Meie Päike
Kui me hetkekski vaatame päikesesse, oleme sunnitud oma silmad selle sära tõttu ära pöörama, kuid siiski jääb päikese kuju meie silme ette püsima, ükskõik mida me vaatame. Samuti on Jeesusega – kõik, millele me pilgu heidame, peegeldab Teda, Õigusepäikest. Me ei suuda näha midagi muud ega kõnelda millestki muust. Tema kuju on pidevalt meie vaimusilmas ning mõjutab kõiki hetki meie igapäevases elus, mõjutades sel viisil meid endid. Teda vaadates muutub meie iseloom järjest sarnasemaks Kristuse jumalikule loomusele. Kõik, kellega me suhtleme, saavad osa Tema õiguse rõõmutekitavatest kiirtest. Meie iseloom on muutunud; süda, mõistus, hing – kõik kiirgavad Temast, kes armastas meid ja andis iseenda meie eest. …
Jeesus Kristus on meile kõik – esimene, viimane, parim. Kristus, Tema Vaim ja Tema iseloom annab kõigele värvi. Ta on lõim, koelõng, iga niit kogu meie olemuses. Kristuse sõnad on vaim ja on elu, seepärast ei saa me oma mõtteid koondada endale. Enam ei ela mitte meie, vaid Kristus meie sees ja Tema on meie aulootus. Enese mina on surnud ning Kristus on meie sees elav Päästja. EGW “Usk, millest ma elan”
Ideaali esiletoov mõttetera
Kristuse iseloom on meie ideaal. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”
Looduse uurimine
Puhas õhk on vajalik eluks ja terviseks. See mõjub kogu organismi elustavalt.
Juba looduse ilu üksi juhib hinge kaugemale patust ja maailma ahvatlustest ning lähemale Jumalale, puhtusele ja rahule.
Looduse uurimine toob kaasa õnne ja tervise. Saadud muljed ei kao meelest, sest need on seotud asjadega, mis on pidevalt silmade ees. Nende asjade kaudu, mis Jumal on teinud, võib mõista jumalikku tarkust, igavest tõde ja lõputut armu. EGW “Jumala pojad ja tütred”
Piiblisalm
Head mõtted
Jeesus igatseb pesta igalt südamelt patuplekid. EGW “Ajastute igatsus”
Piiblisalm
“Ingel ütles mulle: “Kirjuta: Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmasöömaajale.” Ta ütles mulle: “Need on Jumala tõelised sõnad.”” (Ilm 19:9)
Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. (1Jh 4:12)
- Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. (1Jh 4:16)
- Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses. (1Jh 4:18)
- Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. (1Jh 4:19)
- Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi. (1Jh 5:2)
- See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked. (1Jh 5:3)
Ohver iga inimese eest
Issand on olnud inimperekonna vastu nii helde kui vähegi võimalik. Andes Jeesuse, andis Jumal kogu taeva.
Inimlikult võttes tundub selline ohver pillava raiskamisena. Inimmõistuse jaoks on kogu lunastusplaan armu ja vahendite raiskamine. Imestunult jälgivad taevased väehulgad inimlapsi, kes keelduvad laskmast Kristuse armastusel end ülendada ja rikastada. Inglid võiksid tõemeeli hüüatada: Milleks selline raiskamine?
Kuid kadunud maailma lunahind pidi olema täielik ja külluslik. Kristuse ohver pidi jõudma iga inimhingeni. Seda andi ei piiritlenud vastuvõtjate hulk. Kõik inimesed ei pääse. Ometi pole lunastusplaan sellepärast raiskamine, et see ei saa kõigi juures teostada seda, milleks on pakutud külluslikud võimalused. EGW “Ajastute igatsus”