Igapäevane usk
Me peame jõudma usus kõrgemale tasemele. Meil on liiga vähe usku. Jumala Sõna on meie kinnitus. Me peame võtma selle ja uskuma lihtsalt iga sõna. Selle kindlusega võime nõuda suuri asju ja meile antakse vastavalt meie usule. Kui me alandame oma südame Jumala ees, kui me püüame Kristusesse jääda, siis saame kõrgema, pühama kogemuse.
Tõeline usk tähendab selle tegemist, mida Jumal on käskinud, mitte nende asjade väljamõtlemist, mida Ta ei ole käskinud. Usu vili on õigus, tõde ja halastus. Me peame elama Jumala Seaduse valguses, siis on meie usu ja iga päev uueneva südame viljaks head teod. EGW “Pilk ülespoole”
Õppige minult
“Õppige minult,” ütles Jeesus, “sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele.” Meil tuleb astuda Kristuse kooli, õppida Temalt tasadust ja alandlikkust. Lunastus on protsess, mis kasvatab inimese taeva jaoks. See kasvatus tähendab Kristuse tundmist. See tähendab vabanemist vaadetest ja tavadest, mida on õpitud pimedusevürsti koolis. Inimesel tuleb vabaneda kõigest, mis takistab tal olemast ustav Jumalale.
Kristuse südames, kus valitseb täielik kooskõla Jumalaga, oli ka täielik rahu. Tähelepanuavaldused ei muutnud Teda uhkeks, hukkamõist ja pettumused ei masendanud. Ta säilitas julguse ka siis, kui Talle kõige rängemalt vastu seisti ja julmimalt koheldi. Kuid paljud end Tema järelkäijaiks tunnistavad inimesed on mures ja rahutud; nad kardavad usaldada Jumalat. Nad ei andu Talle täielikult; sest nad kardavad kaotada asju, mida selline andumine eeldab. Ent ilma Jumalale andumiseta ei leia nad rahu.
Enesearmastusega kaasneb rahutus. Kui oleme sündinud ülevalt, on meis sama meelsus, mis oli Jeesusel. Ta oli valmis alanduma selleks, et meie saaksime päästetud. Siis ei taotle me kõrgemaid kohti. Me igatseme istuda Jeesuse jalge ees ja õppida Temalt. Me mõistame, et meie töö väärtus ei seisne maailma ees lokku löömises või oma jõust askeldamises. Meie töö väärtus sõltub sellest, kui palju oleme saanud Püha Vaimu. Jumala usaldamine pühitseb meelsust ja aitab kannatlikkusega võita eluolukordi. EGW “Ajastute igatsus”
Allikal
Peame vaatama Kristusele ja vaadates meid muudetakse. Peame tulema Tema kui avatud, ammendamatu allika juurde, millest võime ikka ja jälle juua ning alati värskeid varusid leida. Peame vastama Tema armastuse kutsele, toituma Eluleivast, mis tuli taevast alla, jooma Eluvett, mis voolab Jumala troonist.
Peame jätkuvalt vaatama üles, et usk seoks meid Jumala trooniga. Ärge vaadake alla, nagu oleksite maailmaga seotud. Ärge uurige oma usku, nagu tõmbaksite lille maa seest üles, et näha, kas tal on juuri. Usk kasvab märkamatult. EGW “Te saate väe”
Loodus õppevahendina
Jumal innustab meid vaatlema Tema tegusid loodusmaailmas. Ta soovib, et pööraksime oma mõtted kunstliku uurimiselt looduslikule. Me mõistame seda paremini, kui tõstame silmad Jumala mägede poole ja vaatleme seda, mida Tema käed on valmistanud. See on Jumala töö. Tema käsi on vorminud mäed ja seadnud need oma asukohta, nii et need ei liigu muidu, kui ainult Tema käsu peale. Tuul, päike, vihm, lumi ja jää – kõik on Tema tahte teenijad.
Kas võime siis olla üllatunud, et Kristus, kes tegi kõik asjad, valib oma pühamuks vaba looduse, et Ta soovib olla ümbritsetud oma loomistööst?
Jeesus võttis vaimulike õpetuste õppetunnid looduslikest asjadest, mis olid Tema kuulajaile tuttavad. Ta kasutas neid tõe esitamiseks. Ta noppis liiliaid, orgude lilli, ja andis need väikestele lastele ning need väikesed õpetajad kuulutasid Tema Sõna tõde. Jumala Sõna ja meid ümbritseva looduse objektid on meie õpperaamat. Jumal on laotanud meie meelte ette looduse ilu ja Ta jälgib isaliku heameelega ja rõõmuga oma laste rõõmu neid ümbritseva ilu üle. EGW “Pilk ülespoole”








