Kristuse päevil tõid emad oma lapsed Tema juurde, et Ta paneks oma käed õnnistades nende peale. Selle teoga näitasid nad usku Jeesusesse ja südame sügavat muret nende hoolde usaldatud väikeste praeguse ja tulevase heaolu pärast. Kuid jüngrite arvates ei olnud vaja Õpetajat pelgalt laste pärast segada ning kui nad emasid minema saatsid, noomis Jeesus jüngreid ja käskis rahval teha teed neile ustavatele lastega emadele. 

See on julgustav õppetund kõigi aegade emadele. Kui nad on teinud parima, mida suudavad oma laste heaks teha, võivad nad lapsed Jeesuse juurde viia. Tema silmis on kallid isegi imikud ema süles. Ja kui emasüda igatseb abi, mida ta teab, et ei suuda ise anda, armu, mida ta ei suuda jagada, ning heidab end ja oma lapsed Kristuse halastusrikaste käte vahele, võtab Ta nad vastu ja õnnistab neid, annab rahu, lootuse ja õnne nii emale kui ka lastele. EGW “Jeesuse sarnaseks”

Kuigi me hindame õnnistuse tõotust, peab meil olema täielik kindlus Jeesuses Kristuses ja me peame uskuma, et Tema teeb õigesti ja annab meile tasu vastavalt meie tegudele. Jumala and on igavene elu, kuid Jeesus soovib, et me ei oleks tasu pärast mures, vaid täidaksime Jumala tahet sellepärast, et nii on õige, vaatamata kogu kasule. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”

Jumala kogudust ei rajatud inimliku jõu või väega ja inimliku jõu ega väega ei saa seda ka hävitada. Kogudus pole rajatud inimlikule kaljule, vaid Jeesusele Kristusele, igavesele Kaljule “ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.” (Mt 16:18) Jumala ligiolek tagab Tema töö püsivuse. “Ärge lootke vürstide peale, inimlaste peale,” on meile öeldud. (Ps 146:3) “Rahus ja lootuses oleks teie jõud.” (Js 30:15) Jumala suur töö on rajatud õiguse igavestele põhimõtetele ja see ei jookse iial liival. See läheb edasi jõust jõusse.

EGW “Prohvetid ja kuningad”