Õppige minult
“Õppige minult,” ütles Jeesus, “sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele.” Meil tuleb astuda Kristuse kooli, õppida Temalt tasadust ja alandlikkust. Lunastus on protsess, mis kasvatab inimese taeva jaoks. See kasvatus tähendab Kristuse tundmist. See tähendab vabanemist vaadetest ja tavadest, mida on õpitud pimedusevürsti koolis. Inimesel tuleb vabaneda kõigest, mis takistab tal olemast ustav Jumalale.
Kristuse südames, kus valitseb täielik kooskõla Jumalaga, oli ka täielik rahu. Tähelepanuavaldused ei muutnud Teda uhkeks, hukkamõist ja pettumused ei masendanud. Ta säilitas julguse ka siis, kui Talle kõige rängemalt vastu seisti ja julmimalt koheldi. Kuid paljud end Tema järelkäijaiks tunnistavad inimesed on mures ja rahutud; nad kardavad usaldada Jumalat. Nad ei andu Talle täielikult; sest nad kardavad kaotada asju, mida selline andumine eeldab. Ent ilma Jumalale andumiseta ei leia nad rahu.
Enesearmastusega kaasneb rahutus. Kui oleme sündinud ülevalt, on meis sama meelsus, mis oli Jeesusel. Ta oli valmis alanduma selleks, et meie saaksime päästetud. Siis ei taotle me kõrgemaid kohti. Me igatseme istuda Jeesuse jalge ees ja õppida Temalt. Me mõistame, et meie töö väärtus ei seisne maailma ees lokku löömises või oma jõust askeldamises. Meie töö väärtus sõltub sellest, kui palju oleme saanud Püha Vaimu. Jumala usaldamine pühitseb meelsust ja aitab kannatlikkusega võita eluolukordi. EGW “Ajastute igatsus”
Kristuses
Kuidas siis selgeks teha, kelle poolel me oleme? Kellele kuulub meie süda? Kelle juures viibivad meie mõtted? Kellest armastame rääkida? Kelle päralt on meie soojemad kiindumused ja parimad jõud? Kui oleme Kristuse omad, on meie mõtted tema juures ja meie meeldivaimad mõtted on temast. Kõik, mis meil on ja mis me oleme, on pühendatud temale. Me igatseme peegeldada tema olemust, hingata tema vaimu, täita tema tahet, olla kõiges temale meelepärased. EGW “Tee Kristuse juurde”
Rajal, mis viib Jumala riiki
Kristus vaatab maailma, mis on täis maise varanduse otsimist. Ta näeb paljusid innukalt taotlemas üht asja ja seejärel teist, kuid oma innukates püüdlustes sammuvad nad mööda ainsast teest, mis viib tõelise rikkuseni.
Kristus kui see, kellel on meelevald, kõnetab niisuguseid ja kutsub neid enda järel käima. Ta pakub, et juhib neid aarete juurde, mis kestavad sama kaua kui igavik. Ta näitab neile kitsast enesesalgamise ja eneseohverduse rada. Need, kes tungivad sel rajal edasi ja ületavad iga takistuse, jõuavad auriiki. Risti üles tõstes leiavad nad, et rist tõstab neid üles ja nad saavad viimaks kadumatu aarde. Kui väärtuslik on teadmine, et meil on ustav Sõber, kes annab meile suursuguse, õilsa iseloomu, mille abil sobime taevainglite seltskonda taevastes õuedes. EGW “Pilk ülespoole”
Põltsamaa lastelaagris keskenduti ellujäämisele
6.–8. juulini toimus Põltsamaa adventkoguduse korraldatud laste linnalaager „Meie, ellujääjad!“. Teist suve toimunud laagrisse olid oodatud kõik 5–10-aastased lapsed, kes soovisid osaleda loomingulistes ja seikluslikes tegevustes Jumalaga käsikäes.
Laagris osales 27 last, kellest 9 olid uued osalejad. Laagripäev algas Vallo Põldaru ja laste ühise aruteluga teemal, mida inimene elus püsimiseks vajab. Näiteks kui kaua suudame elada ilma toidu ja veeta. Arutelule järgnesid Helena Nõmmiku eestvedamisel tutvumismängud.
Esimene laagripäev sisaldas ka laulmist, käsikellamängu, jooksu- ja mängupause, fotonurka koos paljude seebimullidega ja herbaariumi meisterdamist kuivatatud taimedest. Lisaks tutvuti näidendistsenaariumiga ja jagati rollid.
