Andidest
Kõik head annid ja õnnistused, millest rõõmu tunneme, on pärit üksnes Temalt. Me oleme tema armu ja maiste andide haldajad. Kõige väiksemat talenti ja kõige tagasihoidlikumat teenistust saab pakkuda Jeesusele kui pühitsetud andi ja Tema esitab seda oma teenete meeldiva lõhnaga koos Isale. Kui parim, mis meil on, on esitatud armastuses Jumala vastu ja siira südamega, palavast igatsusest teenida Jeesust, on and täielikult vastuvõetav. Igaüks saab koguda varandust taevasse. Kõigil on võimalik “saada rikkaks headelt tegudelt, olla lahke ja helde käega, talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust”. (1Tm 6:18.19) EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Lõikus oleneb külvamisest
Tähendamissõnas seemne külvamisest õpetatakse heldekäelisust nii vaimulikes kui ka ajalikes asjades. Issand ütleb: “Õndsad olete teie, külvajad kõigi vete ääres.” (Js 32:20) “Kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.” (2Kr 9:6) Kõigi vete äärde külvamine tähendab Jumala andide pidevat väljavalamist. See tähendab andmist alati, kui Jumala töö või inimkonna puudused meie abikätt vajavad. See ei põhjusta vaesust.
“Kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.” Seemet ära visates paljundab külvaja seda. Samamoodi on nendega, kes jagavad ustavalt Jumala ande. Nad suurendavad andes oma õnnistusi. Jumal on tõotanud küllust, et nad saaksid jätkuvalt anda. “Andke, ja teile antakse – hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe.” (Lk 6:38) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Imeväärset ohvrit vaadeldes
Oo, vaadelgem seda imeväärset ohvrit, mis on meie eest toodud! Püüdkem hinnata seda tööd ja energiat, mida taevas eksinu õigele teele pööramiseks ja isakoju tagasitoomiseks kulutab. Tugevamat motiivi ega võimsamaid abinõusid poleks eales rakendada saanudki; kõiki piire ületav tasu õiguse tegemise eest, taeva nautimine, inglite seltskond, Jumala ja tema Poja armastus ja suhtlemine ka teiste taevaste olevustega, kõigi meie võimete arendamine läbi igaviku aegade – kas ei õhuta ja julgusta see meid oma armastavast südamest tulenevat teenistust Loojale ja Lunastajale pühendama! Ja teisest küljest, Jumala kohtuotsus patule, vältimatu karistus, meie iseloomu laostumine ja lõplik häving – kõik see on Jumala Sõnas esile toodud, et meid hoiatada Saatana teenimise eest.
Kas me ei hinda siis Jumala armu? Mida enamat oleks ta saanud teha? Võtkem õige positsioon suhtumisel temasse, kes on meid imeteldava armastusega armastanud. Kasutagem enda heaks vahendeid, mis meile on valmistatud, et saaksime tema sarnaseks, et taastataks suhtlemine inglitega, kooskõla ja osadus Isa ja Pojaga. EGW “Tee Kristuse juurde”
Lõpliku valiku teed sina
Jumal ei sunni inimest lahti ütlema uskmatusest. Inimese ette on asetatud valgus ja pimedus, tõde ja vale. Ta peab otsustama kumba vastu võtta. Inimesele on antud võime eristada õigust valest. Jumal ei soovi, et otsustus tuleks teha hetke mulje ajel. Otsustada tuleb tõendite põhjal, hoolika Pühakirja ühe teksti võrdlemise põhjal teisega.
Kes uurib Piiblit palves, sooviga tunda tõde ja sellele kuuletuda, mõistab kirjutatut. Ta hakkab Pühakirja mõistma, sest “kui keegi tahab teha Tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära, kas see on Jumalast.” (Jh 7:17) EGW “Ajastute igatsus”
Omakasupüüdmatult töötades
Kasvame armus ainult siis, kui teeme omakasupüüdmatult just seda tööd, mille Kristus on meile määranud – kui püüame oma võimete kohaselt olla abiks ja õnnistuseks neile, kes vajavad abi, mida meie saame neile anda. Jõud tuleb harjutamisest; tegutsemine on just samasugune elutingimus. Need, kes püüavad kristlikku elu säilitada vaid Jumala armust tulenevaid õnnistusi passiivselt vastu võttes, tegemata midagi Kristuse heaks, sarnanevad neile, kes ainult söövad ega tee tööd. Nagu füüsilises, nii ka vaimses maailmas johtub tegevusetusest mandumine ja laostumine. Inimene, kes keelduks kasutamast oma jäsemeid, kaotaks peagi jõu neid kasutada. Samuti kristlane, kes ei kasuta Jumalalt saadud võimeid, pole mitte ainult võimetu kasvama Kristuses, vaid ta kaotab ka selle jõu, mis tal enne oli. EGW “Tee Kristuse juurde”
Kõigekõrgema täiuses
Paulus kirjutab efeslastele soovist, et vennad võiksid mõista kristlase eesõiguse suurust. Kõige ilmekamas keeles avab ta neile imelise väe ja tarkuse, mida nad võivad omada Kõigekõrgema poegade ja tütardena. Nad võivad saada “tugevaks Tema Vaimu läbi seespidise inimese poolest”, olla “juurdunud ja rajatud armastusse”, “mõista ühes kõigi pühadega, mäherdune on armastuse laius ja pikkus ja kõrgus ja sügavus, ja ära tunda Kristuse armastuse, mis ületab kõik tunnetuse.” (Ef 3:16-19) Ent apostli palve jõuab eesõiguse kõrgpunkti siis, kui ta palvetab,
Siin ilmutatakse kõrgusi, milleni me võime jõuda usu kaudu oma taevase Isa tõotustesse, kui me täidame Tema nõudeid. Kristuse teenete läbi on meil ligipääs Kõigeväelise troonile. “Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas Tema meie kõikide eest, kuidas Ta ei peaks siis Temaga meile kõike muud annetama?” (Rm 8:32) Isa andis Pojale oma Vaimu piiramatult ja meiegi võime selle täiusest osa saada. Jeesus ütleb: “Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad.” (Lk 11:13) EGW “Suur võitlus”