Kõndides Jumalaga
Kui inimesed kõnnivad Jumalaga, siis varjab Ta neid otsekui kaljupraos. Nii varjatuna võivad nad näha Jumalat, nagu nägi Teda Mooses. Valguse ja väe läbi, mida Tema neile jagab, võivad nad rohkem mõista ja rohkem korda saata kui neil oma sureliku mõistuse abil varem võimalik näis olevat. EGW “Apostlite teod”
Elustav vägi
Vaimuliku külviga on nagu loodusegagi – tõe õpetaja peab valmistama südame pinnase ette ja külvama seemne, kuid elu andev vägi tuleb üksnes Jumalalt. Siin on piir, millest edasi on inimese pingutused asjatud. Kuigi me peame Sõna kuulutama, ei saa me anda väge, mis elustaks hinge ja laseks “võrsuda õigust ja kiitust.”
Sõna kuulutamisel peab toimima mõju, mis on väljaspool inimese võimu. Ainult Jumala Vaimu kaudu muutub Sõna elavaks ja võimsaks ning elustab hinge igavese elu jaoks. Seda tõde püüdis Kristus oma jüngrite meeltesse vajutada. Ta õpetas, et miski, mis neil on, ei suuda nende tööd edukaks muuta, vaid et Jumala imet tegev vägi annab Tema Sõnale mõju. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Õndsakskiitmised
Õndsakskiitmised olid Kristuse tervitus kogu inimperekonnale. Vaadates tohutule rahvamassile, kes oli kogunenud mäejutlust kuulama, näis Kristus hetkeks unustavat, et Ta pole taevas, ning kasutas valgusemaailmale tuttavat tervitust. Tema huulilt voolasid õnnistused nagu purskab vesi kaua suletud olnud allikast. Pöördudes kõrvale selle maailma auahnetest, enesega rahul olevatest soosikutest, kuulutas Kristus, et õnnistatud on need, kes võtavad vastu Tema valguse ja armastuse, ükskõik kui suur poleks nende vajadus.
Kristus sirutas oma käed vaimus vaeste, kurbade ja tagakiusatute poole ning ütles: “Tulge minu juurde … ja mina annan teile hingamise!” (Mt 11:28)
Kristus märkas igas inimeses lõputuid võimalusi. Ta nägi inimesi sellisena, nagu nad võiksid olla – Tema armu läbi muudetud, Issanda, meie Jumala ilus. Neid lootusega vaadates sisendas Ta lootust. Neid usaldusega koheldes sisendas Ta usaldust. Paljude südames, kes nägid olevat kõigele pühale surnud, tärkasid uued ajed. Paljudele, kes olid meeleheitel, avanes uue elu võimalus. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Ülistades Jeesust
Paulus hoidis pilgu ees elukrooni, mis antakse talle ja mitte ainult talle, vaid kõigile, kes igatsevad Tema ilmumist. Krooni muutis nii ihaldusväärseks võit, mis saavutatakse usu kaudu Jeesusesse Kristusesse. Ta ülistas alati Jeesust. Igasugune talentide ja enda võiduga hooplemine ei tulnud kõne allagi.
EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Muutumatu Jumal
Selle maailma ajaloo viimastel päevadel kuulutab Siinailt kostnud hääl ikka veel: “Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!” (2Ms 20:3) Inimene on hakanud vastu seisma Jumala tahtele, kuid ta ei saa panna vaikima käsusõna. Inimmeel ei saa vältida oma kohustust kõrgema võimu ees. Võib luua oma arusaamise kohaseid teooriaid ja püüda teaduse abil püstitada vastasrinnet jumalikule ilmutusele ning nii kõrvale tõrjuda Jumala käsuõpetuse, kuid seda tungivamalt kõlab käsk:
Issanda käsku ei ole võimalik nõrgestada või tugevdada. Issanda käsk on selline nagu see on alati olnud ja saab olema : püha, õige, hea ja täiuslik. Seda ei saa tühistada ega muuta. Selle “ausse tõstmine” või “häbistamine” on lihtsalt inimlik kõneviis. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Näide Paulusest
Paulus oli innukas tõe suhtes, julge Kristust kaitstes, ent viisakusreeglite järgimine ja tõelise peenetundelisuse and märgistasid tema käitumist.
Paulus tõmbas ligi sooje südameid kõikjal, kuhu ta läks, tema hing oli seotud oma vendade hingega. Kui ta neist lahkus, teades ja kinnitades, et nad ei näe tema palet enam iial, täitusid ta vennad kurbusega ja palusid teda sedavõrd siiralt nendega jääda, et ta kuulutas: “Mis te teete, et nutate ja rõhute minu südant?” Tema kaastundlik süda murdus, kui ta nägi ja koges nende kurvastust sel viimasel lahkuminekul. Nad armastasid teda ja tundsid, et nad ei suuda temast lahkuda. Milline kristlane ei imetleks Pauluse iseloomu? Kaljukindel, seistes tõe kaitseks väljas, kuid lapse kombel tundeline ja õrn oma sõprade ringis.
Kõige enam Kristuse-sarnased on need Tema järgijad, kes on kõige lahkemad, kaastundlikumad ja peenetundelisemad. Nende veendumused on kindlad ja iseloom tugev, miski ei suuda heidutada nende usku või kõigutada nende kohusetunnet.
Kristlane arendab endas tasaduse ja alandlikkuse vaimu, ta on rahulik, tähelepanelik teiste suhtes ning heas meeleolus, mida haigus ei riku ning ilmaolud ega tingimused ei kõiguta. Jumala lapsed ei unusta iialgi head teha. Head teod ilmnevad nende juures spontaanselt, sest Jumal on kujundanud nende iseloomu oma armu läbi. EGW “Elu tänasel päeval”