Teine laagripäev algas pannkoogihommikuga. Lapsed sõid Raimo Kuusi värskelt küpsetatud pannkooke moosi ja jäätisega. Seejärel arutles Vallo Põldaru taas ellujäämise teemadel, juhtides laste tähelepanu seekord piisava une vajalikkusele. Laagripäeva esimesse poolde mahtus veel muusika ja näidendiproov. Pärast lõunasööki sõideti ühiselt Pajusisse, kuhu tulid ka lapsevanemad.
Pajusi tiigi ääres said lapsed osaleda kolmes tegevuses: Vallo juhendamisel sõita süstaga, Mairo Marmori juhendamisel ronida puu otsa ning Helena Nõmmiku juhendamisel kujundada endale külmkapimagneti, mis sisaldas Piibli kirjakohta „Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind.“ (Js 43:2–3)
Laste- ja noortetöö juht Kalle Daniel tõdes, et ta pole Pajusi tiiki nii madala veetasemega näinudki. Ohutuse mõttes oli see isegi hea, samas said osalejad süstaga vees edukalt sõita ja uurida läbipaistvas vees kasvavaid veetaimi. Päeva lõpus möödus tegevuspaigast signaalide saatel pikk pulmarong, kellele laagrilised rõõmsalt lehvitasid. Laagripäevad lõppesid tagasisidemänguga, mil lapsed said tagasisidestada, mis neile sellel päeval kõige rohkem meeldis.
Laagri viimasel päeval olid laagrilised koos oma vanematega oodatud jumalateenistusele. Lapsed esitasid lastelaule ja käsikellamuusikat, Helena Nõmmik rääkis lastele lastejutuks mõistukõne konnadest ning tutvustas lapsevanematele fotode abil laagris toimunud tegevusi. Samuti oli ta kujundanud osalejaile päevateemalise kavalehe, mis sisaldas ka infot kohaliku koguduse laste- ja noortetöö kohta.
Lapsed esitasid näidendi „Lõvide augus“, mis rääkis loo Taanieli imelisest ellujäämisest. Marta-Liina Põldaru kandis hoolt, et näidendis oleksid erinevad kostüümid ja aksessuaarid, et aidata nii osatäitjail kui ka kuulajail loosse paremini sisse elada.
Kõne pidas Vallo Põldaru, kes keskendus üksildases kohas ellujäämisele, tuues sisse ka vaimuliku mõõtme. „Isegi kui sa oled üksi, siis sa tegelikult ei ole üksi,“ viitas ta Jumalasse uskumise eelisele. Samuti andis ta kuulajaile kolm matkatarkust koos kaaslasega matkamiseks, mis pärinevad Piiblist: „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.“ (1Kr 13:13)
Jumalateenistuse järel olid kõik oodatud aeda, et ühiselt lõunat süüa. Kogu laagri vältel toitlustas laagrilisi maitsvate toitudega perekond Maurer. Päeva lõpetuseks olid laagrilapsed koos oma peredega oodatud väljasõidule Elistveresse, et ühiselt koos aega veeta ja imetleda Jumala loomingut.
Laagris osalenud Melissa (7-aastane) ütles, et talle meeldis laagris kõik. „Sain uusi sõpru ja jäätist palju süüa. Mängudest meeldis kõige rohkem discgolf ja niisama puu otsas ronimine.“
Johanna (8-aastane) tõstis esile süstadega sõitmise ja puu otsas ronimise. „Ka karbi meisterdamine kuivatatud taimedega oli lahe. Mulle meeldis, et laagri teema oli „Ellujääjad!“.“
Helena Nõmmik, tänavuse laagri peavastutaja, sõnas vahetult pärast laagrit: „Olen Jumalalale tänulik selle kogemuse ja võimaluse eest sel aastal laager enda südameasjaks võtta ja tänan kõiki meie laagri tegijaid, vastutajaid ja töötubade läbiviijaid. On hea teha koos asju, kui kõigil on Jumal südames ja kõik tahavad, et laager õnnestuks. Loodan väga, et järgmisel aastal korraldame jälle laagri!“
Olles ustav
Edu selles elus ning pääsemine tulevasse ellu sõltuvad ustavast ja tähelepanelikust suhtumisest väikestesse asjadesse. Jumala töödest väikseim on sama täiuslik kui kõige suurem.
Käsi, mis paigutas maailmad universumisse, vormis ka õrnad aasalilled. Ja nii nagu Jumal on täiuslik oma tegutsemisvaldkonnas, nii tuleb meil olla omas. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
