Issandalt saadud talendid
Jumal on andnud inimestele laenuks talendid – mõtlemisvõime kasutamiseks, südame oma trooni asupaigaks, kiindumuse teistele õnnistuste jagamiseks ja südametunnistuse patus veenmiseks. Igaüks on Issandalt midagi saanud ja igaüks peab tegema oma osa Jumala töö vajaduste täitmisel. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Nähes kaugemale
Kuigi loodus on patu tõttu moonutatud, ei kõnele see üksnes loomisest, vaid ka lunastusest. Ehkki maa tunnistab needusest ilmselgete kõdunemise märkidega, on see siiski külluslik ja kaunis oma eluandva väe märkidega.
Puud heidavad oma lehed maha ainult selleks, et saada värskema rohelusega rüütatud, lilled surevad, et uues ilus tärgata, ning igas loova väe ilmingus on kinnitus, et me võime saada uueks loodud “tõe õiguses ja vagaduses”. (Ef 4:24) Nii saavad neist looduse objektidest ja toimingutest, mis meenutavad nii elavalt meie suurt kaotust, meie jaoks lootuse kuulutajad.
Sama kaugele kui ulatub kurjus, kostab meie Isa hääl, mis palub oma lastel näha patu olemust selle tagajärgedes, manitseb neid kurja hülgama ja kutsub head vastu võtma. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Tormis
Nii nagu Jeesus toetus usu kaudu Isa hoolitsusele, nii tuleb ka meil toetuda oma Päästjale. Kui jüngrid oleksid tormis Jeesust usaldanud, oleksid nad jäänud rahulikuks. Nende hirm hädaohu korral näitas nende uskmatust. Üritades end päästa, unustasid nad Jeesuse; ja alles jõuetusest meeleheitesse aetuna pöördusid nad Tema poole palvega, et Tema neid aitaks.
Väga sageli kogeme sama, mis Jeesuse jüngrid. Siis kui saabuvad katsumustetormid ja sähvivad välgud; siis, kui lained löövad üle pea, võitleme me tormiga üksi, unustades, et on keegi, kes võib meid aidata. Me toetume oma jõule, kuni kaotame lootuse ja oleme valmis hukkuma. Siis meenub Jeesus, ja kui me hüüame Tema poole, et Tema meid päästaks, ei hüüa me asjatult. Kuigi Ta noomib kurvalt meid uskmatuse ja eneseusalduse pärast, ei jäta Ta meid iialgi vajaliku abita.
Kui Kristus elab meie südames, ei ole meil vaja karta. Elav usk Lunastajasse rahustab elumere ja päästab meid ohust sel teel, kuidas Tema peab parimaks. EGW “Ajastute igatsus”
Omanda varandus
Peaksime iga päev mitu korda võtma aega ning pühendama mõned väärtuslikud silmapilgud palvele ning Pühakirja uurimisele – kasvõi sedavõrd, et ühtainustki teksti meelde jätta. Nii võib hinges püsida vaimulik elu.
Riputage oma sisemaailma saalidesse üles Kristuse kallihinnalised sõnad. Neid tuleb hinnata enam kui kulda või hõbedat. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Rõõmutoov teenimine
Meie Jumal on õrn, halastav Isa. Tema teenimist ei peaks peetama kurvastavaks ega ahastamapanevaks ülesandeks. Issanda teenimine ja tema töös osalemine peaks olema nauding. Jumal ei taha, et tema lapsed, kellele on valmistatud nii suur lunastus, tegutseksid nii, nagu oleks ta vali ja nõudlik töödejuhataja. Ta on nende parim sõber ja kui nad teda teenivad, soovib ta olla koos nendega, neid õnnistada ja lohutada, täita südame rõõmu ja armastusega. Issand soovib, et tema lapsed saaksid lohutust tema teenimisest ja leiaksid tema töös pigem rõõmu kui vaeva. Ta soovib, et need, kes tulevad teda kummardama, võtaksid endaga kaasa väärtuslikud mõtted tema hoolest ja armastusest, et nad võiksid olla rõõmsad igapäevases töös, et neil oleks jõudu talitada kõiges ausalt ja ustavalt. EGW “Tee Kristuse juurde”
Erinevad elutingimused
Ehkki kõik Jumala loodu oli täiuslikkuse kehastus ning kogu Jumala loodud maal ei olnud Aadama ja Eeva õnneks midagi puudu, ilmutas Ta ometi oma suurt armastust nende vastu erilisel viisil ja rajas just nende jaoks aia. Nad pidid kulutama osa oma ajast õnnetoovas töös – aeda harides – teise osa aga ingleid vastu võttes, nende juhtnööre kuulates ning mõtiskledes. Aadama ja Eeva töö ei olnud kurnav. See pakkus neile rõõmu ja suurendas energiat. Kaunis aed pidi olema nende kodu – nende eriline peakorter.
Millised olid elutingimused, mis Igavene Isa oma Poja jaoks välja valis? Eraldatud kodu Galilea küngaste vahel, perekond, kes pidi end elatama ausa, väärika tööga; igapäevane võitlus raskustega; eneseohverdus, kokkuhoid ja kannatlik, rõõmutoov teenimine; igapäevane uurimistund emaga, avatud pühakirjarull põlvedel; vaikne koidiku- või videvikutund kusagil rohelises orus, looduse pühalik mõju, jumaliku loomistöö ja juhtivuse uurimine, hinge läbikäimine Jumalaga – sellised olid Jeesuse varase eluperioodi tingimused ja võimalused. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Olles viljakandev puu
Leebus, tasadus, sallivus, kannatlikkus, rahuliku meele säilitamine, kõigi asjade talumine, kõige lootmine – need on viljad, mis kasvavad kallihinnalise, taevase päritoluga armastusepuu otsas. See puu osutub igihaljaks, kui selle eest hoolitsetakse. Selle oksad ei lange maha, selle lehed ei närtsi. See on kadumatu ja igavene ning saab kogu aeg kastetud taevase kastega. EGW “Tunnistused kogudusele” II
