Jumala Sõna ja tõotused
Me peame Pühakirja vastu võtma Jumala sõnadena, mis pole üksnes kirjutatud, vaid ka räägitud. Kui vaevatud tulid Kristuse juurde, ei näinud Ta üksnes neid, kes tulid abi paluma, vaid kõiki, kes läbi ajastute tulevad Tema juurde samasuguse vajaduse ja samasuguse usuga. Kui Ta ütles halvatule: “Ole julge, poeg, sinu patud on sulle andeks antud!”, kui Ta ütles Kapernauma naisele: “Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga!”, rääkis Ta seda ka teistele vaevatutele ja patust koormatutele, kes Tema abi otsivad. (Mt 9:2; Lk 8:48)
Nii on kõigi tõotustega Jumala Sõnas. Neis räägib Ta isiklikult meile, kõneledes sama otseselt nagu kuuleksime Tema häält. Kristus annab meile oma armu ja väge just nende tõotuste kaudu. Need on puulehed, mis “annavad tervist rahvastele.” (Ilm 22:2) Kui need on omaks võetud, siis on need iseloomu tugevuseks ning elu innustuseks ja ülalpidamiseks. Mitte millelgi muul ei saa olla niisugust tervistavat väge. Miski muu ei saa anda julgust ja usku, mis toovad eluenergiat kogu olemusele. EGW “Tervise teenistuses”
Ühendus maailma Valgusega
Iga samm usus ja kuulekuses toob hinge lähemasse ühendusse maailma Valgusega, kelles ei ole “mingit pimedust”. Õigusepäikese eredad kiired paistavad Jumala sulaste teele ja nemad peavad omakorda peegeldama neid kiiri edasi.
Nii nagu tähed jutustavad meile taevas olevast suurest valgusest, mille hiilgus paneb neid särama, nii peavad kristlased näitama, et universumi troonil on Jumal, kelle iseloom väärib ülistamist ja jäljendamist. Tema Vaimu armuannid, Tema iseloomu puhtus ja pühadus ilmnevad Tema tunnistajates. EGW “Suur võitlus”
Teenäitaja
Kristus ei andnud meile pelgalt juhised tee kohta, millel peame käima, vaid Ta tuli, et olla meile Õpetajaks. Ta mitte üksnes ei kõnelenud, kuidas peaksime sõnakuulelikud olema, vaid Ta andis meile oma eluga praktilise eeskuju, kuidas peaksime kuuletuma. Nii on Ta tõeline Abimees. Meie ees käies kõrvaldab Ta takistused ja käsib meil käia oma jälgedes. Meie õnnis Päästja ütleb: “Järgi mind. Ma juhin sind. Mina olen Tee, Tõde ja Elu. Kes mind järgib, see ei käi pimeduses.” (Jh 14:6; Jh 8:12)
Kristus teenis tõelise Pojana, sõnakuuleliku Pojana. Ta ütles: “Mina olen pidanud oma Isa käske.” (Jh 15:10) Pühitsus on eluaegne kuulekus. Me võime saada suure au osaliseks, olles Kristuse kaasosanikud. EGW “Pilk ülespoole”
Ilusam kunstist
Kogu kunsti ilu ei kannata võrdlust meelelaadi või iseloomu iluga, mida ilmutavad need, kes on Kristuse esindajad. Uskliku hinge ümbritseb armu õhkkond, Püha Vaim tegutseb mõistuses ja südames ning temast saab elulõhn eluks ja Jumal saab tema tööd õnnistada. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Hüüa Jumala poole
Kui me tuleme Jumala juurde, tundes oma abitust ja sõltuvust, nagu me tegelikult olemegi, ja alandlikus usaldavas usus esitame oma vajadused temale, kelle tarkus on piiritu, kes näeb kõike kogu maailmas ja kes valitseb kõike oma tahte ja sõna läbi, siis tema suudab ja tahab vastata meie hüüdele ja laseb valgusel paista meie südamesse. Siiras palves saame ühenduse Igavesega. Meil ei tarvitse olla mingit käegakatsutavat tõendit, et Lunastaja on kaastundlikult ja armastuses meie poole kummardunud, kuid see on nii. Võib-olla ei tunne me tema nähtavat puudutust, kuid ta käsi on meie peal armastuse ja kaastundliku õrnusega. EGW “Tee Kristuse juurde”
Valgus Jumalalt
See, kes on omandanud isikliku kogemusega teadmised Jumalast ja Tema Sõnast, on valmis uurima loodusteadust. Kristuse kohta on kirjutatud: “Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus.” (Jh 1:4) Enne pattulangemist olid Aadam ja Eeva Eedeni aias ümbritsetud selge ja kauni valgusega, Jumala valgusega. See valgus valgustas kõike, millele nad liginesid. Nende arusaama Jumala iseloomust ja kätetöödest ei varjutanud miski.
Aga kui nad alistusid kiusajale, siis lahkus valgus neist. Pühaduse rüüd kaotades kaotasid nad valguse, mis oli loodust valgustanud. Nad ei suutnud seda enam õigesti mõista. Nad ei suutnud enam märgata Jumala iseloomu Tema kätetöös. Seega ei suuda inimene tänapäeval ise looduse õpetusi õigesti lugeda. Kui teda ei juhi jumalik tarkus, tõstab ta looduse ja loodusseadused looduse Jumalast kõrgemale. Sestap ongi üksnes inimeste ideed teaduses nii sageli Jumala Sõna õpetustega vastuolus. Kuid nende jaoks, kes võtavad Kristuse elu valguse vastu, on loodus taas valgustatud. Ristilt säravas valguses võime looduse õpetusi õigesti tõlgendada. EGW “Tervise teenistuses”
