Sära elava hiilgusega
Kristlased on Kristuse kalliskivid, ostetud lõpmatult suure hinna eest. Nad peavad särama eredalt Tema heaks, levitades Tema armsuse valgust. Ja nad peavad alati meele pidama, et kogu sära, mis kristlase iseloomul on, on saadud Õiguse Päikeselt.
Kristuse kalliskivide sära sõltub lihvimisest, mis neile osaks saab. Jumal ei lihvi meid vägisi. Meile on antud otsustada, kas saame lihvitud või jääme lihvimata. Kuid igaüks, kes osutub olema väärt koha jaoks Issanda templis, peab alistuma lihvimisprotsessile. Ta peab olema nõus, et tema iseloomu teravad nurgad eemaldatakse, et ta võiks olla ilusa kujuga ja kaunis, sobilik esindama Kristuse iseloomu täiuslikkust. …
Väärtusetu materjali juures ei viida jumalik Tööline palju aega. Ainult väärtuslikke kalliskive lihvib Ta palee jaoks sobivaks. Ta eemaldab haamri ja meisliga tahumatud nurgad, valmistades meid niiviisi koha jaoks Jumala templis. See protsess on karm ja proovile panev. See haavab inimlikku uhkust. Kristus lõikab sügavale inimese kogemusse, milles inimene oma eneseusalduses peab end täielikuks, ning võtab iseloomust ära eneseülendamise. Ta kõrvaldab liigse pinna, paneb kivi lihvketta juurde ja surub selle vastu, et kõik karedus võiks maha kuluda. Seejärel näeb Meister kalliskivi vastu valgust hoides selles oma kuju peegeldust ja see kuulutatakse Tema templis kohta väärivaks.
Olgu õnnistatud kogemus, ükskõik kui ränk, mis annab kivile uue väärtuse, võimaldades sel elava hiilgusega särada! …
Kuna Kristus tunneb inimiseloomu täielikult, sobib Ta nendega tegelema. Jumal teab, kuidas iga hinge kohelda. Ta ei hinda nii nagu inimene. Ta tunneb selle materjali tõelist väärtust, mille kallal Ta töötab. EGW “Pilk ülespoole”
Kõigekõrgem valitseb
Aadam oli Looja asevalitseja. Ta ei olnud sõltumatu valiteja. Maa kuulub Jumalale ja Jumal on andnud kõik Pojale.
Aadam pidi valitsema Kristuse alluvuses. Kui Aadam loovutas oma valitsuse Saatanale, jäi Kristus ikkagi tõeliseks Kuningaks. Just nii nagu Issand oli öelnud kuningas Nebukadnetsarile: “Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab”. (Tn 4:29b) EGW “Ajastute igatsus”
Usus edasiminek
Oma töö edasiviimisel ei tee Issand alati oma sulaste ees teed tasaseks. Mõnikord paneb Ta proovile oma rahva usalduse, viies nad olukorda, kus nad on sunnitud edasi minema vaid usus. Sageli lubab Ta neil jõuda kitsikusse ja käsib neil minna edasi olukorras, kus nende jalad näivad puudutavat Jordani vett. Kui siis sellises olukorras Tema sulaste palved Tema poole tõsises usus üles tõusevad, avab Jumal nende ees tee ning viib nad avaratele tööpõldudele.
Kui Jumala käskjalad tunnevad oma vastutust Issanda viinamäe nende osade suhtes, mis veel abi vajavad, ning väsimatult oma Meistri vaimus hingede pöördumiseks töötavad, siis valmistavad Jumala inglid neile tee ning nad varustatakse töö edasiviimiseks vajalike vahenditega. EGW “Apostlite teod”
Lambad ja karjane
Karjase elu on vaevarohke ja hooltnõudev. Tal tuleb hellalt hoolitseda abitute olevuste eest. Mõnedki inspireeritud kirjutajad on seda kujundit kasutanud evangeeliumi kalleima tõe illustreerimiseks. Kristust võrreldakse karjasega. Ta nägi, kuidas Tema lambad ekslesid pärast pattulangemist pimedatel patuteedel hukatuse suunas. Selleks, et eksinuid päästa, jättis Ta oma Isamaja au ja helguse. Ta ütleb: “Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra /…/ Ma karjatan neid, nagu on õige. Ma tahan oma lambad päästa, et nad enam ei oleks saagiks.” (Hs 34:16.22) Kristus kutsub lambaid enda juurde “varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.” (Js 4:6) Väsimatult hoolitseb Ta karja eest. Ta kinnitab nõrku, leevendab kannatajate vaeva, võtab tallesid oma kätele ja kannab neid süles. Tema lambad armastavad Teda. “Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.” (Jh 10:5)
Kristus ütleb: “Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -, ta on ju palgaline ega hooli lammastest. (Jh 10:11-13)
EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Jumaliku kuju taastamine
Austagem Jumalat sellega, et näitame kindlat usku ja vankumatut usaldust. Issand hoolitseb lillede eest. Ta annab neile ilu ja lõhna. Kas Ta ei anna palju enam meile rõõmsa loomuse lõhna? Kas Ta ei taasta meis jumalikku kuju?
Uskugem siis Temasse. Pangem end kohe, just praegu valmis, et Ta saaks meile oma Püha Vaimu anda. Päästja rõõm, mis täidab südant, annab rahu ja kindlustunde, mistõttu saame öelda: “Ma tean, et mu Lunastaja elab.” (Ii 19:25) EGW “Te saate väe”
