Rändava rahva igatsus
Üheks kõige pühalikumaks ja aulisemaks Piiblis ilmutatud tõeks on Kristuse teine tulek, mis viib lõpule suure lunastustöö. Jumala rändavale rahvale, kes nii kaua on viibinud “surmavarju maal”, on tõotus Tema ilmumisest kallihinnaliseks ja rõõmsaks lootuseks. Tema, kes on “ülestõusmine ja elu”, tuleb viima väsinud rändajad koju. Õpetus Kristuse teisest tulemisest on Pühakirja juhtmõtteks. Alates päevast, mil esimene inimpaar kurvalt Eedenist lahkus, on usurahvas oodanud Tõotatu ilmumist, kes murrab hävitaja võimu ja viib nad tagasi kaotatud Paradiisi. /…/
Eenokil, kes kuulus seitsmendasse põlvkonda esimesest inimpaarist arvatuna, temal, kes kolmsada aastat kõndis maa peal koos Jumalaga, lubati prohvetliku pilgu läbi vaadata aastatuhandete kauguselt ette Päästja tulekut.
Patriarh Iiob hüüdis oma kannatuse ööl kõikumatu usaldusega: “Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimasena põrmu peale seisma! … saan ma ilma ihutagi näha Jumalat, Teda, keda ma ise näen, keda näevad mu omad silmad, aga mitte mõne võõra!” (Ii 19:25-27)
Alanda oma halb, eneseõige süda Jumala ees. Pattudes murdununa kummardu Tema jalgade juurde. Valmistu kogu südamest. Ära puhka enne, kui võid siiralt öelda: “Minu Lunastaja elab ja kui Tema elab, elan ka mina.”
Kui kaotad taeva, kaotad kõik; kui võidad selle, võidad kõik. Ära mine sellest mööda! See on igaviku küsimus. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Vahvad tegevused lastele vanuses 6-13
Kutsume kõiki 6-13-aastaseid lapsi seiklema! Meie järgmine teemapäev toimub 14. veebruaril kell 15 Põltsamaa Noortekeskuses, teemaks “Suur unistaja”.
Võit Kristuse läbi
Kui Johannes oli õppinud sügavamalt mõistma Kristuse kannatusi, kirjutas ta Jumala riiki pääsemise ainsast tingimusest. “Kes võidab,” ütles Kristus, “sellele ma annan istuda ühes minuga minu aujärjel, nõnda nagu minagi olen võitnud ja istunud ühes oma Isaga tema aujärjele.” “Kes võidab, selle ma teen sambaks oma Jumala templis, ja tema ei lähe sealt enam välja ja ma kirjutan tema peale oma Jumala nime… ja oma uue nime.” (Ilm 3:21, 12) Apostel Paulus kirjutas: “Mind juba ohverdatakse ja minu lahkumiseaeg on jõudnud ligi. Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud! Nüüd on minule tallele pandud õiguse pärg, mille Issand, õige kohtumõistja, mulle annab tol päeval.” (2Tm 4:6-8)
Kristusele kõige lähemal saab olla inimene, kes on siin maal kõige enam endasse imenud Tema ennastohverdavat armastust, armastust, mis “ei suurustele… ei ole ennast täis… ei otsi omakasu… ei ärritu… ei pea meeles paha” (1Kr 13:4, 5); armastust, mis sunnib jüngrit pühendama kogu elu, töö ja omanduse inimkonna päästmiseks. Selline meelsus avaldus Pauluse elus. Ta ütles: “Sest minule on elamine Kristus.” Pauluse elus nägid inimesed Kristust. Ta lisas: “Ja suremine on kasu” – võit Kristuses. Ka surm kogub inimlapsed Kristusele. “Kristus saab auliseks minu ihus, olgu elu või surma läbi” (Fl 1:21, 20). EGW “Ajastute igatsus”








