Tempel
Jumal on alati soovinud, et iga loodud olevus – nii hiilgav ja patuta seerav, kui ka iga inimene oleks templiks, kus saaks elada Looja. Patu tõttu lakkas inimkond olemast Jumala tempel. Kurjuse poolt pimestatud ja rüvetatud inimsüda ei peegeldanud enam Jumala au. Kuid Jumala Poja lihakssaamisega täitus Taeva eesmärk. Jumal elab inimeses ning päästva armu läbi muutub inimsüda jälle Tema templiks. EGW “Ajastute igatsus”
Õiguse rüü
Jumala ligiolekus võime olla ainult kattega, mille Kristus ise annab. Kristus annab selle katte, oma õiguse rüü igale kahetsevale ja uskuvale hingele. “Ma annan sulle nõu,” ütleb Ta, “osta minu käest tules proovitud kulda, et sa saaksid rikkaks, ning valgeid rõivaid, et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi.” (Ilm 3:18) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Kas jääd seisma aruandluse päeval?
Tõeline kristlane ei luba ühelgi maisel kaalutlusel tulla hinge ja Jumala vahele. Jumala käsul on otsustav mõju kiindumuste ja tegude üle. Kui igaüks, kes otsib Jumala riiki ja Tema õigust, oleks alati valmis Kristuse heaks tegutsema, kui palju kergemaks muutuks tee taevasse.
Kui peetakse silmas üksnes Jumala au, siis kogutakse varandust üles, kus see on kaitstud igasuguse rikkumise ja kahju eest. “Sest kus su aare on, seal on ka su süda.” (Mt 6:21) Jeesus on eeskuju, keda sa püüad jäljendada. Issanda seadus on sulle rõõmuks ning viimsel arveteõiendamisepäeval kuuled sa rõõmustavaid sõnu: “Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!” (Mt 25:21) EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Rahu Kristuses
Püsiv rahu, hinge tõeline hingamine tuleb vaid ühest Allikast. Sellest kõneles Kristus, kui Ta ütles: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” (Mt 11:28) “Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab.” (Jh 14:27) See rahu ei ole midagi niisugust, mida Ta endast eraldi annab. See on Kristuses ning me saame selle vastu võtta ainult Teda vastu võttes.
Kristus on ammendamatu eluläte. Paljud vajavad just selgemaid teadmisi Temast. Neile tuleb kannatlikult ja lahkelt, ent siiski tõsimeelselt õpetada, kuidas saab avada kogu olemuse taeva tervistavale mõjule. Kui Jumala armastuse päikesevalgus valgustab hinge pimenenud soppe, kaob rahutu väsimus ja rahulolematus ning rahuldust pakkuv rõõm annab jõudu vaimule ning tervist ja energiat ihule. EGW “Tervise teenistuses”
Ühenduses Jumala ja üksteisega
Osadus Jumalaga on hinge elu. See pole midagi sellist, mida me ei suuda tõlgendada, ega midagi sellist, mida võiksime ümbritseda kaunite sõnadega, kuid mis ei anna meile tõelist kogemust, et meie sõnadel oleks tõeline väärtus. Osadus Jumalaga annab igapäevase kogemuse, mis teeb tõepoolest meie rõõmu täielikuks.
Need, kel on Kristusega niisugune ühendus, kuulutavad seda vaimus, sõnas ja teos. Kuulutamine on tähtsuseta, kui sõnades ja tegudes ei ilmne hea vili. Üksmeel ja osadus üksteise ja Kristusega – see on vili, mida kannab elava viinapuu iga oks. Puhastatud, uuestisündinud hingel on selge ja arusaadav tunnistus.
Vaimulikus mõttes tähendab Jumala tundmine olla Temaga üks südames ja mõtteviisis, omada kogemuslikku teadmist, pidada aupaklikku osadust Tema kui Lunastajaga. See osadus saab püsida üksnes siira kuulekuse abil. EGW “Pilk ülespoole”
Eeskuju palvetamisel
Mitte kellegi elu ei olnud nii tegevusrohke ja vastutusrikas kui oli Jeesuse elu. Ometi võttis Ta sageli aega palveks! Tema lävimine Isaga oli pidev. Ikka ja jälle leiame Tema maise elu kirjeldusest sõnad: “Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.” “Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.” (Lk 6:12; Mk 1:35)
Pühendanud kogu päeva teiste heaks, tundis Kristus vajadust eemalduda rahvasaginast. Ta tõmbus tagasi elu lakkamatust askeldusest ja tegelemisest abivajajatega ning otsis vaikust, et olla segamatus ühenduses Isaga. Olles inimene nagu meie, oli Ta täiesti sõltuv Jumalast. Varjatud palvepaigas ammutas Ta jumalikku jõudu, et kohata katsumusi ja kohustusi. Patuses maailmas talus Jeesus hingelisi heitlusi ja piinu. Ühendus Jumalaga vabastas Ta muredest, mis Teda rõhusid; siit leidis Ta lohutust ja rõõmu.
Kristuse kaudu jõudis inimkonna hädahüüd halastava Isani. Inimesena viibis Ta põlvedel Jumala trooni ees, kuni Tema inimlikkust kinnitas taevane jõud, mis ühendas inimlikkuse jumalikkusega. Jumalalt saadu andis Ta edasi maailmale. Tema kogemus peab korduma meie elus. EGW “Ajastute igatsus”
