skip to Main Content
25jaan. 19

Head mõtted

luuletusMa otsustasin anda
oma südame tagasi
mu südame Loojale.
Oma vaimukätel
ulatasin Talle elust
pulbitseva keskuse,
millest lähtub iga
hingetõmme ja liigutus.
Olin liialt kaua
seda enda kätel
üritanud hoida ja
läbi marutuulte kanda.
Täna otsustasin
oma südamele
parema kodu
ja soojema pesa leida.
Ulatasin selle oma
Issandale –
Temale,
kes südame
põksuma pannud.
Kergendunult hingata
võin taas –
mu süda on kodus,
seal, kus põleb
ta Looja valgus.

JK

20jaan. 19

Kristuse mäejutlus – õnn on olla tagakiusatud?

nõtrusesInimene on loodud alalhoidliku olemusega. Me ei armasta valu. Meie organism reageerib valule nii, et lihased tõmbuvad automaatselt asendisse, kus valu oleks kõige väiksem. See näib olevat igati mõistlik lahendus. Me püüame vältida olukordi, kus keegi meile haiget teeb – nii füüsiliselt kui ka verbaalselt.

Seetõttu näib väga kummaline olevat viimane õndsakskiitmine Mäejutluses, kus Jeesus kiidab õnnelikeks inimesi, keda taga kiusatakse, laimatakse ja alandatakse. Kas Jeesus propageerib siin masohhismi? Kas Jeesus väidab tõesti, et füüsiline valu on nautimiseks ja hingevalu peavad saatma rõõmuvärinad? Seda on raske uskuda.

Kuid mida siis soovis Jeesus selle õndsakskiitmisega meile õpetada?

Sellele küsimusele püüaksime koos vastust leida laupäeval 26. jaanuaril kell 11.00 meie koguduse jumalateenistusel.

13jaan. 19

Elu valgus

12341Valgus oli alati tähendanud Jumala rahvale Jumala kohalolu. Kui Looja käskis, hakkas valgus paistma pimeduses. Pilvesammas päeval ja tulesammas öösel juhatas Iisraeli kõrbeteel. Valgus lõõmas aukartustäratavas hiilguses Issanda ümber Siinai mäel. Valgus püsis armuaujärje kohal templis. Valgus täitis Saalomoni templi, kui tempel sisse õnnistati. Valgus paistis Petlemma küngaste kohal, siis kui inglid kuulutasid ootavatele karjastele Lunastaja sünnist.
Jumal on valgus. Öeldes: «Mina olen maailma valgus,» väljendas Kristus oma üksolemist Jumalaga ning sidet kogu inimperekonnaga. Tema oli see, kes oli öelnud:«Paistku valgus pimedusest!» (2.Kor.4,6). Tema annab valguse päikesele, kuule ja tähtedele. Tema oli see vaimulik valgus, mis oli sümbolite ja prohvetikuulutuste kaudu paistnud Iisraelile. Kuid valgus ei kuulunud ainult juutidele. Nii nagu päikesekiired valgustavad kaugeimatki maanurka, nii paistab Õigusepäike igale inimlapsele. Lunastustöös pole sundust. Jumala Vaimu mõjul võib inimene vabalt valida, keda ta soovib teenida. Muutus, mis toimub inimhinges, kes annab end Kristusele, on vabatahtliku valiku tulemus. Patu mahajätmine oleneb inimese soovist. On tõsi, et meil ei ole jõudu vabaneda Saatana kontrolli alt, ent siis, kui me igatseme vabaneda patust ja anume hädas kõrgemat väge väljastpoolt, täitume Püha Vaimu jumaliku jõuga ning me alistame oma tahte Jumala tahtele.
Inimese ainus võimalus saada vabaks on saada üheks Kristusega. «Tõde teeb teid vabaks» ja Kristus on tõde. Patt võidutseb seal, kus ta saab nõrgestada mõistust ja hävitada sisemise vabaduse. Jumalale allumine taastab inimese tahte, tõelise au ja väärikuse. Jumalik käsk, millele me siis kuuletume, on «vabaduse käsk» (Jak.2,12).
Inimene, kelle süda on vastanud taevasele kutsele, igatseb kasvavat Jumala tundmist ning Tema puhastavat ja õilistavat tööd iseloomu juures. Nii, nagu lill pöördub päikese poole, mis annab sära õie kaunitele värvivarjunditele, nii pöördub inimhing Õigusepäikese poole, et taevavalgus kaunistaks iseloomu Kristuse iseloomu iluga.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.

