Tõeline tarkus
Tõeline tarkus on ilmalikult targa inimese arusaamisest lõpmatult kõrgem. Varjatud tarkus, mis on hinges elav Kristus, au lootus, on sama kõrge kui taevas.
Jumalakartuse sügavad põhimõtted on ülevad ja igavesed. Üksnes kristlik kogemus aitab meil seda mõista ja omandada teadmiste aardeid, mis on varjul Jumala nõuannetes, kuid on nüüd avalikuks tehtud kõigile, kel on elav ühendus Kristusega. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Ära sule südant
Ainus tee jõuda sügavama arusaamiseni tõest on hoida süda erguna ja Kristuse Vaimule vastuvõtlikuna. Inimhing peab saama puhastatud enesearmastusest, uhkusest ja kõigest, mis on seda täitnud, ning Kristus peab saama võimaluse seal valitseda. Inimlik tarkus on liiga piiratud mõistmaks lunastust. Lunastusplaan on nii ulatuslik, et mõttetarkus ei suuda seda seletada. Alati jääb see saladuseks sügavaimagi arutluskäigu ees. Lunastust ei saa seletada, kuid seda võib õppida tundma kogemuste põhjal. Ainult inimene, kes näeb oma patusust, suudab mõista Kristuse õilsust. EGW “Ajastute igatsus”
Alati Kristuses
Kõike seda, kes Kristus oli oma jüngritele, soovib ta olla oma lastele ka tänapäeval, sest oma viimases palves koos tema ümber kogunenud väikese jüngrite hulgaga ütles ta: “Ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma”. (Jh 17:20)
Jeesus palvetas meie pärast ja palus, et oleksime üks temaga, nagu tema on üks Isaga. Milline ühendus see küll on! Päästja on öelnud enda kohta: “Poeg ei saa midagi teha iseenesest”. (Jh 5:19) “Isa, kes asub minus, teeb oma tegusid.” (Jh 14:10) Kui Kristus elab meie südames, siis ta töötab meis, et me tahame ja toimime “tema hea nõu kohaselt”. (Fl 2:13) Me peame töötama, nagu tema töötas, me peame ilmutama samasugust vaimu. Ja nõnda, teda armastades ja temasse jäädes, kasvame “kõigiti selle sisse, kes on pea – Kristus”. (Ef 4:15) EGW “Tee Kristuse juurde”
Ühes loodusega
Looja valis meie esivanemate jaoks keskkonna, mis oli nende tervise ja õnne jaoks parim. Ta ei pannud neid paleesse ega ümbritsenud neid kunstlike ehete ja luksusega, mida paljud tänapäeval saavutada püüavad. Ta asetas nad tihedasse kokkupuutesse loodusega ning lähedasse suhtesse taeva pühadega.
Aias, mille Jumal oma lastele koduks valmistas, tervitasid iga nurga taga kaunid põõsad ja õrnad lilled. Seal oli igasuguseid puid, paljud täis lõhnavaid ja isuäratavaid vilju. Nende okstel lõõritasid linnud tänulaule. Nende varjus mänglesid maa loomad koos ilma mingi hirmuta.
Aadam ja Eeva rõõmustasid rikkumata puhtuses Eedeni aia vaatepiltidest ja helidest. Jumal määras neile aias töö, Ta pani nad “Eedeni aeda harima ja hoidma”. Igapäevane töö tõi neile tervist ja rõõmu ning õnnelik paar tervitas rõõmuga oma Looja külaskäike, kui Ta õhtujaheduses nendega jalutas ja vestles. Jumal õpetas neile iga päev oma õppetunde.
Elukava, mille Jumal meie esivanematele määras, on meile õppetunniks. Kuigi patt on maale oma varju heitnud, soovib Jumal, et Tema lapsed leiaksid Tema kätetööst rõõmu. Mida täpsemalt Tema elukava järgitakse, seda imelisemalt tegutseb Ta kannatava inimkonna ennistamiseks.
Puhas õhk, rõõmus päikesepaiste, lilled ja puud, viljapuuaiad ja viinamäed ning selles keskkonnas vabas õhus liikumine annavad tervist ja elu. EGW “Tervise teenistuses”
Palveta, siis loe
Piiblit ei peaks kunagi uurima ilma palveta. Ainult Püha Vaim võib ilmutada meile Piibli kergesti mõistetavate tõdede tähtsust ja takistada meid ebaõigesti tõlgendamast raskestimõistetavaid osi. Taevaste inglite ülesandeks on valmistada inimsüdant mõistma Jumala Sõna, et Piibli ilu saaks meid kütkestada, selle hoiatused manitseda ja tõotused kinnitada. Taaveti palve peaks saama meiegi palveks: “Ava mu silmad vaatlema Su käsuõpetuse imesid!” (Ps 119:18) Kiusatused tunduvad sageli vastupandamatutena seepärast, et palve ja Piibli uurimine on hooletusse jäänud. Selle tõttu ei meenu kohe ka Jumala tõotused ning me ei oska Pühakirja relvadega Saatanale vastu astuda. Kuid inglid ümbritsevad neid, kes tahavad õppida Jumala tõdesid, ja meenutavad õigel ajal just neid sõnu, mida on vaja.
EGW “Suur võitlus”
Illustreeritud tõde
Imelises mäejutluses kasutas Kristus olulise tõe illustreerimiseks põllulilli nende loomulikus ilus. Tema keelekasutus on kohandatud lapse avaneva arusaamisega. Suur Õpetaja tõi oma kuulajad ühendusse loodusega, et nad võiksid kuulda häält, mis kõneleb kõigi loodud asjade kaudu, ning kui nende süda pehmenes ja mõistus muutus vastuvõtlikuks, aitas Ta neil tõlgendada silme ees olevate vaatepiltide vaimulikku õpetust. Tähendamissõnad, mille kaudu Talle meeldis õpetada tõe õppetunde, näitavad, kui avatud oli Ta vaim looduse mõjudele ja kuidas Talle meeldis koguda vaimulikke õpetusi igapäevase elu keskkonnast.
Linnud taeva all, lilled aasal, külvaja ja seeme, karjane ja lambad – nende abil illustreeris Kristus surematut tõde. Ta võttis näited elusündmustest, kogemuslikest asjadest, mis olid kuulajatele tuttavad – peidetud varandus, pärl, kalavõrk, kadunud münt, kadunud poeg, majad kaljul ja liival. Tema õppetundides oli midagi sellist, mis äratas huvi igas mõistuses, pöördus iga südame poole. Nii said igapäevased ülesanded, selle asemel et olla lihtsalt järjekordne, ilma kõrgemate mõteteta töö, vaimuliku ja nähtamatu pidevate meenutajate abil elavamaks ja kõrgemaks. EGW “Pilk ülespoole”
