Ükski palve ei lähe kaduma
Ükski siiras palve ei lähe kaduma. Taevakooride kiidulauludest ümbritsetud Jumal kuuleb nõrgima inimolevuse hüüdeid. Me valame oma südamesoovid välja salajases kambris, me sosistame palveid teed kõndides ning meie sõnad jõuavad universumi Valitseja trooni ette.
Need võivad olla inimkõrvale kuuldamatud, kuid need ei hääbu vaikusesse ega kao toimetuste saginas. Miski ei saa lämmatada hinge igatsust. See tõuseb kõrgemale tänavamürast ja rahvahulga segadusest, üles taevastesse õuedesse. Me kõneleme Jumalaga ja meie palvet kuuldakse. “Issand, kõik mu igatsus on sinu ees, ja mu ohkamine pole peidetud sinu eest.” (Ps 38:10) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Looja armastuses
Päike, mis paistab maa peale ja paneb kogu looduse särama, kuu kummaline, pühalik hiilgus, hunnitu taevalaotus, mis on säravate tähtedega kaunistatud, vihmahood, mis värskendavad maad ja panevad taimed õilmitsema, looduse kenad objektid oma mitmekülgses külluses, kõrged puud, põõsad ja taimed, õõtsuv vili, sinine taevas, roheline maa, päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine – kõik kõnelevad inimesele tema Looja armastusest.
Ta on ühendanud end meiega kõigi nende taevas ja maa peal olevate märkide abil. Ta valvab meie üle suurema õrnusega kui ema oma raskustes last. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Edu sõltub Jumalast
Päästmistöö on lähedane koostöö kahe poole vahel – koostöö Jumala ja kahetseva patuse vahel. See töö on vajalik õigete põhimõtete kujundamiseks iseloomus. Inimene peab tegema tõsiseid jõupingutusi, et võita kõik, mis takistab tal saavutada täiuslikkust. Kuid tema edu sõltub täielikult Jumalast. Inimlikest püüetest ei piisa. Ilma jumaliku väe abita ei saavutata midagi. Jumal tegutseb ja inimene tegutseb. Vastupanu kiusatusele peab lähtuma inimesest, kes omakorda peab saama selleks väge Jumalalt. Ühelt poolt on lõpmatu tarkus, kaastunne, jõud; teiselt poolt – nõrkus, patusus, absoluutne abitus.
Jumal soovib, et õpiksime ennast valitsema. Kuid Ta ei saa meid aidata ilma meiepoolse nõusoleku ja kaastööta. Jumalik Vaim tegutseb inimesele antud võimete ja jõudude kaudu. Iseenesest pole me võimelised viima oma eesmärke, soove ega kalduvusi kooskõlla Jumala tahtega. Kui me aga tahame, et meile antaks tahtmist, siis teostab Õnnistegija selle meie eest, lükates “ümber kõik kõrgistused, mis tõstetakse Jumala tunnetuse vastu, võttes vangi iga mõtte Kristuse sõnakuulelikkuse alla”. (2Kr 10:5) EGW “Apostlite teod”
Uuri Piiblit õige meelsusega
Me peaksime kasutama kogu oma hingejõudu Pühakirja uurimiseks ning harjutama oma mõistust Jumala sügavustega niipalju kui surelikel on võimalik mõista. Seejuures ei tohi me unustada, et lapselik kuulekus ja allaheitlikkus on õpilase õige meelsus.
Raskeid kohti Pühakirjas ei saa kunagi lahendada samade meetoditega, mida kasutatakse filosoofiliste probleemide puhul. Me ei peaks uurima Piiblit sellise eneseusaldusega, millega paljud tungivad teaduse valdkonda; me peaksime alandliku palvega pöörduma Jumala poole ja siiralt soovima teada saada Tema tahet. Me peame tulema suure Jumala ette alandliku ja vastuvõtliku vaimuga, või muidu pimestavad kurjad inglid meie mõistuse ja kalgistavad südame nii, et tõde ei avalda meile mõju. EGW “Suur võitlus”
Sarnasus Kristusega
Jeesus kutsus enda juurde väikese lapse, võttis ta sülle ja lausus: “Kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te taevariiki!” Väikese lapse sirgjoonelisus, lihtsus ja usaldav armastus on omadused, mida taevas hindab. Need on tõelise suuruse tunnused.
Jeesus selgitas jüngritele, et maine hiilgus, au ja uhkus ei kuulu Tema riigi juurde. Jeesuse jalge ees ununevad kõik väljapaistvad omadused. Seal ei mõtle rikas või vaene, õpetatud või koolihariduseta inimene seisuse erinevustele ega eelistele. Kõik tunnevad end vere hinnaga ostetud inimlastena, kes sõltuvad täielikult Lunastajast.
Siiras kahetsev hing on Jumala silmis kallis. Jumal vajutab inimesesse oma pitseri mitte inimese seisuse, vaid sarnasuse järgi Kristusega. Au Issand on rahul nendega, kes on südamelt tagasihoidlikud ja alandlikud. “Su alandus” – inimloomuse osana – “teeb mind suureks!”
EGW “Ajastute igatsus”
