Uus ja Vana Testament
Kristus on meiega, kui õpetame sõnu, mida Ta nii Vanas kui ka Uues Testamendis on rääkinud. Tema, kes andis Uue Testamendi käsu, on see, kes andis ka Vanas Testamendis sisalduvad juhised.
Mõlemad, nii Vana kui ka Uus Testament, on pühad, sest mõlemad sisaldavad Kristuse sõnu. Kõik suhtlus taeva ja maa vahel alates Aadama pattulangemisest on käinud läbi Kristuse. Päästja on alati selle inimesega, kes usub nii Uue kui ka Vana Testamendi juhiseid ning teeb seda, mida Kristus neis on käskinud.
Hoidke Kristuse lähedale. Pidage meeles Tema sõnu: “Õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:20) EGW “Te saate väe”
Siruta usukäsi
Jeesus toetus oma Taevase Isa tarkusele ja jõule. Ta ütleb: “Issand Jehoova aitab mind, seepärast ma ei tundnud häbi, seepärast ma muutsin oma näo otsegu ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse, et mu õigusemõistja on ligidal! Kes tahab minuga riielda? Astugem üheskoos ette! Kes on mu vastane? Tulgu ta mu juure! Vaata, Issand Jehoova aitab mind!” (Js 50:7-9) Juhtides tähelepanu omaenda eeskujule, ütleb Ta meile:
“Selle maailma vürst tuleb”, ütles Jeesus, “ja ta ei saa minust ühtegi!” (Jh 14:30) Temas polnud midagi, mis oleks vastu helisenud Saatana pettekujutelmadele. Jeesus ei nõustunud patuga. Isegi oma mõttes ei langenud Ta kiusatusse. Samuti võib olla meiega. Kristuse inimlikkus oli ühenduses jumaliku olemusega. Temas elav Püha Vaim tegi Ta võimeliseks võitlema. Ta tuli just selleks, et teha meid jumaliku iseloomu osalisteks. Seni, kui oleme usu kaudu ühenduses Temaga, pole patul meie üle võimu. Jumal sirutub meie usukäe järele, et liita see kindlasse haardesse Kristuse jumalikkusega; nii võime saavutada iseloomu täiuslikkuse. EGW “Ajastute igatsus”
Riik, mis jääb püsima
Taanieli ja Ilmutusraamatus selgitatud rahvaste tõusust ja langusest tuleb meil õppida, kui väärtusetu on pelgalt väline ja ilmalik au. Kui täielikult on hävinud Babüloonia võim ja toredus, mille sarnast ei ole maailmas sellest ajast peale nähtud ning mis tolle aja inimestele näis nii püsiv ja kestev. See kadus “nagu rohu õieke.” (Jk 1:10) Samuti kadusid Meeda-Pärsia ning Kreeka ja Rooma riigid. Ja nii hävivad kõik, mille aluseks ei ole Jumal. Ainult see püsib, mis on Tema plaanide kohane ja väljendab Tema iseloomu. Tema põhimõtted on ainsad, mis meie maailmas on püsivad.
Kui uurime hoolega Jumala eesmärgi täitumist rahvaste ajaloos ja neis ilmutustes, mis puudutavad tulevasi sündmusi, aitab see meil hinnata nii nähtavate kui nähtamatute asjade tõelist väärtust ning õppida mõistma elu tõelist mõtet. Vaadeldes ajalikke asju igaviku valguses, võime Taanieli ja tema kaaslaste sarnaselt elada selle heaks, mis on tõeline, õilis ja püsiv. Kui me selles elus õpime järgima meie Issanda ja Päästja kuningriigi põhimõtteid – selle õnnistatud kuningriigi, mis püsib igavesest ajast igavesti – võime olla Tema tulekul valmis sinna kolima. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Piibel
Jumal on usaldanud oma inspireeritud sõna inimeste hooleks. See Sõna, mis on esitatud Uue ja Vana Testamendi raamatutena, on juhtnööriks meie langenud maailma elanikele; see on pärandatud meile – seda uurides ja seal leiduvaid juhiseid täites ei eksiks ükski hing teel taevasse.
Piiblis esitatud tõed on kõik “Jumala Vaimu poolt sisendatud” (2Tm 3:16) ja samas ikkagi inimsõnul väljendatud. Igavene Jumal on Püha Vaimu kaudu valgustanud oma sulaste mõistust ja südant. Ta on teinud seda unenägude ja nägemuste, kujundite ja sümbolite kaudu. Need aga, kellele tõde selliselt ilmutati, andsid selle mõtte edasi inimestele arusaadavas sõnastuses. EGW “Usk, millest ma elan”