Rada, mille Kristus on märgistanud

Kristlik elu tähendab enamat, kui paljud arvavad. See ei koosne tervenisti tasadusest, kannatlikkusest, alandlikkusest ja lahkusest. Need omadused on olulised, kuid vaja on ka julgust, jõudu, energiat ja sihikindlust. Rada, mille Kristus on ära märgistanud, on kitsas enesesalgamise rada. Sellele rajale astumiseks ning läbi raskuste ja probleemide edasi tungimiseks on vaja inimesi, kes pole nõrgukesed.

mu sammud_

Vaja on visasid inimesi, inimesi, kes ei oota, et nende tee tasaseks tehakse ja kõik takistused kõrvaldatakse, inimesi, kes innustavad värske agarusega rõhutud tööliste nõrgenevaid jõupingutusi, inimesi, kelle süda on kristlikust armastusest soe ja kelle käed on tugevad tegema Meistri tööd. EGW “Tervise teenistuses”

Vaimulik jõud

Süda, mis võtab vastu Jumala Sõna, ei sarnane kuivaks auravale veeloigule või katkisele anumale, kust valgub välja väärtuslik vesi. See on nagu mägijõgi, mis saab oma vee püsivalt voolavaist allikaist, mille karastav kärestikulises sängis vulisev vesi kosutab väsinuid, jõuetuid ja koormatuid. See on nagu jõgi, mis pidevalt voolab ja eespool järjest sügavamaks ja laiemaks muutub, kuni eluandev vool valgub üle maa. Jõgi, mis voolab jõesängis oma teed, kingib maale roheluse ja viljakuse. Jõekallastel on rohigi erkrohelisem, puukroonid lokkavamad ning lillekirevus rikkalikum. Paikkonnas, kus maa on päikese põletavast palavusest paljas ja kõrbenud, tähistab jõe teekonda roheline joon.

DSCF8258

Samuti ilmneb Kristuse usk tõelises Jumala lapses elustava, läbitungiva põhimõttena ning elava ja toimiva vaimuliku jõuna. Kui süda avaneb vastu võtma tõe ja armastuse taevalikku mõju, tulevad need põhimõtted esile nagu kõrbe jõed, mis panevad võrsuma taimestiku tühjas ja viljatus paigas. “Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Aulised ja ülevad on tema tööd ja tema õigus kestab igavesti.” (Ps 111:2.3) EGW “Prohvetid ja kuningad”

Head mõtted

igatseb ühendust taevaga-

Issanda palge ees

Kui vaatleme looduse ilu, kui õpime sellest maa harimise, puude kasvu ning kõigi maa, mere ja taeva imede kaudu, siis hakkame tõde uut moodi tajuma. Jumala ja inimese suhte saladused, Tema tarkuse ja otsustusvõime sügavus, nagu need avalduvad inimese elus – kõik need moodustavad rikkaliku varakambri. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

Viljandis

“Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu, kohisegu meri ja mis seda täidab! Hõisaku väljad ja kõik, mis seal on! Siis rõkatagu rõõmust kõik metsapuud Issanda palge ees, sest tema tuleb! Sest ta tuleb kohut mõistma maailmale. Ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile oma ustavuses.” (Ps 96:11-13)

Back To Top