Armastus jääb
Ükskõik kui kõrge on kellegi usutunnistus, kui ta süda pole täidetud armastusega Jumala ja kaasinimeste vastu, siis pole ta Kristuse tõeline järelkäija.
“Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast täis.” Kõige puhtam rõõm lähtub kõige sügavamast alandumisest. Tugevaimad ja õilsaimad iseloomud on rajatud kannatlikkuse, armastuse ja Jumala tahtele alistumise alusmüürile.
Armastus “ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha”. Kristlik armastus tõlgendab teiste motiive ja tegusid kõige soodsamas valguses. Ta ei paljasta vajaduseta nende vigu; ta ei kuula huviga halba teiste kohta, vaid püüab pigem ette tuua teiste häid omadusi.
Armastus “ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!” Selline armastus “ei hävi ilmaski”. (1Kr 13:4-8) See ei saa iial kaotada oma väärtust. See on taevalik iseloomuomadus. Kalli aardena viib selle omanik selle läbi Jumala linna väravate. EGW “Apostlite teod”
Kummardamine Vaimus ja tões
Ehkki Jumal ei ela kätega tehtud templites, austab Ta siiski oma rahva kogunemisi oma ligiolekuga. Ta on tõotanud kohtuda nendega oma Vaimu läbi, kui nad kogunevad otsima Teda, tunnistama oma patte ja palvetama üksteise eest. Kuid need, kes kogunevad Teda kummardama, peavad loobuma kõigest kurjast. Kui nad ei kummarda Teda tões ja Vaimus ning pühalikkuse ilus, on nende kogunemine asjatu. Selliste kohta ütleb Issand: “See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel, ilmaaegu teenivad nad mind.” (Mt 15:8.9) Need, kes kummardavad Jumalat, peavad Teda “kummardama Vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes Teda nõnda kummardavad.” (Jh 4:23) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Ülempreester, meie isikuline eestkostja
Jumal ilmutas end oma Pojas isikuna. Jeesus, Isa au hiilgus “ja tema olemuse kuju” tuli isikulise Päästjana maailma. Isikulise Päästjana tõusis Ta taevasse. Isikulise Päästjana on Ta eestkostja taevastes õuedes. “Inimese Poja sarnasena” teenib Ta meie eest Jumala trooni ees. (Hb 1:3, Ilm 1:13) EGW “Tervise teenistuses”
Tõotuse vikerkaar
Tõotuse vikerkaar, mis ümbritseb taevast trooni, on igaveseks tunnistuseks sellest, et “nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Jh 3:16)
Kogu universum teab, et Jumal ei jäta kunagi oma rahvast kurjusega üksi võitlema. Tema tugevus ja kaitse on tõotatud meile niikaua, kui püsib Jumala troon. “Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid. Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.” (Jr 29:11-13) EGW “Ajastute igatsus”
Inimkond pole jäetud abita
Kuigi patt on kaua aega tugevdanud oma haaret inimkonna ümber, kuigi Saatan on vale ja kavalusega heitnud Jumala Sõnale oma tõlgenduse tumeda varju ja pannud inimesed kahtlema, ei ole Isa halastuse ja armu rikkalikud vood maa suunas katkenud. Kui inimesed avaksid jumalikke ande hinnates hinge aknad taeva poole, siis voolaks sisse tervendava mõju voog. EGW “Tervise teenistuses”
Armu töö
Õppetund põllumaast
Looduses tegutsevad nähtamatud mõjud kogu aeg, et saada olulisi tulemusi, kuid lõigatav saak sõltub külvatud seemnest. Pärast seda kui inimene on ustavalt maa ette valmistanud ja seemne külvanud, peab Jumal pidevalt tegutsema, et panna seeme idanema.
Samamoodi on vaimulike asjadega. Elava Jumala Sõna on seeme. Kristus on külvaja ja kui Ta pidevalt südame mullaga vaeva ei näe, ei tule mingit saaki.
“Jumala põllumaa, Jumala hoone olete teie.” (1Kr 3:9) Jumal andis oma Poja surma, õige, ülekohtuste eest, et võiks tulla auline hingede saak. Inimsüda on Jumala põllumaa ja seal tuleb harida Kristuse õigust. Ärgu siis keegi toetugu lihalikule käsivarrele, vaid Jumalale. Tõendagu igaüks, et tal on usk, et ta pole vaimulik kääbus, vaid kasvab Kristuse armu kaste ja vihmahoogude all, et tema õiguse elu pole inimese tehtud, vaid see on Kristuse õigus, mida Jumala arm on tema südames kasvatanud. EGW “Pilk ülespoole”








