Jeesuse jälgedes
Paljud peavad suureks eesõiguseks külastada paiku, kus Kristus oma maapealse elu jooksul viibis: kõndida Tema poolt tallatud radu, näha järve, mille kaldal Ta armastas õpetada ning orgusid ja künkaid, mida Ta sageli silmitses. Kuid meil ei tarvitse minna Naatsaretti, Kapernauma või Betaaniasse, et kõndida Jeesuse jälgedes. Me leiame Tema jäljed haigevoodi äärest, viletsast hurtsikust, suurlinna rahvarikastelt tänavatelt ja paigust, kus inimsüda igatseb lohutust. Astume Jeesuse jälgedes siis, kui toimime nii nagu Tema.
Kõik saavad midagi teha. “Vaeseid on ikka teie juures” (Jh 12:8), ütles Jeesus. Keegi ei pea arvama, et tal pole võimalust Jeesuse heaks töötada. Miljonid inimesed suunduvad teadmatusest ja patust aheldatuina hukatuse poole. Nad pole iialgi kuulnud Kristuse armastusest nende vastu. Mida me sooviksime neilt siis, kui meie oleksime nende asemel ja nemad meie asemel? Kõike seda, nii palju kui on meie võimuses, on meie püha kohus teha neile. Kristuse elureegel, mille järgi igaühe üle Jumala kohtus otsus langetatakse, on see:
EGW “Ajastute igatsus”
Omakasupüüdmatu meelsus
Omakasupüüdmatu meelsus töös teiste heaks annab iseloomule sügavuse, stabiilsuse ja Kristuse sarnase ilu ning toob selle omanikule rahu ja õnne. Tema püüdlused on õilistatud, laiskusel ega isekusel pole enam kohta.
Need, kes taoliselt kristlikke voorusi harjutavad, kasvavad ja muutuvad tugevaks Jumala töös. Nad saavad selge vaimuliku arusaamisvõime, kindla, kasvava usu ja suureneva palvejõu. Jumala Vaim, kes mõjutab nende meeli, toob nende hinges esile püha kooskõla vastuseks jumalikule puudutusele. Need, kes pühenduvad omakasupüüdmatutele jõupingutustele teiste heaks, aitavad kõige kindlamini kaasa ka enese päästmisele. EGW “Tee Kristuse juurde”
Suurim eeskuju
Kogu Kristuse elu eesmärgiks oli viia inimestele sõnumit Jumala armastusest. Ta igatses tungivalt seda armastust teistele edasi anda. Tema näost kiirgas kaastunne, Tema käitumist iseloomustas Jumala arm, alandus, tõde ja armastus. Iga Tema võitleva koguduse liige peab ilmutama samu omadusi, kui ta soovib kord kuuluda võitnud koguduse ridadesse. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Kõik kuulub Jumalale
Ka usk on Jumala and. Usk on inimese mõistuse nõusolek Jumala sõnadega, mis seob südame Jumala teenimisega. Ja kellele kuulub inimese mõistus kui mitte Jumalale? Kelle oma on süda, kui mitte Jumala? Usu omamine tähendab anda Jumalale mõistus ja energia, mille oleme Temalt saanud, seega need, kel on usk, ei ole ise mingit au väärt. Need, kes usuvad nii tugevasti taevasesse Isasse, et nad suudavad usaldada Teda piiritu usaldusega, need, kes suudavad usu kaudu vaadata hauast kaugemale igavest reaalsust, peavad tunnistama oma Looja ees:
Ühelgi inimesel ei ole õigust nimetada iseennast enda omaks. Ja kellelgi ei ole midagi head, mida ta saaks enda omaks nimetada. Kõik inimesed ja kõik asjad on Issanda omand. Kõik, mille inimene taeva küllusest vastu võtab, kuulub ikkagi Issandale. EGW “Te saate väe”
Ühenduses Jumala ja üksteisega
Osadus Jumalaga on hinge elu. See pole midagi sellist, mida me ei suuda tõlgendada, ega midagi sellist, mida võiksime ümbritseda kaunite sõnadega, kuid mis ei anna meile tõelist kogemust, et meie sõnadel oleks tõeline väärtus. Osadus Jumalaga annab igapäevase kogemuse, mis teeb tõepoolest meie rõõmu täielikuks.
Need, kel on Kristusega niisugune ühendus, kuulutavad seda vaimus, sõnas ja teos. Kuulutamine on tähtsuseta, kui sõnades ja tegudes ei ilmne hea vili. Üksmeel ja osadus üksteise ja Kristusega – see on vili, mida kannab elava viinapuu iga oks. Puhastatud, uuestisündinud hingel on selge ja arusaadav tunnistus.
Vaimulikus mõttes tähendab Jumala tundmine olla Temaga üks südames ja mõtteviisis, omada kogemuslikku teadmist, pidada aupaklikku osadust Tema kui Lunastajaga. See osadus saab püsida üksnes siira kuulekuse abil. EGW “Pilk ülespoole”