Asu Kristuse poolele
Kristus on meie Õiguse Issand. Asugem Tema poolele nüüd, kohe praegu. Kes oma hinge Jeesusele pühendab, sel pole vaja meelt heita. Meil on kõikvõimas Päästja. Jeesusele, oma usu Alustajale ja Täidesaatjale vaadates võid sa öelda: “Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merede põhjas. Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest!” (Ps 46:2-4)
Tulevases elus mõistame asju, mis siin on meie jaoks suuremalt osalt segased. Me mõistame, kui tugev vastane meil oli ja kuidas Jumala inglitel oli käsk kaitsta meid, kui järgisime Jumala Sõna nõuandeid. Kristus ei ütle, et meie meri on alati rahulik. Meile tulevad rasked katsumused. See on osa meie kasvatusest, mis on vajalik tugeva, tasakaalustatud iseloomu kujundamiseks. EGW “Pilk ülespoole”
Varjule pandud au
Põlev põõsas, milles Kristus ilmus Moosesele, kujutas Jumalat. Jumaluse peegelpildiks valiti tähtsusetu põõsas, millel polnud näiliselt mingit veetlust. Halastusrikas Jumal peitis oma au kõige tagasihoidlikuma sümboli varju, et Mooses võiks seda vaadata ja elama jääda. “Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: “Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: “Siin ma olen!”” (2Ms 3:4)
Samamoodi ilmutas Jumal end Iisraelile pilvesambas päeval ja tulesambas öösel; selle kaudu avaldas Ta inimestele oma tahet ning jagas neile oma armu. Jumala au oli looritatud selleks, et piiratud inimese nõrk nägemisvõime taluks seda. Nii võttis ka Kristus endale “meie alanduse” ihu (Fl 3:21) ja sai “nagu inimene”. Maailma silmis ei olnud Tal välimust, mis oleks silma paistnud; ja ometi oli Ta lihakssaanud Jumal, taeva ja maa valgus. Tema au jäi varjule, Tema suurus ja ülevus kaetuks selleks, et Ta võiks jõuda kurbade, kiusatustes olevate inimesteni. EGW “Ajastute igatsus”
Elades Kristuses
Peame harjutama oma südant kaastundlikuks, õrnaks ja hellaks. Jättes maha igasuguse edevuse, tühjad jutud, pilkamise ja naljatlemise, ei tohiks me muutuda külmaks, kaastundetuks ja seltsimatuks. Issanda Vaim peab puhkama sinul seni, kuni muutud Jumala aias kasvava healõhnalise lille sarnaseks. Rääkides jätkuvalt valgusest, Jeesusest, Õiguse Päikesest muutud aust ausse, iseloomust iseloomu, kasvad jõust jõusse ja peegeldad üha enam Jeesuse kallihinnalist kuju.
Kristus on alati valmis jagama välja oma rikkusi ning meil tuleks koguda Temalt saadud vääriskivid kokku, nii et kui me räägime, võiks neid pudeneda meie huulilt. EGW “Elu tänasel päeval”
Vaimu tegevus inimeses
Inimeste eest on tasutud määratu suur hind, et nad jõuaksid kristliku iseloomu täiuseni. Need, keda on Pühakiri Jumala häälena mõjutanud ja kes soovivad selle õpetusi järgida, peavad iga päev õppima ja iga päev vastu võtma vaimulikku innustust ja väge, mida antakse igale tõelisele usklikule Püha Vaimu annis.
Püha Vaim on tasuta, tegutsev, sõltumatu jõud. Taeva Jumal kasutab oma Vaimu nii, nagu heaks arvab. Inimeste mõtted, arusaamad ja meetodid ei saa selle tegutsemisele piire seada või ette kirjutada, milliste kanalite kaudu see peaks tegutsema samamoodi, nagu ei saa tuulele anda käsku: “Ma käsin sul puhuda teatud suunas ja tegutseda just nii ja nii.” Samamoodi nagu tuul liigub jõuliselt, painutab ja murrab oma teel kõrgeid puid, mõjutab Püha Vaim inimeste südant ja ükski piiratud inimene ei saa Tema tööd takistada.
Südame allikas peab saama puhastatud, enne kui sellest voolav saab puhtaks. Mingit julgeolekut ei ole inimesel, kel on üksnes legaalne religioon, jumalakartuse vorm. Kristlik elu ei ole vana elu muudatus või täiendus, vaid olemuse muutus. Patule ja oma minale tuleb surra ning vastu võtta täiesti uus elu. Selle muutuse saab tuua ainult Püha Vaimu mõjus tegevus. EGW “Te saate väe”
Piiblisalm
“Otsige head, aga mitte kurja, et te jääksite elama! Siis on teiega Issand, vägede Jumal.” (Aamose 5:14)
Rohke tänu põhjused
Iga osake loodusest on piiritu armastuse ilming. Jumala väe läbi järgnevad regulaarselt üksteisele suvi ja talv, külv ja lõikus, öö ja päev. Tema sõna peale tärkavad taimed, neile ilmuvad lehed ja puhkevad õied.
Kõik hea, mis meil on, iga päiksekiir ja vihmasabin, iga toiduraas, iga hetk meie elust on armastuse kingitus meile. EGW “Usk, millest ma elan”
