Eraldatud maailmast
Laske oma õrnadel tunnete köitraagudel põimuda ümber Jeesuse, et saada toitu Temalt. Selle asemel, et roomata mööda maad, pöörake nägu Õigusepäikese poole, et võiksite kinni püüda jumaliku valguse kiired. Päev-päevalt muutuge Talle sarnasemaks ning saage osa Tema jumalikust loomusest, et elada kord täiuslikena Jumala paradiisis.
Elava usu kaudu on ühendus Kristusega kestev. Kõik muud ühendused peavad kaduma. … Me peame üheaegselt Kristusesse kasvamisega tegema valusat lahutustööd. Uhkus, isekus, tühisus ja ilmalikkus nende kõikvõimalikes vormides tuleb jätta, kui me hakkame elama koos Kristusega. Paljude jaoks on kristlik elu nii kahetsusväärselt raske just seetõttu, et nad ei taha end Kristusega ühendades loobuda ebajumalatest, mida nad varem teenisid. EGW “Usk, millest ma elan”
Helded Jumala annid
Samamoodi nagu saame jätkuvalt õnnistusi Jumalalt, peame ka meie jätkuvalt andma. Kui taevane Heategija meile enam ei anna, siis võime leida ettekäände, et meil pole siis midagi jagada. Jumal ei ole kunagi jätnud meid ilma oma armastuse tõenditest selle kohta, et Ta teeb meile head. Ta annab taevast vihma ja viljakaid aastaaegu, jagab külluslikult oma heldeid ande ning täidab meie südame rõõmuga. Ta on öelnud: “Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö.” (1Ms 8:22)
Iga hetk kannab meid Jumala hoolitsus ja hoiab Tema vägi. Tema katab meie laua toiduga. Ta annab rahuliku ja kosutava une. Ta toob iga nädal meile hingamispäeva, et võiksime oma ajalikust tööst puhata ja teenida Teda Tema kojas. /…/ Üle kõige on Jumala kalli Poja määratu suur and, kelle kaudu voolavad kõik ülejäänud õnnistused nii selleks kui ka tulevaseks eluks. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Julgustav tsitaat Piiblist
Mõtlemapanev mõttetera
Näide Joosepi elust Egiptuses
Joosep jäi lihtsaks ja ustavaks Jumalale. Iga päev nägid ta silmad pahesid ja kõrvad kuulsid ahvatlusi, kuid ta ei nõustunud neid vaatlema ja kuulama. /…/ Oleks ta püüdnud põhimõtteid salata, oleks ta kiusatustele järele andnud. Ta ei häbenenud oma isade usku ega püüdnud varjata tõsiasja, et ta oli Issanda teenija.
Silmapaistev kordaminek kõigis Joosepile antud kohustustes polnud otsene ime, vaid jumalik õnnistus, mis kroonis Joosepi töökust, hoolikust ja tarmu. Joosep tunnistas, et tema edu pandiks oli Jumal ning isegi tema ebajumalaid teeniv isand tunnistas sama. Ent edu poleks tulnud ilma püsiva, läbimõeldud tegutsemiseta. Jumal sai austatud oma sulase ustavuse läbi. Jumal soovis, et Jumalasse uskuja erineks südamepuhtuse ja aususe poolest ebajumalakummardajatest ning et taevase armu valgus saaks paista paganliku pimeduse keskel. EGW “Patriarhid ja prohvetid”