Lunastatute rõõm
Kui suur on rõõm, kui Issanda lunastatud kõik kohtuvad nende jaoks valmistatud eluasemetes! Oo missugune rõõm on kõigil, kes on olnud õiglased, omakasupüüdmatud Jumala kaastöölised Tema töö edasiviimisel maa peal! Missugust rahuldust tunneb iga viljalõikaja, kui Jeesuse selge, meloodiline hääl ütleb: “Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!” “Mine oma isanda rõõmupeole!” (Mt 25:34.21)
Lunastaja on austatud, sest Ta ei surnud asjatult. Rõõmsa ja tänuliku südamega näevad Jumala kaastöölised oma hingevaeva tulemust hukkuvate, surevate patuste pärast ja on rahul. Murelikud tunnid, keerulised olukorrad ja kurvastus mõnede pärast, kes keeldusid mõistmast ja vastu võtmast seda, mida rahuks vaja läks, on unustatud. Enam ei ole meeles enesesalgamine, mida oli vaja töö toetamiseks. Kui nad vaatavad neid, keda nad üritasid Jeesusele võita, ja näevad neid päästetult, igaveseks päästetult – Jumala halastuse ja Lunastaja armastuse mälestusmärke -, kõlavad läbi taevavõlvide kiituse ja tänuhüüded. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Usaldades
Usalda Issandat Jeesust, et Tema juhib sind sammhaaval õigel rajal. Sa võid igast edasi liigutud sammust ammutada kindlust ja jõudu, sest sa võid veenduda, et sinu käed on Tema käes. “Ma pean Issandat alati oma silma ees, ma ei kõigu, sest Tema on mu paremal pool.” (Ps 16:8)
Sa võid joosta ega tüdi, sa võid käia ega väsi, sest sa võid usu kaudu mõista, et sinu käsi on Kristuse käes. Sa ei vaju julgusetuse all kokku, sest sa õpid aina enam Issandat tundma ning Teda usaldades on sul kindlus, et See, kes kunagi ei hülga neid, kes Teda täielikult usaldavad, on sinu alatine Abimees. EGW “Pilk ülespoole”
Rajalt kõrvalekaldumata
Kui heldekäeline oli And, mille Jumal inimkonnale andis. Ta armastas maailma niivõrd, et andis ainusündinud Poja, “et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh 3:16) Issand Jeesus andis oma elu maailma eest, et inimesel võiks olla täiuslik eeskuju. Ta jättis maha oma kuningliku rüü ja krooni ning tuli inimesena maa peale. Teda kiusati kõigis asjus nii, nagu inimest kiusatakse, kuid Ta ei astunud kordagi kõrvale rajalt, mille Ta oli valinud. Teda hoidis Jumala vägi, Teda toetas See, kes tahab olla abiks kõigile, kes Teda armastavad ja Tema käske peavad. EGW “Pilk ülespoole”
“Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat, kes käib tema teedel.” (Ps 128:1)
Õigust vastu võttes
Jeesus avas inimestele Jumala halastuse; kuid halastus ei kõrvalda õiglust. Käsk kõneleb Jumala iseloomuomadustest ja sellest pole võimalik kõrvaldada ainsatki tähekest selleks, et kohandada seda inimese pattulangemisega. Jumal ei muutnud oma käsku, vaid ohverdas end Kristuses, et inimest lunastada. “Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega.” ( 2Kr 5:19)
Käsk nõuab õiglust – õiglast elu ja täiuslikku iseloomu, kuid seda inimesel ei ole. Ta ei suuda täita Jumala püha käsu nõudeid. Kristus tuli maailma inimesena, elas püha elu ja arendas välja täiusliku iseloomu. Neid pakub Ta vaba annina kõigile, kes tahavad Teda vastu võtta. Jumal arvestab sellise inimese elu asemele Kristuse elu. Nii saab inimene Jumala halastuse tõttu andeks senitehtud patud. Kuid veel enam – Kristus varustab inimlapse Jumala iseloomujoontega. Ta kujundab inimese iseloomu jumaliku iseloomu sarnaseks, vaimuliku jõu ja ilu kantsiks. Nii täitub Kristusesse uskuva inimese elus käsu õigus.
EGW “Ajastute igatsus”