Õppides elama võitjana
Armastus Jumala vastu peaks aitama meil leida Tema tahte õppimises ja täitmises tõelist naudingut. Nii valmistume iga päevaga aina paremini saama võitjateks, olema näited sellest väest, mis on taevasel armul inimhingede ülendamiseks ja õilistamiseks. Kristust kiusati kõigis asjus nagu meidki, kuid ometi oli Ta võitja. Ta ootab täna, et kuulda oma laste tõsist anumist armu pärast, mis aitaks neil võita; Ta vastab neile palvetele hea meelega.
Ole viisakas nendega, kellega suhtled, sest nii oled sa viisakas Jumalaga. Kiida Teda Tema headuse eest, sest nii tunnistad sa Temast ning valmistud inglite ühiskonna jaoks. Sa õpid siin maailmas, kuidas käituda Kristuse perekonnas taevas. EGW “Pilk ülespoole”
Näide: Johannes ja Juudas
Johannes ja tema kaasjüngrid õppisid koolis, milles Kristus oli õpetajaks. Johannes väärtustas iga õppetundi ja püüdis jätkuvalt viia oma elu kooskõlla jumaliku Eeskujuga. Jeesuse õppetunnid, mis esitasid tasadust, alandlikkust ja armastust, kui olulisi omadusi armus ja töökõlbulikkuses kasvamisel, olid Johannese jaoks suurima väärtusega.
Johannese ja Juuda iseloomude vahelisest erinevusest võib välja tuua kasuliku õppetunni. Johannes oli elavaks illustratsiooniks pühitsusest. Juudas esindas vormilist jumalakartlikkust, sest tema iseloom oli enam saatanlik kui jumalik. Ta väitis end olevat Kristuse jünger, kuid oma sõnades ja tegudes salgas ta Teda.
Juudal olid Eeskuju uurimiseks ja jäljendamiseks niisama suurepärased võimalused kui Johannesel. Ta kuulas Kristuse õppetunde ning tema iseloomu oleks võinud muuta jumalik arm. Ent kui Johannes võitles siiralt oma vigadega ja püüdis sarnastuda Jeesusega, astus Juudas vastu oma südametunnistusele, alludes kiusatusele ning sidus ennast ebasiirusega, mis muutis teda Saatana sarnaseks.
Need kaks jüngrit esindavad kristlikku maailma. Kõik väidavad end olevat Kristuse jüngrid, kuid üks inimklass kõnnib alanduses ja tasaduses, õppides Jeesusest ja teine klass tõestab, et on vaid sõna kuuljad ja mitte tegijad. Üht klassi pühitseb tõde, teine ei tea midagi jumaliku armu ümbermuutvast väest. Esimesed surevad iga päev iseenesele ning võidavad pattu; teised hellitavad isekaid himusid ja muutuvad Saatana teenriteks. EGW “Elu tänasel päeval”
Äratus algab südamest
Varjatagu seda kuidas tahes, kahtluse ja skeptitsismi tegelik põhjus on armastus patu vastu. Jumala Sõna õpetused ja kitsendused ei meeldi uhkele, pattu armastavale südamele ja need, kes ei ole tahtlikud kuuletuma selle nõudmistele, on valmis kahtlema selle autoriteedis.
Et jõuda tõe tundmisele, peab meil olema siiras soov tõde teada saada ning südame valmisolek sellele kuuletuda. Kõik, kes selles meelsuses asuvad Piiblit uurima, leiavad küllaldaselt tõendeid, et see on Jumala Sõna ja nad võivad saavutada arusaamise tõdedest, mis teevad nad targaks päästmise suhtes. EGW “Tee Kristuse juurde”
Usaldus raskustes
Jumal juhtis heebrealased mägedevahelisse orgu mere kaldal, et nende päästmise kaudu näidata oma väge ja alandada Jumala rahva rõhujate uhkust. Jumal oleks võinud nad päästa ükskõik millisel viisil, kuid Ta valis sellise tee, et karastada nende usku ja kinnitada nende usaldust Temasse. Rahvas oli väsinud ja hirmunud, kuid kui nad poleks Moosese käsu peale liikvele läinud, poleks Jumal saanud avada nende ees teed.
Astude sõna otseses mõttes vette, väljendasid nad usku Moosese kaudu esitatud Jumala sõnasse. Nad tegid kõik võimaliku ja siis lõhestas Iisraeli vägev Jumal nende jaoks mere ning valmistas neile edasimineku tee.
Selles läbielus peitub suur õppetund kõigi aegade jaoks. Kristlase elus on sageli ohte ja näib, et kohustusi täita on raske. Kujutlusvõime maalib pilte eelolevast ähvardavast hukkumisest ning seljataga varitsevast orjapõlvest või surmast. Ometi lausub Jumala hääl selgesti: “Minge edasi.” Me peaksime sellele korraldusele kuuletuma ka siis, kui meie silmad ei suuda pimedusest läbi näha ning kui meie jalgu uhuvad külmad lained. Edasiminekut tõkestavad takistused ei kao niikaua, kui kõhkleme ja kahtleme. Need, kes kavatsevad sõnakuulelikuks hakata alles siis, kui kõik ebakindlus kaob ning ainuski ebaõnnestumine või lüüasaamine ei ähvarda, need ei hakka sõnakuulelikuks iialgi. Uskmatus sosistab: “Oodakem, kuni takistused kõrvaldatakse ja nähtavaks saab selge tee.” Usk aga kutsub meid julgelt edasi minema, lootes kõik ja uskudes kõik.
Pilv, mis oli egiptlaste jaoks pimedus, oli heebrealaste leerile heledaks valguseks, ujutades oma säraga üle nende ees avaneva tee. Sarnaselt kogeb uskmatu Jumala juhtivust kui pimedust ja lootusetust, Jumalat usaldav inimene aga näeb selles valgust ja rahu. Jumal võib juhtida meid küll läbi kõrbe või mere, kuid Tema tee on alati kindel tee. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Elu kui tunnistus
Üks kõige edukam moodus võita inimlapsi Jumalale on Tema iseloomu jäljendamine igapäevases elus. Meie mõju teistele ei sõltu nii palju sellest, mida ütleme, vaid kes me oleme.
Inimesed võivad arvustada meie mõttelaadi ja trotsida seda, nad võivad eitada meie üleskutseid, kuid omakasupüüdmatu armastusega täidetud elu on tunnistus, millele ei saa vastu vaielda. Põhimõttekindlal elul, millele on omane Kristuse alandlikkus, on vastupandamatu vägi. EGW “Ajastute igatsus”








