Lepitusohver päästeks
Jeesus on meie lepitusohver; me ei suuda ise enda eest lepitust teha, kuid me võime usus võtta vastu lepituse, mis on juba tehtud. “Sest ka Kristus kannatas pattude pärast üheainsa korra, õige ülekohtuste eest, et ta teid juhiks Jumala juurde.” (1Pt 3:18) “Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.” ( 1Jh 1:7) Tänu tema kallile verele saab patust rikutud hinge tervis taastatud. Sel ajal kui sa saadad oma palve üles Jumala poole, paneb Püha Vaim su südamesse Jumala usaldusväärsed tõotused.
Kimbatuse hetkel, kui Saatan sisestab kahtlusi ja julgusetust, tõstab Issanda Vaim tema vastu kui lipu Kristuse usaldusväärsed tõotused ning õiguse Päikese eredad kiired vilksavad sinu mõistusesse ja hinge. Kui Saatan tahab sind meeleheitega üle ujutada, osutab Püha Vaim eestkostele, mida teeb elav Päästja sinu eest. Kristus on meeldiv lõhn, püha viiruk, mis muudab sinu palved Isale vastuvõetavaks. Kui Kristuse õiguse valgust täielikult mõistetakse ja vastu võetakse, tungivad hinge armastus, rõõm, rahu ja sõnul väljendamatu tänulikkus ning sellise õnnistuse saanu sõnad on: “Su abi teeb mind suureks.” (Ps 18:36) EGW “Te saate väe”
Andmisest
Andmise vaim on taeva vaim. Olgu need materiaalsed või vaimuanded – kõik tuleb panna meeleldi ohvriks Jeesuse jalge ette.
Kristuse ohverdav armastus ilmnes ristil. Et inimest päästa, andis Ta kõik, mis Tal oli, iseendagi. Kristuse rist saab õnnistuseks igale Lunastaja järelkäijale. See on näitlik põhimõte, mis kohustab andma ja andma. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Tsitaat Piiblist
Motiveeriv tsitaat Piiblist: “Kui leidus su sõnu, siis ma neelasin neid ja su sõna oli mulle lustiks ja südamerõõmuks, sest mulle on pandud sinu nimi, Issand, vägede Jumal.” (Jr 15:16)
Teednäitav mõttetera järjepidevusest
Kui te kogute kokku valguskiired, mille Jumal on minevikus andnud, siis annab Ta suurema valguse. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Vana ja Uus
Kristus, nagu Ta oli ilmutatud patriarhidele, kujutatud ohvriteenistuses, kirjeldatud Seaduses ja prohvetite kaudu, on Vana Testamendi varandus. Kristus oma elu, surma ja ülestõusmisega ja Kristus, nagu Ta on Püha Vaimu kaudu ilmutatud, on Uue Testamendi aare. Meie Päästja, kelles paistab Isa auhiilgus, on nii Vana kui ka Uus.
Prohvetid olid ette kuulutanud Kristuse elu, surma ja lepitustööd ning apostlid olid selle tunnistajad. Nende peamine teema oli Kristus Tema alanduses, puhtuses ja pühaduses, oma võrratus armastuses. Selleks, et kuulutada evangeeliumi tervikuna, pidid nad Päästjat esitama mitte üksnes Tema elu ja õpetuste kaudu, vaid ka Vana Testamendi prohvetikuulutuste ja ohvriteenistuse sümbolite kaudu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Piiblisalm
“Sina, Issand, ära keela mulle oma halastust; sinu arm ja su ustavus hoidku mind alati!” (Ps 40:12)
Rahulolu ja õnn
Üksnes Kristuse eeskuju järgides võime leida tõelise õnne. Kui võetakse vastu Tema, pehmeneb süda ja selle eesmärgid muudetakse.
Kristuse teenimine ei aseta sulle ühtegi piirangut, mis ei suurendaks su õnne. Kuuletudes Tema nõudmistele, leiad sa sellise rahulolu ja õnne, mida sa ei saa iialgi kogeda patu teel olles. EGW “Elu tänasel päeval”
Jumala Sõna avardav mõttetera
Uuendatud südame vili on pühadus ja igavene elu. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Tsitaadid armastusest kirjas korintlastele
Kirjas korintlastele on terve kolmeteistkümnes peatükk pühendatud armastusele. Piiblis on see peatükk pealkirjastatud “Armastuse ülemlaul”. Jumala armastus on täiuslik ja meie eesõiguseks on õppida seda armastust peegeldama.
- Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. (1Kr 13:1-3)
- Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike. (1Kr 13: 4-7)
- Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. (1Kr 13:13)