Rõõm
Meie eesõigus on avada oma süda ja lasta Päästja sisse. Kiitkem Jeesust Tema ligioleku rõõmu eest. Väljendagem Tema armastuse päikesepaistet oma näoilme ja sõnadega. Siis on Tema rõõm meis ja meie rõõm saab täielikuks.
Meie elutöösse puhutakse ülevama elu hingeõhku. See seob meid üksteise ja Jumalaga. Me peame kogema Kristuse armastust. Siis armastame üksteist nii, nagu Kristus armastas meid. EGW “Pilk ülespoole”
Lõpliku valiku teed sina
Jumal ei sunni inimest lahti ütlema uskmatusest. Inimese ette on asetatud valgus ja pimedus, tõde ja vale. Ta peab otsustama kumba vastu võtta. Inimesele on antud võime eristada õigust valest. Jumal ei soovi, et otsustus tuleks teha hetke mulje ajel. Otsustada tuleb tõendite põhjal, hoolika Pühakirja ühe teksti võrdlemise põhjal teisega.
Kes uurib Piiblit palves, sooviga tunda tõde ja sellele kuuletuda, mõistab kirjutatut. Ta hakkab Pühakirja mõistma, sest “kui keegi tahab teha Tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära, kas see on Jumalast.” (Jh 7:17) EGW “Ajastute igatsus”
Omakasupüüdmatult töötades
Kasvame armus ainult siis, kui teeme omakasupüüdmatult just seda tööd, mille Kristus on meile määranud – kui püüame oma võimete kohaselt olla abiks ja õnnistuseks neile, kes vajavad abi, mida meie saame neile anda. Jõud tuleb harjutamisest; tegutsemine on just samasugune elutingimus. Need, kes püüavad kristlikku elu säilitada vaid Jumala armust tulenevaid õnnistusi passiivselt vastu võttes, tegemata midagi Kristuse heaks, sarnanevad neile, kes ainult söövad ega tee tööd. Nagu füüsilises, nii ka vaimses maailmas johtub tegevusetusest mandumine ja laostumine. Inimene, kes keelduks kasutamast oma jäsemeid, kaotaks peagi jõu neid kasutada. Samuti kristlane, kes ei kasuta Jumalalt saadud võimeid, pole mitte ainult võimetu kasvama Kristuses, vaid ta kaotab ka selle jõu, mis tal enne oli. EGW “Tee Kristuse juurde”
Rännukaaslastele
Minu rännukaaslased, viibime veel maiste toimetuste varjude ja möllu keskel, kuid varsti ilmub meie Päästja tooma meile vabadust ja puhkust. Vaadakem usus neid Jumala poolt kirjeldatud õnnistatud tulevase elu pilte. Tema, kes suri maailma pattude eest, avab paradiisi väravad pärani kõigile, kes usuvad Temasse. Varsti on võitlus lõppenud ja võit saavutatud. Varsti näeme Teda, kellesse on keskendunud meie igavese elu lootus. Tema ligiolus näivad selle elu katsumused ja kannatused täiesti tühistena. “Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi.” (Js 65:17)
EGW “Te saate väe”
Ärka Jumalat tundma
Valgus on õnnistus, kõikehaarav õnnistus, mis puistab oma aardeid tänamatule, ebapühale, kõlbeliselt laostunud maailmale. Nii on ka Õiguse Päikese valgusega. Patu, mure ja vaeva pimedusse mähkunud maailma tuleb valgustada Jumala armastuse tundmisega. Ühtki usulahku, ühiskondlikku positsiooni ega inimklassi ei tohi taeva troonilt säravast valgusest välja jätta.
Lootuse ja armu kuulutus tuleb viia maailma otsani. Kes iganes soovib, võib edasi jõuda, kui ta haarab kinni Jumala jõust ja teeb Temaga rahu, ning ta saab rahu. Paganad ei pea enam olema mähitud kesköisesse pimedusse. Hämarus kaob Õiguse Päikese eredate kiirte ees. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Mina olen
Olles inimene, jõudis Kristus inimesteni; olles Jumal, oli Ta seotud Jumala trooniga. Inimese Pojana jättis Ta meile sõnakuulelikkuse eeskuju; Jumala Pojana annab Ta meile jõu sõna kuulda. Kristus oli see, kes ütles Moosesele põõsast Hoorebi mäe juures: “Ma olen see, kes ma olen … Ütle Iisraeli lastele nõnda: Mina olen on mind läkitanud teie juurde!” (2Ms 3:14) Tema oli Iisraeli vabastamise tagatis. Ka siis, kui Ta tuli “inimese sarnasuses”, ütles Ta enese kohta Mina olen. Petlemma laps, alandlik ja tasane Lunastaja on Jumal, “avalikuks saanud lihas”. (1Tm 3:16) Ta ütleb meile: “Mina olen hea karjane”. “Mina olen elav leib”. “Mina olen tee, tõde ja elu”. “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal”. (Jh 10:11; 6:51; 14:6; Mt 28:18) Mina olen iga tõotuse tagatis. Mina olen, ärge kartke.
“Jumal meiega” on meie patust pääsemise tagatis, meile antud kinnitus, et me saame jälle olla sõnakuulelikud taevasele käsule. EGW “Ajastute igatsus”
