasvavaid veetaimi. Päeva lõpus möödus tegevuspaigast signaalide saatel pikk pulmarong, kellele laagrilised rõõmsalt lehvitasid. Laagripäevad lõppesid tagasisidemänguga, mil lapsed said tagasisidestada, mis neile sellel päeval kõige rohkem meeldis.
Laagri viimasel päeval olid laagrilised koos oma vanematega oodatud jumalateenistusele. Lapsed esitasid lastelaule ja käsikellamuusikat, Helena Nõmmik rääkis lastele lastejutuks mõistukõne konnadest ning tutvustas lapsevanematele fotode abil laagris toimunud tegevusi. Samuti oli ta kujundanud osalejaile päevateemalise kavalehe, mis sisaldas ka infot kohaliku koguduse laste- ja noortetöö kohta.
Lapsed esitasid näidendi „Lõvide augus“, mis rääkis loo Taanieli imelisest ellujäämisest. Marta-Liina Põldaru kandis hoolt, et näidendis oleksid erinevad kostüümid ja aksessuaarid, et aidata nii osatäitjail kui ka kuulajail loosse paremini sisse elada.
Kõne pidas Vallo Põldaru, kes keskendus üksildases kohas ellujäämisele, tuues sisse ka vaimuliku mõõtme. „Isegi kui sa oled üksi, siis sa tegelikult ei ole üksi,“ viitas ta Jumalasse uskumise eelisele. Samuti andis ta kuulajaile kolm matkatarkust koos kaaslasega matkamiseks, mis pärinevad Piiblist: „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.“ (1Kr 13:13)
Jumalateenistuse järel olid kõik oodatud aeda, et ühiselt lõunat süüa. Kogu laagri vältel toitlustas laagrilisi maitsvate toitudega perekond Maurer. Päeva lõpetuseks olid laagrilapsed koos oma peredega oodatud väljasõidule Elistveresse, et ühiselt koos aega veeta ja imetleda Jumala loomingut.
Laagris osalenud Melissa (7-aastane) ütles, et talle meeldis laagris kõik. „Sain uusi sõpru ja jäätist palju süüa. Mängudest meeldis kõige rohkem discgolf ja niisama puu otsas ronimine.“
Johanna (8-aastane) tõstis esile süstadega sõitmise ja puu otsas ronimise. „Ka karbi meisterdamine kuivatatud taimedega oli lahe. Mulle meeldis, et laagri teema oli „Ellujääjad!“.“
Helena Nõmmik, tänavuse laagri peavastutaja, sõnas vahetult pärast laagrit: „Olen Jumalalale tänulik selle kogemuse ja võimaluse eest sel aastal laager enda südameasjaks võtta ja tänan kõiki meie laagri tegijaid, vastutajaid ja töötubade läbiviijaid. On hea teha koos asju, kui kõigil on Jumal südames ja kõik tahavad, et laager õnnestuks. Loodan väga, et järgmisel aastal korraldame jälle laagri!“
Olles ustav
Edu selles elus ning pääsemine tulevasse ellu sõltuvad ustavast ja tähelepanelikust suhtumisest väikestesse asjadesse. Jumala töödest väikseim on sama täiuslik kui kõige suurem.
Käsi, mis paigutas maailmad universumisse, vormis ka õrnad aasalilled. Ja nii nagu Jumal on täiuslik oma tegutsemisvaldkonnas, nii tuleb meil olla omas. EGW “Patriarhid ja prohvetid”