Tõene tsitaat Piiblist
“Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult, oodates õndsa lootuse täitumist ning suure Jumala ja meie Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist.” (Tt 2:11-13)
Loodus kõneleb Jumalast
Jumal oleks võinud värvida looduse pruuniks või halliks, kuid Ta valis tooni, mis mõjub meie meeltele rahustavalt. Millist rõõmu toob südamesse ja kuidas elustab vaimu üksainuski pilk rohelusse rüütatud loodusele! /…/ Iga rohukõrs, iga avanev pung ja lilleõis on märk Jumala armastusest. See õpetab meile usku ja usaldust Temasse.
Looduse ilu on keel, mis kõneleb lakkamatult. Avatud süda tunnetab Jumala armastust ja aulisust, mida peegeldab Tema kätetöö. Tähelepanelik kõrv kuuleb Jumala häält, mis kõneleb looduses. Jumal õpetab meid valgusvihu kaudu, mida saadab päike, ja kõige kaudu, mida Ta meie rõõmuks on loonud. Rohelised põllud, kõrgustesse pürgivad puud, lehepungad ja lilled, taeva all liuglevad pilved, vihmahood, vulisev oja, päike, kuu ja tähed taevalaotuses – kõik see püüab meie tähelepanu ning kutsub meid üles mõtisklema rohkem Jumalast.
Jumal armastab ilu, kuid iseloomu ilu armastab Ta enam kui välist kaunidust. Ta soovib, et me viljeleksime puhtust ja lihtsust, olles tagasihoidlikud kaunid nagu lilled aasadel. EGW “Usk, millest ma elan”
Tõene mõttetera
Selgitav tsitaat Piiblist
Suure Kunstniku looming
Oh, kui vähe suudab inimene mõista Jumala täiuslikkust, Tema kõikjal viibimist, mis on ühendatud kõikvõimsa väega. Inimesest kunstnik saab oma taibukuse Jumalalt. Ta suudab oma töö viia täiuslikkuseni ainult materjalidest, mis on tema töö jaoks juba valmis pandud. Oma piiratud väega ei suuda ta luua ega teha ise materjale, mis teeniksid tema eesmärke, kui Suur Kunstnik ei oleks teda ennetanud, parandades kõigepealt tema kujutlusvõimet.
Issand Jumal käskis asjadel tekkida. Tema oli esimene Kunstnik. Ta ei sõltu inimesest, vaid palub armuliselt inimese tähelepanu ja teeb temaga koostööd arenevates ja kõrgemates kavandites. Siis võtab inimene kogu au endale ning kaasinimesed ülistavad teda kui äärmiselt silmapaistvat geeniust. Ta ei näe kõrgemale kui inimene. Algpõhjus on unustatud. …
Meie maailma kujundamisel ei pidanud Jumal otsima eelnevalt olemas olnud ainet või mateeriat, sest “nägematust on sündinud nähtav” (Hb 11:3). Vastupidi, kõik asjad, materiaalsed või vaimsed, tulid Issanda Jehoova ette Tema hääle peale ja loodi Tema eesmärgi jaoks. Taevad ja nende väed, maa ja kõik, mis selle peal on, ei ole üksnes Tema kätetöö, vaid need tekkisid Tema suu hinguse kaudu. EGW “Ajastute igatsus”








