Palveelu
Jumala sõbra Aabrahami elu oli palveelu. Kuhu iganes ta oma telgi üles lõi, selle paiga lähedusse ehitas ta altari, millel ohverdati hommikuseid ja õhtuseid ohvreid. Kui ta telgi mujale toimetas, jäi altar siiski alles. Selle altari juurde jõudnud rändav kaananlane teadis, kes oli selles paigas viibinud. Ning püstitanud oma telgi, parandas kaananlane altari ja teenis seal elavat Jumalat.
Samamoodi peaksid ka kristlaste kodud olema valguskiirteks maailmas. … Inimesed, kes soovivad elada kannatlikult, armastusväärselt ja rõõmsalt, peavad palvetama. Võitu on võimalik saavutada üksnes otsusekindla ja vankumatu sihikindlusega, pidevalt valvates ning jätkuvalt Jumala abile toetudes.
Ärge arvestage kuid ega aastaid; need ei kuulu teile. Teile on antud üks lühike päev. Töötage selle tundidel oma Issanda heaks nii nagu see oleks teie viimane päev sellel planeedil. Asetage kõik oma plaanid Jumala ette, et neid ellu viia või neist loobuda vastavalt Jumala kõikenägevuse märguandele. Kiitke isiklike plaanide asemel heaks Tema plaanid, isegi kui see nõuab kallikspeetud kavatsuste hülgamist. Niiviisi vormitakse elu üha enam ja enam taevase Eeskuju sarnaseks.
Üksnes igavik ilmutab kõiki neid häid tulemusi, mida sellised kodused perepalvused on toonud. EGW “Elu tänasel päeval”
Head mõtted
Lunastusplaani alus
Kristus oli igas mõttes jüngrite eest hoolitseja, nende koormakandja. Ta jagas nende vaesust. Ta salgas ennast nende pärast. Ta käis nende ees, et tasandada rasked rajad. Samad põhimõtted juhtigu kõiki Kristuse koguduse liikmeid. Lunastusplaani alus ja läbiv joon on armastus. Kristuse riigis on suurimad need, kes järgivad Tema eeskuju ja käituvad Tema koguduse karjastena.
Pauluse järgnevad sõnad väljendavad kristlase elu tõelist väärtust ja au: “Ehk ma küll olen vaba kõikidest, olen ma ometi hakanud kõikide orjaks” “ega otsi oma, vaid paljude kasu, et nad päästetaks!” (1Kr 9:19; 10:33)
Inimesele peab jääma südametunnistuse vabadus. Keegi ei tohi käsutada teise mõtteid, määrata saatust või sundida südametunnistuse vastaselt tegutsema. Jumal jätab igale inimlapsele vabaduse mõelda ja tegutseda oma veendumuste kohaselt. “Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale.” Kellelgi ei ole õigust anda oma isiksust teise kontrolli alla. Kõigis põhimõttelistes küsimustes olgu “igaüks enese mõttes kindel oma veendumuses.” (Rm 14:12, 5) Kristuse riigis ei rõhu ülemad alamaid; seal pole sundust. Taevainglid ei tule maa peale valitsema või austust nõudma: nad tulevad armukuulutajatena, et aidata koos inimestega kaasinimesi jalule. EGW “Ajastute igatsus”








